1960
Jaanuar 1960
• 01.01.1960 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 206 362 inimest, sealhulgas meessoost 532 034 ja naissoost 674 328. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 191 428.
• 16.01.1960 toimus esimene Tartu suusamaraton. Läbida tuli 55 kilomeetri pikkune teekond Tartust Käärikule.
• 17.01.1960 anti trükki lasteajakirja Täheke esimene number, mis veel samal kuul ka lugejateni jõudis. Sealt alates on Täheke ilmunud regulaarselt 12 numbrit aastas. Ajakirja esimene peatoimetaja oli kirjanik Holger Pukk.
Veebruar 1960
• 24.02.1960 vabastati Arnold Green ENSV haridusministri ametist ning kinnitati ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks.
Märts 1960
• 28.03.1960 ilmus ENSV Teataja viimane number. Selle asemel hakkasid alates aprillist 1960 ilmuma ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ministrite Nõukogu Määruste ja Korralduste Kogu.
Aprill 1960
• 15.04.1960 asutati Tallinnas Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (VEKSA). Ühing asus tegutsema paljuski EKP Keskkomitee ja KGB kontrolli all.
• 30.04.1960 algas Kanadas kaks päeva kestnud esimene eestlaste rahvuskongress.
Mai 1960
• 20.05.‒22.05.1960 toimusid USAs New Yorgis teised Põhja-Ameerika eestlaste päevad, millel osales tuhat esinejat ja kolm tuhat pealtvaatajat.
Juuni 1960
• 30.06.1960 avati Tallinnas Maarjamäel nn Jääretke obelisk, meenutamaks Balti laevastiku taganemist 1918. aastal Tallinnast Kroonlinna.
Juuli 1960
• 20.07.‒21.07.1960 toimus Tallinnas XV üldlaulupidu, millel osales 875 kollektiivi ühtekokku 29 273 liikmega. Üldjuhtideks olid seekord koguni 13: Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Aksel Pajupuu, Heino Kaljuste, Karl Leinus, Richard Ritsing, Aado Velmet, Lembit Verlin, Tuudur Vettik, Harald Uibo, Jaan Kääramees, Voldemar Lemmik, ja Olev Hõlpus.
• 21.07.1960 avas ostjatele uksed vastvalminud Tallinna Kaubamaja.
August 1960
• 22.08.1960 suri Stockholmis Johannes Sikkar (sündinud 15.19.1897), kes oli Riigikogu III, IV ja V koosseisu liige ning hiljem veel Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige, jaanuarist 1953 aga Eesti eksiilvalitsuse peaministri asetäitja ja siseminister.
September 1960
• 03.09.1960 valmisid ETKVL-i Tartu Tööstuskombinaadis kuus esimest kontsertpianiinot.
• 24.09.1960 koostati ja allkirjastati USAs Washingtonis Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikiri, milles sätestati assotsiatsiooni eesmärkideks edendada majandusarengut, suurendada tootlikkust ja tõsta sellega elatustaset assotsiatsiooni kaasatud maailma vähemarenenud piirkondades, eelkõige pakkudes nende piirkondade olulistele arenguvajadustele vastamiseks rahastamist tavalaenudest paindlikumatel ja maksebilanssi vähem mõjutatavatel tingimustel, toetades sellega Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga (IBRD) arengueesmärke ja täiendades tema tegevust. Eesti ühines Rahvusvahelise Arenguassotsiatsioon põhikirjaga Riigikogus 24.09.2008 vastu võetud seaduse alusel.
Oktoober 1960
• 14.10.1960 liideti administratiivselt üheks vabariikliku alluvusega Kohtla-Järve linnaks seni eraldi haldusüksustena toiminud Kohtla-Järve, Jõhvi ja Ahtme linn ning Sompa alev. Ühtaegu likvideeriti Jõhvi rajoon, mille külanõukogud allutati Kohtla-Järve linnanõukogule.
November 1960
• 12.11.1960 andsid Baltimaade esindajad, teiste seas Eestit esindanud Juhan Kaiv, ÜRO-le üle märgukirja, milles nõuti Nõukogude okupatsiooni lõpetamist Balti riikides.
• 14.11.1960 EKP Keskkomitee büroo otsusega EKP Kohtla-Järve Linnakomitee esimese sekretäri kohustest Ivan Beljajev, kes asus seejärel EKP Keskkomitee ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse osakonna juhataja asetäitjaks. Beljajevi asemel kinnitati EKP Kohtla-Järve Linnakomitee esimeseks sekretäriks Ivan Oja, kes enne seda oli EKP Jõhvi Rajoonikomitee esimene sekretär (EKP Jõhvi Rajoonikomitee tegevus lõpetati seoses Jõhvi rajooni likvideerimisega, rajooni parteiorganisatsioonid viidi EKP Kohtla-Järve Linnakomitee alla).
• 28.11.1960 võttis ÜROs Balti küsimuses sõna Suurbritannia välisministri abi David Ormsby-Gore, nimetades Eestit, Läti ja Leedut maailma uusimateks asumaadeks. NSV Liidu esindaja Valerian Zorin esitas selle peale protesti, mille ÜRO peaassamblee juhataja jättis aga tähelepanuta.
Detsember 1960
• 11.12.1960 suri akadeemik August Vaga (sündinud 15.03.1893).
• 28.12.1960 viibis Eestis NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Brežnev, kes esines Tallinnas kokku kutsutud EKP aktiivi koosolekul.
1961
Jaanuar 1961
• 01.01.1961 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 216 712 inimest, sealhulgas meessoost 538 783 ja naissoost 677 929. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 206 362.
• 01.01.1961 viidi NSV Liidus läbi rahareform, mille käigus vahetati 1947. aasta rahatähed uute vastu vahekorras 10:1. Väljavahetamisele läksid ka suuremad mündid, kuid jätkuvalt jäid uute kõrval käibele senised 1-, 2- ja 3-kopikalised.
• 07.01.1961 avati Tallinnas Mustamäe nõlval 25 meetri kõrgune suusahüppetorn.
