1970
Jaanuar 1970
• 01.01.1970 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 351 640 inimest, sealhulgas meessoost 618 455 ja naissoost 733 185. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 338 858.
• 15.01.1970 algas ENSV territooriumil rahvaloendus, mille kohaselt elas Eestis
1 356 079 inimest. Neist 620 195 olid mehed ja 735 884 naised ehk vastavalt 46
ja 54%. Linnades elas 881 168 inimest (sealhulgas Tallinnas 369 583) ja maal
474 911. Rahvastikust oli eestlasi 68,2%, venelasi 24,7%, ukrainlasi 2,1%,
valgevenelasi ja soomlasi võrdselt 1,4%, juute 0,4%, lätlasi, poolakaid,
leedulasi ja tatarlasi võrdselt 0,2 %. Kogu NSV Liidu territooriumil elas kokku
1 007 356 eestlast, kellest 95,5% pidas eesti keelt oma emakeeleks.
• 24.01.‒15.01.1970 toimus USAs New Yorgis Eesti rahvusorganisatsioonide kongress.
Veebruar 1970
• 27.02.1970 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega reorganiseeriti senine liidulise alluvusega Hindade Komitee liidulis-vabariiklikuks ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikuks Hindade Komiteeks. Samal päeval nimetati Hindade Komitee esimeheks Algirdas Rozmanas (ka Algirdas-Vladas Rozmanas, 1927‒2003).
Märts 1970
• 23.03.1970 esilinastus Tallinnas kinos Kosmos Grigori Kromanovi mängufilm „Viimne reliikvia“, mis kogus aastaga Eestis 772 000, kogu NSV Liidus aga koguni 44,9 miljonit vaatajat.
• 26.03.‒29.03.1970 toimusid New Yorgis eestlaste kultuuripäevad.
Aprill 1970
• 22.04.1970, Vladimir Lenini 100. sünniaastapäeval heiskasid Evald Põllu ja Peeter Tars Türi Keskkooli katlamaja korstna otsa isevalmistatud sinimustvalge lipu. Lipuheiskajad tabati ja mõisteti süüdi. Paide rajooni rahvakohtu 22.06.1970 otsusega mõisteti Tarsile kuus kuud vabadusekaotust tugevdatud režiimiga kasvatusliku töö koloonias ning Põllule üks aasta vabadusekaotust üldrežiimiga paranduslike tööde koloonias. Aastaid hiljem, juba Eesti taasiseseisvuse kehtestamise järel tühistas Riigikohus oma 16.08.1994 otsusega Tarsile ja Põllule määratud karistused kuriteokoosseisu puudumise tõttu ning nad rehabiliteeriti.
Mai 1970
• 01.05.1970 asus Tartu Riikliku Ülikooli rektorina tegutsema sellele kohale määratud Arnold Koop, kes sinnani oli alates oktoobrist 1968 tegutsenud kõrg- ja keskerihariduse ministrina.
Juuni 1970
• 27.06.1970 moodustati senise ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Raadio- ja Televisioonikomitee ümberkujundamisel ENSV Riiklik Televisiooni- ja Raadiokomitee.
Juuli 1970
• 27.07.1970 kujundati senine ENSV Riiklik Raadio- ja Televisioonikomitee ümber ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Riiklikuks Televisiooni- ja Raadiokomiteeks. Komitee esimehena jätkas Endel Jaanimägi..
August 1970
• 28.08.1970 avati Vanemuise teatri uue maja juurdeehitusena kontserdisaal, mis oli mõeldud 842 külastajale. Kontserdisaal oli algusest peale mõeldud ühe osana teatrihoonest, mis avati küll juba 03.11.1967, ning selle kavandas üks ja sama arhitektide kollektiiv (Henno Kalmet, Peeter Tarvas, Uno Tölpus ja August Volberg).
September 1970
• 01.09.1970 hakkas Eestis kehtima üldine keskhariduse kohustus.