Veebruar 1961
• 04.02.1961 teatas äsja ametisse astunud Brasiilia president Janio de Silva Quadros diplomaatiliste suhete sisseseadmisest NSV Liiduga ja Balti riikide esinduste sulgemisest.
• 20.02.1961 esitas USA senaator Thomas H. Kuchel resolutsiooni nõudega vabastada Balti riigid.
• 23.02.1961 heiskas Paul Kippar Kohtla-Järve teletorni tippu sinimustvalge lipu. Et ilm oli udune, märgati seda alles 25. veebruari hommikul, mil lipp alla toodi. Kippar mõisteti selle teo (ehk nn nõukogudevastase tegevuse) eest kolmeks aastaks vangi.
Märts 1961
• 05.03.1961 andis Estonia kontserdisaalis esimese kontserdi Tallinna Kammerkoor, dirigeeris Neeme Järvi.
Aprill 1961
• 14.04.1961 anti Tartus Viljandi tänavale maailma esimese kosmonaudi Juri Gagarini nimi. Praegu kannab see tänav Jaan Tõnissoni nime. Gagarini-nimelisi tänavaid tekkis mujalgi Eestis.
• 25.04.1961 kinnitas EKP KK büroo oma otsusega Raoul Viiese Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu presiidiumi esimeheks, vabastades ühtlasi seni selles ametis olnud Olga Lauristini.
Mai 1961
• 18.05.1961 valmis Balti Soojuselektrijaama esimene järk, mille võimsus oli 6 miljonit kW/h.
Juuni 1961
• 09.06.1961 nimetati Tallinna linnarajoonina toiminud Kesklinna rajoon ümber Keskrajooniks.
Juuli 1961
• 03.07.1961 kinnitati EKP KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäriks Jaan Lüllemets. Tema eelkäija selles ametis Vaino Väljas kinnitati samas EKP Tallinna Linnakomitee I sekretäriks.
• 21.07.1961 läks Eesti Raadio eetrisse esimene stereosaade.
August 1961
• 14.08.1961 määrati Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopiks Aleksius (kodanikunimega Aleksei Ridiger).
September 1961
• 30.09.1961 asutati Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ehk OECD. Eesti sai OECD liikmeks alles detsembris 2010.
Oktoober 1961
• 12.10.1961 vabastati Johan Eichfeld ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohustest ning tema asemele valiti Aleksei Müürisepp. Ühtlasi vabastati Müürisepp ENSV Ministrite Nõukogu esimehe ja ENSV välisministri kohustest. Uueks Ministrite Nõukogu esimeheks nimetati senine esimehe esimene asetäitja Valter Klauson.
• 31.10.1961 öösel viidi Jossif Stalini surnukeha minema Moskva Punasele väljakule ehitatud Lenini mausoleumist ning maeti Kremli müüri äärde. Vaid mõni päev hiljem, 03.11.1961 nimetati Moskva Stalini rajoon ümber Pervomaiski ehk 1. Mai rajooniks. Sellega tõmmati joon alla Stalini isikukultuse ajal tekkinud stalinlike koha- ja ka ettevõtete nimede tagasipööramisele ning rohkete ausammaste mahavõtmisele aastail 1956‒1961, seda Eestiski.
November 1961
• 05.11.1961 avati Tartus aadressil Riia 14 kino Ekraan, mis oli esimene laiaekraaniline kino ülikoolilinnas.
• 21.11.1961 nimetati Edgar Tõnurist ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks. Enne teda selles ametis olnud Valter Klauson nimetati 12.10.1961 Ministrite Nõukogu esimeheks.
Detsember 1961
• 01.12.1961 asutati Tallinna Botaanikaaed.
• 03.12.1961 edastasid Baltimaade esindajad USA esindaja vahendusel ÜRO-le märgukirja Balti riikide küsimuses.
• 08.12.1961 saabus Eestisse siit 1944. aastal Rootsi põgenenud helilooja Eduard Tubin, et külastada Tartus Vanemuise teatrit, kus Ida Urbel oli lavale toodud tema balleti „Kratt“, ning Tallinnas Estoniat, kus mängiti tema 6. sümfooniat Neeme Järvi juhatusel. Tubina külaskäik oli kokku lepitud kõige kõrgemal tasemel, leides samas hukkamõistu pagulusringkondades. Näiteks Rootsi Eestlaste Esindus jättis Tubina sel põhjusel ilma oma kultuuriauhonnast.
• 12.12.1961 suri Rootsi pealinnas Stockholmis akadeemik Oskar Loorits (sündinud 09.11.1900), kes oli alates 1927. aastast juhtinud Eesti Rahvaluule Arhiivi ja kes 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks nimetati.
1962
Jaanuar 1962• 01.01.1962 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 233 441 inimest, sealhulgas meessoost 547 734 ja naissoost 685 707. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 216 712.
• 01.01.1962 hakkasid kehtima EV presidendi ülesannetes oleva peaministri August Rei nimetatud uue eksiilvalitsuse volitused. Eksiilvalitsusse kuulusid: peaministri kohusetäitja ja välisminister Aleksander Warma, põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja Tõnis Kint, siseminister Aksel Mark, minister ja majandusministri kohusetäitja Arvo Horm, teedeminister ja haridusministri kohusetäitja Enno Penno, minister ja sotsiaalministri kohusetäitja Ivar Grünthal ning minister Peeter Panksep.
Veebruar 1962
• 02.02.1962 Stockholmis Eesti Majas toimunud kultuurisõprade õhtul pandi alus Eesti Kultuuri Koondise asutamisele.
Märts 1962
• 27.03.1962 tähistati esimest korda rahvusvahelist teatripäeva, mille idee käidi välja aasta varem toimunud 1948. aastast tegutseva Rahvusvahelise Teatriinstituudi (International Theatre Institute ehk ITI) IX kongressil. Et NSV Liit oli aastast 1959 samuti Rahvusvahelise Teatriinstituuti liige, hakati rahvusvahelist teatripäeva tähistama ka Eestis ning seda tehakse siiani.
• 28.03.1962 kaotati Keila, Tapa ja Väike-Maarja rajoon.
• 31.03.1962 väljus Riia sadamast suhkrulastiga Lõuna-Aafrikasse Eesti Merelaevanduse laev Mahtra, mis pani aluse Eesti Merelaevanduse kaubalaevade kaugliinidele.
Aprill 1962
• 01.04.1962 liideti Tapa rajoon tervikuna Paide rajooniga, kuid juba 21.12.1962 viidi osa külanõukogusid (Kadrina, Saksi ja Vohnja) üle Rakvere rajooni alla ning Aegviidu alevi- ja külanõukogu Harju rajooni alla.
Mai 1962
• 30.05.1962 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse ENSV Sovhooside Ministeeriumi remondi- ja mehaanikatehaste üleandmise kohta NSVL Sovhooside Ministeeriumi otsealluvusse.
Juuni 1962
• 14.06.‒15.06.1962 esines USA Kongressis 28 saadikut Balti riike käsitlevate sõnavõttudega.
• 28.06.‒01.07.1962 toimus Tallinnas esimene vabariiklik koolinoorte laulu- ja tantsupidu, millel osales ligi 18 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat.
Juuli 1962
• 21.07.1962 kolis ENSV Kirjanike Liit oma uutesse ruumidesse Harju tänaval valminud majas.
August 1962
• 17.08.1962 tunnustas Kanada valitsus täielikult Eesti konsulit Johannes Markust, kandes ta välisriikide esindajate ametlikku nimekirja.
September 1962
• 05.09.1962 Kanadas kogunenud Eesti Maja aktsionärid hääletasid selle poolt, et ehitada Toronto Eesti Maja juurdeehitus koos 400-kohalise saali, kooli, kohviku ja muude ruumidega.
Oktoober 1962
• 04.10.‒24.10.1962 oli Tartus avatud esimene sõjajärgne filateelianäitus.
November 1962
• 24.11.1962 avati Tallinnas pidulikult Kalevi spordihall, mille projekteerisid arhitektid Peeter Tarvas ja Uno Tölpus. Hoone peasissekäigu kohal oleva suurejoonelise seinapannoo kujundasid Valli Lember-Bogatkina ja Margarethe (Margareta) Fuks. Spordihalli omanikuks oli siis ENSV Ametiühingute Kesknõukogu all tegutsenud spordiselts Kalev. Lisaks treeningutele ja spordivõistlustele (peamiselt kergejõustikus ja korvpallis, aga ka muudel aladel, näiteks vehklemises) on spordihallis korraldatud ka tantsuturniire, moeetendusi ja muusikaüritusi (sh legendaarne džässifestival Tallinn `67). Esimesel tegevuskuul toimusid aga spordihallis Nõukogu Liidu jääballeti menukad etendused, mille piletitulu kattis paljuski ehituskulud.
• 28.11.‒01.12.1962 käis ENSV Ülemkohtus kohtuprotsess Eesti Rahvuslaste Liidu liikmete üle. Kohtu all olid Jarmo Kiik, Valdo Reinart, Priit Silla, Enn Tarto, Erik Udam ja Taivo Uibo, kes mõisteti 3‒7 aastaks vangi.
Detsember 1962
• 05.12.1962 hakkas Tartus Betooni tänaval tööle Tartu Raudbetoontoodete Tehas, mis küll käivitati vaid osaliselt. Täisvõimsusel hakkas tehas tööle järgmisel aastal.
• 21.12.1962 kaotati Abja, Elva, Märjamaa, Põltsamaa ja Vändra rajoon.
1963
Jaanuar 1963
• 01.01.1963 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 249 804 inimest, sealhulgas meessoost 557 386 ja naissoost 692 418. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 233 441.
• 19.01.1963 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse, mille alusel loodi ENSV Ministrite Nõukogu juurde Gasifitseerimise Peavalitsus. Gasifitseerimise Peavalitsuse alluvusse läksid Tallinngaas, Tartu gaasitehas, Narva, Kohtla-Järve, Tartu, Rakvere, Pärnu, Haapsalu, Valga ja Viljandi gaasimajanduse kontorid. Gasifitseerimise Peavalitsus toimis kuni 1988. aasta sügiseni.
• 28.01.1963 kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu nõukogu ENSV Kehakultuuri- ja Spordimuuseumi põhikirja. Ehkki algselt oli tegu nii-öelda ühiskondliku muuseumiga, peetakse just seda kuupäeva tänase Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi sünnipäevaks. Muuseumi esimene direktor oli Aksel Tiik ning tegevust alustati toonase Eesti Põllmajandusakadeemia spordihoones Pälsoni (praeguse Pepleri) tänavas. Riikliku muuseumi staatus saadi alles 01.07.1967, mil ENSV Ministrite Nõukogu määrusega asutati Kultuuriministeeriumile alluv ENSV Riiklik Spordimuuseum.
• 29.01.1963 suri akadeemik Alma Tomingas (sündinud 15.09.1900).
Veebruar 1963
• 11.02.1963 suri Stockholmis arhitekt Elmar Lohk (sündinud 15.06.1901), kelle projekteeritud on näiteks EEKS-Maja ja hotell Palace Vabaduse väljaku ääres, Tõnismäe polikliinik, Kadrioru staadioni tribüün ja Tartus Kaitseliidu maja.
Märts 1963
• 30.03.1963 asus Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse peaministriks presidendi ülesannetes Aleksander Warma (1890‒1970), kes sinnani oli eksiilvalitsuse peaministri asetäitja ja välisminister. Senine peaminister presidendi ülesannetes August Rei oli surnud 29. märtsil 1963 Stockholmis.
Aprill 1963
• 17.04.1963 korraldatakse Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis esimene kirjanduslik kolmapäev, mis on seal ühtlasi esimene avalikkusele mõeldud üritus.
• 19.04.1963 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseisu. Ministrite Nõukogu esimehena jätkas Valter Klauson ja esimehe esimese asetäitjana Edgar Tõnurist.