Oktoober 1970
• 18.10.1970 korraldasid Balti pagulased ÜRO 25. aastapäeval New Yorgis meeleavalduse. Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu saatis samas ÜROle kirja, milles selgitati, et NSV Liit ei saa Eestit ÜROs esindada.
• 21.10.1970 suri Stockholmis tuntud usutegelane, omaaegne Tartu Ülikooli rektor ja Asutava Kogu liige Johan Kõpp (sündinud 09.11.1874).
November 1970
• 05.11.1970 avati Balti jaamas Eesti Raudteemuuseum, millega ühtlasi tähistati 100 aasta möödumist esimese raudteeliini käikulaskmisest Eestis (vkj 24.10.1870).
Detsember 1970
• 22.12.1970 valiti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Artur Vader, kes sinnani oli EKP Keskkomitee II sekretär. Eelmine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Aleksei Müürisepp suri 7. oktoobril 1970.
• 23.12.1970 asus Eesti Vabariigi peaministriks presidendi ülesannetes Tõnis Kint. Sinnani oli selles ametis samal päeval surnud Aleksander Warma (1890‒1970).
1971
Jaanuar 1971
• 01.01.1971 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 368 511 inimest, sealhulgas meessoost 626 720 ja naissoost 741 791. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 351 640.
• 01.01.1971 alustas Eesti Raadio regulaarseid stereosaateid.
• 01.01.1971 moodustati tootmiskoondis Liviko, mille alla viidi Tallinna Likööri- ja Veinitehas ning Kaarma, Lehtse, Moe, Rakvere ja Roosna-Alliku piiritusetehased.
Veebruar 1971
• 11.02.1971 kinnitati EKP Keskkomitee pleenumil EKP Keskkomitee II sekretäriks Konstantin Lebedev, kes saadeti siia Moskvast.
Märts 1971
• 27.03.1971 toimus New Yorgis I Balti informatsioonikonverents, kus arutleti diplomaatide ja eri organisatsioonide koostöövõimaluste üle.
Aprill 1971
• 10.04.1971 suri akadeemik Juhan Vaabel (sündinud 26.08.1899).
• 15.04.1971 suri kirjanikust akadeemik Friedebert Tuglas (sündinud 02.03.1886).
• 20.04.1971 alustati Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel üleliidulise spordiloto piletite müüki, esimene loosimine toimus 30.04.1971. Spordiloto kujutas endast arvlotot, kus tuli ära arvata kuus õiget numbrit 49-st.
Mai 1971
• 01.05.1971 määrati Tartu Riikliku Ülikooli rektoriks Arnold Koop, kes seni oli ENSV kõrg- ja keskerihariduse minister.
• 08.05.1971 nimetas EV peaminister presidendi ülesannetes Tõnis Kint ametisse uue eksiilvalitsuse, kuhu algselt kuulusid peaministri asetäitja ja sõjaminister Heinrich Mark, haridusminister Edgar Saks, kohtuminister August Kärsna, majandusminister Arvo Horm, põllutööminister Elmar Järvesoo, siseminister Aksel Mark, sotsiaalminister Heino Valvur, teedeminister Juhan Käis, välisminister August Koern ja minister Renate Kaasik.
• 11.05.1971 kinnitas EKP KK büroo Johannes Unduski Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu esimeheks. Ühingu senine esimees Raoul Viies kinnitati sama büroo istungil ENSV kultuuriministri asetäitjaks.
• 31.05.1971 läks Vikerraadios esimest korda eetrisse välisuudiseid kajastav saade „Maailm täna“, mis kuulub siiani iga argipäeva hommikul Vikerraadio hommikuprogrammi.
Juuni 1971
• 01.06.1971 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse, mille alusel moodustati Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi ettepanekul Lahemaa Rahvuspark Põhja-Eestile tüüpiliste looduslike koosluste säilitamiseks ja nende paremaks tutvustamiseks. Sama määrusega võeti Lahemaa Rahvuspargi territoorium riikliku kaitse alla, kusjuures määruse lisas oli ära toodud ka loodava rahvuspargi piiri kirjeldus. Olgu öeldud, et Lahemaa rahvuspargi praegune pindala on 72 500 hektarit, millest maismaad on 47 410 ja merd 25 090 hektarit. Lahemaa rahvuspargi esimeseks direktoriks nimetati Ilmar Epner. Lahemaa
Rahvuspargi esimese põhimääruse kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu küll alles 20.01.1972.