Mai 1963
• 21.05.1963 võeti vastu Viini konventsioon, mis näeb ette tsiviilvastutuse tuumakahjustuste eest. Eesti Vabariik ühines Viini konventsiooniga 6. aprillil 1994, mil EV Riigikogu kiitis heaks vastava seaduse.
Juuni 1963
• 01.06.1963 alustas tööd uudistesaate „Aktuaalne kaamera“ Kagu-Eesti korrespondendipunkt, mis pesitses Tartus aadressil Riia 12. Aastal 1967 kujundati sellest ETV Tartu stuudio.
Juuli 1963
• 20.07.1963 avatakse Tallinnas Toompuiestee ääres mälestusmärk Eesti ametiühingute I kongressist osavõtjate meenutamiseks.
• 21.07.1963 kirjutas ajaleht Edasi, et Tartu Autoremonditehases on valminud esimene võidusõiduauto Tartu-1, mille konstruktoriks oli Ants Seiler,
August 1963
• 04.08.1963 otsustab Kirovi-nimelise kalurikolhoosi juhatus rajada Viimsisse kolhoosi muuseum.
September 1963
• 10.09.1963 vastas USA Riigidepartemang Ameerika Ühendriikides tegutsenud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu järelepärimisele, kinnitades, et USA tunnustab jätkuvalt Balti riikide iseseisvust.
Oktoober 1963
• 07.10.1963 alustas tegevust TRÜ rahvusvaheliste suhete ring ehk RSR.
November 1963
• 26.11.1963 suri Stockholmis Artus Terras (sündinud 18.02.1901), kes oli aastail 1941‒1944 Tallinna ülemlinnapea.
Detsember 1963
• 24.12.1963 nimetati septembris 1940 natsionaliseeritud sihtasutus Eesti Kultuurfilm, mis vahepeal jõudis tegutseda ka Kroonikafilmi Eesti stuudiona, ümber filmistuudioks Tallinnfilm.
1964
Jaanuar 1964
• 01.01.1964 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 267 910 inimest, sealhulgas meessoost 567 580 ja naissoost 700 330. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 249 804.
Veebruar 1964
• 06.02.1964 tuli Ants Antson Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel kiiruisutamises 1500 meetri distantsil ajaga 2.10,3 olümpiavõitjaks.
• 07.02.1964 avati Tallinnas Harju tänavas kohvik Pegasus, mis toimib siiani.
Märts 1964
• 01.03.1964 nimetas EV peaminister presidendi ülesannetes Aleksander Warma ametisse eksiilvalitsuse uue koosseisu, kuhu kuulusid peaministri asetäitja ja põllutööminister Tõnis Kint, siseminister Aksel Mark, välisminister August Koern, kohtuminister Peeter Panksep, majandusminister Arvo Horm, haridusminister Elmar Järvesoo, teedeminister Juhan Käis ja sotsiaalminister Ivar Grünthal.
• 06.03.1964 toimunud ENSV Teaduste Akadeemia üldkogul valiti akadeemia presidendiks taas Johan Eichfeld. Asepresidentideks valiti Nikolai Alumäe ja Johann Vaabel ning peasekretäriks Johannes Heil.
• 11.03.‒14.03.1964 külastas Eestit Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen (1900‒1986), kes 12. märtsil esines TRÜ aulas paljudele ootamatult eestikeelse kõnega.
• 12.03.1964 avas Tallinnas uksed 1015 istekohaga Kosmose kino (arhitekt Ilmar Laasi), mis oli Eesti esimene panoraamkino. 13.07.1964 näidati Kosmoses ka esimest Eesti valminud panoraamfilmi „Ohtlikud kurvid“.
• 12.03.1964 esines TRÜ aulas eestikeelse kõnega Soome Vabariigi president Urho Kalev Kekkonen (1900‒1986).
• 22.03.1964 avati kirjanik Oskar Lutsu viimase kodus Tartus aadressil Riia 38 Tartu Linnamuuseumi filiaaline Oskar Lutsus majamuuseum. Otsus sellise muuseum rajamise kohta langetati 19.11.1962.
Aprill 1964
• 11.04.1964 toimus Stockholmis Margareta kooli peosaalis Eesti Komitee 20. aastapäeva puhul pidulik õhtusöök, kus avakõne pidas Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku peapiiskop Johannes Oskar Lauri.
Mai 1964
• 14.05.‒17.05.1964 toimusid Kanadas Torontos III Põhja-Ameerika Eesti päevad, millel osales 2000 esinejat ja 10 000 külastajat.
Juuni 1964
• 12.06.1964 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV tsiviilkoodeksi, mis jõustus 1. jaanuarist 1965 ja mille üksikud sätted (paragrahvid 470‒473) kehtisid veel isegi 2011. aastal. Nimetatud paragrahvid käsitlesid hüvitise suuruse muutumist kannatanu või kahju tekitanu nõudel.
• 19.06.1964 kolis Tallinna Televisioonistuudio Tartu (ka Kagu-Eesti) korrespondendipunkt oma senisest asukohas Riia 12 oma uutesse ruumidesse aadressil Vanemuise 35.
• 26.06.1964 suri akadeemik Richard Mahl (sündinud 28.08.1898).
Juuli 1964
• 24.07.1964 astus Tallinna Mererajooni kultuurimajas ehk Keskturu klubis lavale Eesti esimene biitansambel Juuniorid, kes mängis tantsuks.
August 1964
• 29.08.1964 avati ametlikult külastajaile ENSV Riiklik Vabaõhumuuseum, kuhu oli selleks ajas jõutud püstitada 18 üle Eesti väljavalitud, kohaletoodud ja uuesti kokkupandud maaehitist. Muuseumi sümboliks kujunes Lääne-Eestist toodud Sassi-Jaani talu.
September 1964
• 01.09.1964 said maal elavad õpilased võimaluse tasuta kooli ja koju sõita.
• 08.09.1964 kinnitati EKP KK büroo otsusega Endel Jaanimägi Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee esimeheks.