• 13.06.1971 toimusid ENSV Ülemnõukogu VIII koosseisu valimised. Ülemnõukogusse kuulus toona 183 saadikut.
• 21.06.1971, Balti riikide okupeerimise aastapäeval esinesid mitmed USA Kongressi liikmed sõnavõttudega Baltimaade küsimustes.
• 25.06.1971 avati Tallinna 2. Keskkooli ehk praeguse Reaalkooli juures Georg Lurichi mälestusmärk (skulptor Arseni Mölder).
Juuli 1971
• 13.07.1971 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis. Ministrite Nõukogu esimehena jätkas Valter Klauson ja esimehe esimese asetäitjana Edgar Tõnurist.
• 23.07.1971 avati Tallinna ja Pärnu vahel laiarööpmeline raudtee, mille ehituse käigus rajati kümneid sildu, 200 kilomeetrit uusi pea- ja jaamateid ning Pärnusse ka uus kaubajaam.
August 1971
• 28.08.1971 avati Vanemuise suure maja juurdeehitisena valminud 842 kohaga kontserdisaal.
September 1971
• 01.09.1971 alustasid Tallinnas esimest korda õppetööd Tallinna 32. Keskkool ja Tartu 10. Keskkool.
• 11.09.1971 suri Moskvas Nikita Hruštšov (sündinud 17.04.1894), kes oli aastail 1953‒1964 NSV Liidu kõrgeim juht,
• 14.09.1971 anti Kohtla-Järvel käiku uus piimakombinaat.
Oktoober 1971
• 01.10.1971 pandi Valgamaal Laatres nurgakivi esimesele suurfarmile, mis mahutas 960 lehma ja 152 vasikat.
November 1971
• 26.11.1971 suri Tartus skulptor Aleksander Eller (sündinud 23.01.1891), kes oli aastail 1941‒1944 Vanemuise teatri direktor.
Detsember 1971
• 14.12.1971 läks eetrisse ETV võistlussarja „10 olümpiastarti“ esimene saade.
1972
Jaanuar 1972
• 01.01.1972 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 385 399 inimest, sealhulgas meessoost 635 786 ja naissoost 749 613. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 368 511.
Veebruar 1972
• 04.02.1971 kinnitati EKP KK büroo otsusega Leonid Lentsman ENSV Ametiühingute Nõukogu esimeheks. Seni Ametiühingute Nõukogu esimehena tegutsenud Paul Neerot kinnitati samal päeval ENSV Rahvakontrolli Komitee esimehe asetäitjaks.
Märts 1972
• 25.03.1972 saatis Balti-Ameerika Komitee USA presidendile Richard Nixonile tema NSV Liidu visiidi eel kirja, milles taas meenutati Balti riikide okupeerimist NSV Liidu poolt ja paluti visiidi ajal mitte unustada Balti põlisrahvaste huve. Nixoni vastuskirjas kinnitati, et USA valitsus järgib poliitikat, mis ei tunnusta Balti riikide vägivaldset inkorporeerimist NSV Liitu.
Aprill 1972
• 01.04.1972 eetrisse läinud Eesti Reklaamfilmi telesaates „Reklaamiklubi“ astus esimest korda rahva ette ERKI tudengite kantriansambel Kukerpillid.
• 02.04.1972 suri akadeemik Nikolai Tomson (sündinud 14.02.1898).
Mai 1972
• 01.05.1972 otsustas USA Senat raadiojaama Ameerika Hääl eelarvet siiski mitte kärpida, tänu millele jätkusid Balti rahvastele suunatud saated. Otsuse poolt oli 52 senaatorit, vastu 15.
Juuni 1972
• 15.06.1972 suri ENSV kõrg- ja keskerihariduse minister Eduard Schmidt (sündinud 24.06.1922).