• 17.09.1964 suri Saksamaal Hamburgis akadeemik Hugo Kaho (sündinud 15.11.1885), kes oli aastail 1937–1940 Tartu Ülikooli rektor ja nimetati 13.04.1938 vastasutatud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 20.09.1964 avati Viljandi lähedal 4,5 kilomeetri pikkune Vana-Võidu ringrada, mis vastas ka toona kehtinud rahvusvahelistele nõuetele.
Oktoober 1964
• 14.10.1964 kukutati Moskvas NLKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt Nikita Hruštšov (1894‒1971), kelle asemel tõusis esimeseks sekretäriks Leonid Brežnev (1906‒1982).
November 1964
• 07.11.1964 langes Peipsi järve veetase seni läbi aegade suurimasse madalseisu (-28,72 meetrit).
Detsember 1964
• 15.12.1964 moodustati Kohtla-Järve rajoon.
• 29.12.1964 kinnitati EKP KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäriks Taimo Suuresaar. Tema eelkäija selles ametis Jaan Lüllemets kinnitada samas EKP Kohtla-Järve Linnakomitee I sekretäriks.
1965
Jaanuar 1965
• 01.01.1965 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 286 262 inimest, sealhulgas meessoost 578 142 ja naissoost 708 120. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 267 910.
• 14.01.1965 nimetati Tallinna Televisioonistuudio ümber Eesti Televisiooniks.
• 28.01.1965 asutasid Kanadas elanud eestlased Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas.
• 31.01.1965 suri akadeemik Aleksandr Dobrjanski (sündinud 26.08.1889).
Veebruar 1965
• 13.02.1965 sureb Kemerovo oblastis Otto Tiefi valitsuse sotsiaalminister Voldemar Sumberg (sündinud 09.04.1893).
Märts 1965
• 21.03.1965 toimuvad ENSV kohalike nõukogude valimised.
Aprill 1965
• 08.04.1965 sõlmiti Brüsselis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, Euroopa Majandusühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse ühinemise leping.
• 12.04.1965 algas televisioonis Valdo Pandi 32 saatest koosnenud sari „Täna 20 aastat tagasi“, mille jätkuks oli üle Eesti üheks kõige vaadatumaks telesarjaks kujunenud „Täna 25 aastat tagasi“.
Mai 1965
• 10.05.1965 suri Tallinnas arhitekt ja maalikunstnik Karl Burman (sündinud 17.05.1882).
• 13.05.1965 suri akadeemik Harald Arman (sündinud 22.05.1910).
• 20.05.1965 leppisid Soome ja NSV Liit kokku, et nendevaheline merepiir kulgeb keset Soome lahte.
Juuni 1965
• 21.06.1965 esitas USA Kongressi Esindajatekoda president Lyndon B. Johnsonile resolutsiooni palvega juhtida ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides tähelepanu Baltimaade probleemistikule.
Juuli 1965
• 06.07.1965 avati Tallinnas esimene trollibussiliin, mis hakkas sõitma Estonia teatri ja hipodroomi vahet.
• 07.07.1965 hakkas Helsingi ja Tallinna vahet sõitma
mootorlaev Vanemuine. Tegu oli Eesti esimese rahvusvahelise reisilaevaliiniga
pärast II maailmasõda. Ühtlasi avati sel päeval Tallinna reisisadama vaksal ehk
paviljon (arhitektid Voldemar Herkel ja Mai Roosna).Kaks
päeva hiljem, 09.07.1965 saabus Helsingist Tallinna soomlaste reisilaev
Wellamo.
• 17.‒18.07.1965 toimus Tallinnas XVI üldlaulupidu, millel osales 690 kollektiivi ühtekokku 25 806 lauja ja pillimängijaga. Üldjuhtide arv oli kasvanud juba kahekümneni: Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Ants Kiilaspea, Alfred Karindi, Harald Uibo, Arvo Ratassepp, Lembit Verlin, Richard Ritsing, Karl Leinus, John Tungal, Heino Kaljuste, Kuno Areng, Uno Järvela, Aksel Pajupuu, Neeme Järvi, Heino Rannap, Leopold Vigla, Jaan Kääramees, Voldemar Lemmik ja Helmut Orusaar.
August 1965
• 13.08.1965 moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi käskkirjaga uus etendusasutus, ENSV Riiklik Noorsooteater, mille esimeseks peanäitejuhiks sai Voldemar Panso ja direktoriks Eino Laks. Uue teatri näitetrupi tuumiku moodustas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri II lend. Noorsooteater alustas tegevust ilma oma majata ning esialgu anti etendusi vaid ringreisidel. Alates 1966. aastast sai Noorsooteatri peavalavaks toonase Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee (praeguse Salme Kultuurikeskuse) suur saal Salme tänavas. Märtsist 1994 kannab Noorsooteater nime Tallinna Linnateater.
September 1965
• 15.09.1965 avati Tartus Raadil Peetri kalmistul helilooja Juhan Simmi (1885‒1959) dolomiidist monument (skulptor Endel Taniloo).
Oktoober 1965
• 11.10.1965 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse Hindade Komitee moodustamiseks ENSV Plaanikomitee juures, et tsentraliseerida hindade alast tegevust. Määruse aluseks oli NSVL Ministrite Nõukogu 17.09.1965 määrus. ENSV Plaanikomitee juures asuv Hindade Komitee allutati NSVL Riiklikule Hindade Komiteele.
• 19.10.1965 likvideeriti ENSV Rahvamajanduse Nõukogu.
• 22.10.1965 avati ENSV Riikliku Meremuuseumi alaline ekspositsioon Tallinna Paksu Margareeta kõrvalhoones, mis jäi aga algusest peale liiga väikeseks.
November 1965
• 16.11.1965 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja väljaandmise kohta. ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja esimene number ilmus 07.01.1966.
• 23.11.1965 suri akadeemik Oskar Sepre (sündinud 20.05.1900).
Detsember 1965
• 15.12.1965 tunnustas USA valitsus Ernst Jaaksoni (1905‒1998) volitusi Eesti Vabariigi esindajana New Yorgis (peakonsulina saadiku ülesannetes). Eelmine esindaja, 8. juulil 1897 sündinud Johannes Kaiv oli surnud 21. novembril 1965.
• 21.12.1965 öösel puhkes tulekahju TRÜ peahoones, mille tagajärjel said tõsiselt kannatada ja II korruse aula, III korrus ja pööning, kustutusvee ja suitsukahjustuste tõttu aga ka I korrus. Aula taastati kevadsuvel 1967 toimunud lõpuaktusteks.
• 28.12.1965 alustas tööd Orissaare telemast, tänu millele muutusid ETV saated nähtavaks ka Lääne-Eesti saartel.
1966
Jaanuar 1966
• 01.01.1966 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 302 870 inimest, sealhulgas meessoost 588 549 ja naissoost 714 321. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 286 262.
• 07.01.1966 ilmus ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja esimene number. Sinnani, aastail 1960–1965 olid eraldi väljaannetena ilmunud ENSV Ülemnõukogu Teataja ning ENSV Ministrite Nõukogu Määruste ja Korralduste Kogu.
Veebruar 1966
• 13.02.1966 andis Tallinnas oma esimese etenduse ENSV Riiklik Noorsooteater.
Märts 1966
• 23.03.1966 alustas tegevust ENSV Välisturismi Valitsus.
• 31.03.1966 asutati Kohtla-Järvel Põlevkivimuuseum.
Aprill 1966
• 02.04.‒03.04.1966 toimus Kanadas II Eesti rahvuskongress.
• 08.04.1966 sai Leonid Brežnev NLKP Keskkomitee peasekretäriks.
Mai 1966
• 01.05.1966 lõpetati 1923 valminud Ellamaa Elektrijaamas elektri
tootmine, mille järel kasutati jaama ligi 40 aastat Turba asula katlamajana.
• 10.05.1966 suri akadeemik Richard Antons (sündinud 11.02.1899).
• 27.05.‒29.05.1966 toimus džässifestival „Tallinn 66“
• 30.05.1966 läks eetrisse läbi aegade ühe menukama ETV saatesarja „Täna 25 aastat tagasi“ esimene saade. Teise maailmasõja, täpsemalt küll toonaste kaanonite järgi Suure Isamaasõja sündmustest rääkinud sarja autor ja saatejuht oli Valdo Pant. Saade oli eetris vähemalt kord nädalas, vahel aga ka mitu korda nädalas. Viimane „Täna 25 aastat tagasi“ jõudis vaatajateni 03.09.1970. Kokku valmis 314 saadet,
Juuni 1966
• 14.06.1966 teatas Rootsi kavatsusest tõstatada Moskvas Rootsis elavate eestlaste topeltkodakondsuse küsimus.
Juuli 1966
• 16.07.1966 pandi New Yorgis alus liikumisele, mis kandis nime BATUN ehk Baltic Appeal to the United Nations. Liikumise põhitegevuseks kujunes Balti riikide olukorda käsitlevate märgukirjade edastamine ÜRO-le ja eri riikidele.
August 1966
• 02.08.1966 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse, mille alusel moodustati Tallinna vanalinna kaitsetsoon, esimene sellelaadne linnaehituslik kaitseala kogu NSV Liidus.
September 1966
• 01.09.1966 alustas tegevust Tallinna Malekool.
Oktoober 1966
• 31.10.1966 esitas Briti valitsus parlamendi alamkojale seaduseelnõu, mis käsitles kahjude korvamist neile Briti kodanikele, kelle varad 1940. aastal Balti riikides natsionaliseeriti.
November 1966
• 01.11.1966 asutati Rahvakunstimeistrite Koondis Uku.
• 04.11.1966 asutati Tallinnas ENSV Looduskaitse Selts.
• 10.11.1966 võttis NLKP Keskkomitee vastu määruse vene keele seisundi tugevdamisest, mis süvendas veelgi venestamispoliitikat Eestis ja teiste Balti riikides.
• 22.11.1966 kinnitas EKP KK büroo Arnold Adamsi ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse ülemaks.
• 29.11.1966 kinnitati EKP KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäriks Rein Pollimann. Tema eelkäija Taimo Suuresaar vabastati ELKNÜ KK I sekretäri ametist 22.11.1966, põhjuseks „vääritu käitumine“.
Detsember 1966
• 03.12.1966 saatis Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu ÜRO-le kirja, nõudes Nõukogude okupatsiooni lõpetamist Balti riikides.
• 20.12.1966 avatakse Tartus aadressil Riia 2 Tartu Tarbijate Kooperatiivi Kaubamaja (arhitekt Uno Sisa).
1967
Jaanuar 1967
• 01.01.1967 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 314 323 inimest, sealhulgas meessoost 595 864 ja naissoost 718 459. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 302 870.
• 09.01.1967 läks trükki ajakirja Horisont esimene number. Ühtlasi tähistas see ajakirja Pilt ja Sõna väljaandmise lõpetamist.
• 25.01.1967 avati Tallinnas Anton Hansen Tammsaare majamuuseum.
• 28.01.‒29.01.1967 toimus New Yorgis USA Eesti organisatsioonide kongress, kus oli esindatud 87 organisatsiooni kokku 125 delegaadiga.
Veebruar 1967
• 06.02‒13.02.1967 andis Suurbritannia NSV Liidule osaliselt välja Balti riikidele kuulunud kullavarud. Samal ajal viibis Suurbritannias NSVL Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin.
• 22.02.1967 reorganiseeriti ETV Tartu korrespondendipunkt iseseisvaks Tartu stuudioks.
Märts 1967
• 19.03.1967 toimusid ENSV Ülemnõukogu VII koosseisu valimised. Toona oli Ülemnõukogus 178 kohta.
Aprill 1967
• 03.04.1967 alustas saateid Eesti Raadio teise programmina Vikerraadio.
• 20.04.1967 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis. Ministri Nõukogu esimehena jätkas Valter Klauson ja esimehe esimese asetäitjana Edgar Tõnurist.
• 29.04.1967 avati pärast tulekahju algsel kujul restaureeritud TRÜ peahoone aula.
Mai 1967
• 06.05.1967 toimus 28.04.1967 Kanadas Montrealis alanud maailmanäitusel ENSV päev, millele sealsed pagulased vastasid oma protestiaktsiooniga.
• 16.05.1967 algasid Soomes Eesi NSV kultuurinädala üritused.
Juuni 1967
• 03.06.1967 alustas oma saadetega Eesti Raadio teine programm ehk Vikerraadio.
Juuli 1967
• 14.07.1967 kirjutati Stockholmis alla Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsioonile. Eesti ühines sellega pärast seda, kui Riigikogu võttis 25. augustil 1993 vastu konventsiooni ratifitseerimise seaduse.
August 1967
• 19.08.1967 toimus Kanadas Toronto lähedal Kotkajärvel väliseestlaste esimene nn metsaülikool.
September 1967
• 26.09.1967 korraldas ETV esimese katse võtta vastu Kesktelevisiooni värvisaateid, mille regulaarset edastamist alustati 08.11.1967.
Oktoober 1967
• 12.10.1967 valiti EELK IV kirikukogul EELK uueks peapiiskopiks Harju-Jaani koguduse õpetaja Alfred Tooming.
November 1967
• 03.11.1967 avati Tartus Vanemuise teatri uus maja, mille suur saal oli mõeldud 682 külastajale. Hoone arhitektideks olid Peeter Tarvas, Uno Tölpus, August Volberg ja Henno Kalmet, sisukujunduse kavandasid Väino Tamm ja Vello Asi.
• 03.11.1967 avati Pärnus ka sealse, Lydia Koidula nimelise Pärnu Draamateatri uus hoone (arhitekt Ilmar Laasi).
• 07.11.1967 tähistati USAs kommunismiohvrite mälestamise päeva, kus muu hulgas mälestati ka Eesti kommunismiohvreid. Rootsi pealinnas Stockholmis toimus aga 2000 inimese osavõtul vabadusmarss.
• 17.11.1967 avati Tallinna Ekskavaatoritehase ehk Talleksi kõrval tehisjääga staadion.
• 28.11.1967 kõneles USA esindaja ÜRO täiskogu istungil taas NSV Liidu kuritegudest Balti riikides.
Detsember 1967
• 03.12.1967 korraldasid Baltimaade esindajad USAs Buffalos protestiaktsiooni hoone ees, kus parajasti oli väljas NSV Liidu haridusteemaline näitus.
• 23.12.1967 läks Vikerraadios esimest korda eetrisse mälumäng „Mnemoturniir“, mida tehakse siiani, olles Eesti vanim sellelaadne saade. „Mnemoturniiri“ esimene saatejuht oli Andres Vihalem, kes esitas tarkade klubile küsimusi kuni 1969. aastani. Kõige kauem (aastail 1976‒1989) on saadet juhtinud Siim Kallas.
1968
Jaanuar 1968
• 01.01.1968 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 323 569 inimest, sealhulgas meessoost 601 452 ja naissoost 722 177. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 314 323.
• 03.01.1968 avati Tartu Lihakombinaadis frikadelliliin, mis oli esimene sellelaadne Eestis.
Veebruar 1968
• 24.02.1968 tähistati enamikus eestlastega asustatud paikades üle maailma Eesti Vabariigi 50. aastapäeva. Mitmel pool andsid kohalikud raadiojaamad eetrisse Eesti-teemalisi saateid.
Märts 1968
• 08.03.1968 suri akadeemik Aleksandr Kiur-Muratov (sündinud 20.09.1898).
• 28.03.1968 suri akadeemik Johannes Voldemar Veski (sündinud 27.06.1873).
Aprill 1968
• 04.04.1968 uppus Roomassaare lähedal mootorlaev Ruhnu, põhjuseks asjaolu, et laeva last oli liikuma hakanud.
Mai 1968
• 02.05.1968 suri akadeemik Harri Moora (sündinud 02.03.1900).
• 23.05.1968 valiti luuletaja Marie Under Baieri Teaduste ja Kunstide Akadeemia auliikmeks.
• 25.05.1968 õhtul kell 21.06 sõitis Virtsust Raplasse viimane reisirong. Virtsu‒Rapla kitserööpmeline raudtee avati liikluseks 01.12.1931.
• 27.05.1968 kuulutas Chicago linnapea Richard Daley välja Balti nädala, tähistamaks 50 aasta möödumist Balti riikide iseseisvumisest.
Juuni 1968
• 08.06.1968 suri Saksamaal Bad Windsheimis kindralmajor Otto Heinze (sündinud 11.03.1877), kes jõudis olla Eesti sõjaväes nii 1. kui ka 2. diviisi ülemaks ning oli ka Sõjanõukogu alaline liige.
• 08.06.‒15-06.1968 toimus Kanadas Torontos Balti riikide nädal.
• 13.06.1968 1968 algasid USA Kongressis Balti päevad, kus meenutati Balti riikides toimunut.
• 14.06.1968 saatsid Rootsis tegutsevad Balti riikide organisatsioonid, kaasa arvatud Eesti Rahvusfond, ÜRO peasekretärile üleskutse, milles paluti võtta Balti küsimus arutusele ÜRO inimõiguste komisjonis.
Juuli 1968
• 11.07.‒13.07.1968 tegi NSVL Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin visiidi Rootsi, mille puhul korraldas ligi 3000 Balti pagulast meeleavalduse.
August 1968
• 17.08.1968 valmis Tallinnas EKP Keskkomitee uus hoone, mida rahvasuus hakati kutsuma valgeks majaks. 1990. aastate algusest on maja EV Väliministeeriumi valduses.
• 20.08.1968 alustasid NSV Liidu, Saksa DV, Poola, Ungari ja Bulgaaria väeosad (peamiselt tankiväed) liikumist Tšehhoslovakkia pealinna Prahasse, et sealsed rahvarahutused maha suruda (nn Praha kevad). On pakutud, et just see sündmus tähistas pärast Stalini isikukultuse tunnistamist alanud sulaaja lõppu.
September 1968
• 01.09.1968 alustas taas tegevust Tartu Ülikooli (siis küll Tartu Riikliku Ülikooli) majandusteaduskond, mis oli likvideeritud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28.09.1940 seadlusega. Uuesti avatud teaduskonna esimene dekaan oli Valner Krinal (1929‒2014).
• 01.09.1968 avati Tallinnas Mustamäel Tallinna Polütehnilise Instituudi peahoone koos 800-kohalise aulaga (arhitektid Uno Tölpus, Olga Kontšajeva ja Henno Sepmann).
Oktoober 1968
• 19.10.‒20.10.1968 19. ja 20. oktoobril 1968 Tartus toimunud tudengipäevadel leidis aset protestimeeleavaldus. Nimelt olid EPA üliõpilased Rain Roomet ja Jüri Süldre tulnud rongkäigule loosungitega „Jänkid, kasige Peipsi taha!“ ja „Metsameeste käsi ei värise“. Tartu Linna Rahvakohus mõistis tudengid „kuritahtliku huligaansuse eest“ kaheks ja pooleks aastaks vanglasse.
• 24.10.1968 tuli Svetlana Tširkova Mexico suveolümpiamängudel vehklemises NSV Liidu floretinaiskonna koosseisus olümpiavõitjaks.
November 1968
• 27.11.1968 anti Tartu Pedagoogilisele Koolile Jaan Anvelti nimi.
Detsember 1968
• 02.12.1968 suri Tallinnas maalikunstnik Adamson-Eric (kodanikunimega Erich Adamson, sündinud 18.08.1902).
1969
Jaanuar 1969
• 01.01.1969 elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 338 858 inimest, sealhulgas meessoost 611 290 ja naissoost 727 568. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 323 569.
• 13.01.1969 esines USA Kongressis mitu saadikut ettepanekuga asutada ikestatud rahvaste erikomisjon ja tõstatada ÜROs Balti riikide küsimuse arutelu.
• 31.01.1969 osales Ernst Jaakson Eesti Vabariigi esindajana diplomaatilise korpuse vastuvõtul, mis korraldati USA presidendi Richard Nixoni ametisse astumise puhul.
Veebruar 1969
• 09.02.1969 läks Eesti Televisioonis eetrisse Eesti esimene kodumaine telemängumäng „Trips-traps-trull“, mida juhtisid Õie Heinmaa ja Rein Küttim.
Märts 1969
• 16.03.1969 toimusid ENSV kohalike nõukogude valimised. Samal päeval toimuvad kohalike nõukogude valimised esmakordselt üheaegselt üle kogu NSV Liidu.
Aprill 1969
• 15.04.1969 vabastati EKP KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäri kohustest Rein Pollimann ja nimetati uueks ELKNÜ KK I sekretäriks Aare Purga.
Mai 1969
• 08.05.1969 suri akadeemik Albrecht Altma (sündinud 23.03.1897).
• 31.05.1969 toimus Kanadas Torontos väliseestlaste laulupidu, millel osales ligi 800 lauljat ja 8000 külalist ning millega tähistati 100 aasta möödumist I üldlaulupeost Eestis.
Juuni 1969
• 28.‒29.06.1969 toimus Tallinnas XVII üldlaulupidu, mida tähistati seoses 100 aasta möödumisega I üldlaulupeost kui juubelilaulupidu. Osales 771 kollektiivi ühtekokku 30 230 laulja ja pillimängijaga. Laulupeo üldjuhtideks olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Tuudur Vettik, Lembit Verlin, Richard Ritsing, Arvo Ratassepp, Roland Laasmäe, Heino Kaljuste, Uno Järvela, John Tungal, Leopold Vigla, Helmut Orusaar, Neeme Järvi ja Heino Rannap.
• 30.06.1969 anti Narva lähedal Mustjõel käiku Eesti Elektrijaama (algse nimega Uus-Balti Elektrijaam) esimene energiaplokk. Eesti Elektrijaama projekteeritud võimsus oli 1600 MW, milleni jõuti nelja aastaga.
Juuli 1969
• 01.07.1969 valiti Paul Ariste Helsingi Ülikooli audoktoriks.
• 13.07.‒19.07.1969 korraldati USAs ja Austraalias ikestatud rahvaste nädal, mille raames toimus mitmel pool NSV Liidu vastu suunatud protestiüritusi.
• 19.07.1969 läks ümber mandrilt Prangli saarele suundunud laev, mille tagajärjel uppus 12 inimest. Päästeti 24 inimest.
August 1969
• 19.08.‒21.08.1969 toimusid Tšehhoslovakkias Varssavi Lepingu Organisatsiooni vägede sissetungi aastapäeva puhul meeleavaldused, mille käigus hukkus 4, sai vigastada 424 ning arreteeriti 2174 inimest.
September 1969
• 26.09.1969 suri Moskvas Nikolai Karotamm (sündinud 23.10.1901), kes oli aastail 1944–1950 EK(b)P Keskkomitee I sekretär.
Oktoober 1969
• 01.10.1969 alustas Madridis kuueaastase vaheaja järel taas oma saateid raadiojaam Eesti Vabaduse Hääl.
• 27.10.1969 andis ENSV Ministrite Nõukogu välja määruse, mille eesmärk oli kiirendada maaelanike väljakolimist taluhoonetest ning elama asumist kolhoosi- ja sovhoosikeskustesse.
November 1969
• 20.11.1969 algasid Tšehhoslovakkis Eesti NSV kultuuripäevad.
Detsember 1969
• 17.12.1969 suri Rootsi pealinnas Stockholmis akadeemik Karl Schlossmann (sündinud 19.02.1885), kes oli aastail 1934–1937 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan ning nimetati 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ja akadeemia esimeseks presidendiks.
• 26.12.‒31.12.1969 toimusid VII Eesti
päevad Austraalias, millele osales ligi kaks tuhat külastajat.