Juuli 1972
• 01.07.1972 võeti NSVL Riigipanga ja Kaubandusministeeriumi loal ENSV Hoiukassade Peavalitsuses kasutusele arveldustšekid, millega sai tasuda näiteks sõiduauto ostul. Sinnani oli ainus makseviis sularaha.
August 1972
• 01.08.1972 suri Londonis sanitaarteenistuse kindralmajor Artur Lossmann (ka Arthur-August Lossmann, sündinud 01.12.1877), kes oli aastail 1919‒1935 Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülem.
• 02.08.1972 avati Tartus Soola ja Turu tänava vahel uus maaliinide bussijaam.
• 29.08.1972 nimetati Aare Purga ENSV kõrg- ja keskerihariduse ministriks. Enne teda samas ametis olnud Eduard Schmidt suri 15.06.1972.September 1972
• 04.09.1972 tuli Jaan Talts Saksamaal Münchenis toimunud suveolümpiamängudel tõstmise raskekaalus olümpiavõitjaks, kogudes kolme tõste kogusummas 580 kg. Neli aastat varem, 18.10.1968 oli ta tulnud Mexico suveolümpial poolraskekaalus hõbedale, kogudes kolme tõste kogusummas 507,5 kg.
• 06.09.1972 valiti ELKNÜ Keskkomitee esimeseks sekretäriks Indrek Toome, kes enne seda oli tööl Moskva ÜLKNÜ Keskkomitee orgosakonnas. 12.09.1972 kinnitas ka EKP KK büroo oma otsusega Indrek Toome ELKNÜ KK I sekretäriks. Senise ELKNÜ KK I sekretär Aare Purga asus aga juba 29.08.1972 ENSV kõrg- ja keskerihariduse ministriks.
• 08.09.1972 tuli Svetlana Tširkova Müncheni olümpiamängudel vehklemises NSV Liidu floretinaiskonna koosseisus olümpiavõtjateks, korrates seega eelmisel olümpial saavutatud edu ja saades kahekordseks olümpiavõitjaks.
• 10.09.1972 tuli Mart Tarmak Müncheni olümpia kergejõustikuvõistlustel kõrgushüppes olümpiavõitjaks tulemusega 2.23.
• 13.09.‒15.09.1972 viibisid Eestis Iraani šahh Reza Pehlevi ja šahhinna Farah Pehlevi. Oktoober 1972
• 24.10.1972 koostasid samal aastal loodud Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne ÜRO Peaassambleele märgukirja, milles taotleti ÜRO abi iseseisva Eesti riigi taastamiseks. Kirja koostamise üks eestvõtjaid oli Kalju Mätlik, selle ingliskeelse versiooni pani kirja Tunne Kelam. Samalaadne kiri koostati ka nimeliselt ÜRO peaskertärile Kurt Waldheimile. Paraku tekkis takistusi kirjade väljaviimisel NSV Liidu piiridest ning need jõudsid adressaadini alles paari aasta pärast.
November 1972
• 12.11.1972 andis oma esimese kontserdi vanamuusika ansambel Hortus Musicus.
• 16.11.1972 võeti UNESCO peakonverentsil vastu ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, millega pandi alus maailmapärandi nimistu koostamisele.
Detsember 1972
• 29.12.1972 pälvis Eesti NSV Rahvaste Sõpruse ordeni.
• 30.12.1972 andis ETV eetrisse esimese oma värvisaate, Tallinnas toodetud „Värv must-valgel“. Täielikult läks ETV üle kõigi oma saadete edastamisele värvipildina alles 02.07.1981.
1973
Jaanuar 1973
• 01.01.1973 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 399 637 inimest, sealhulgas meessoost 643 439 ja naissoost 756 198. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 385 399.
• 01.01.1973 liitusid Euroopa Majandusühendusega Taani, Iirimaa ja Suurbritannia. Sinnani kuulusid Euroopa Majandusühendusse vaid selle asutamislepingule 25.03.1957 alla kirjutanud Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg.
• 18.01.1973 avati Kohtla-Järve rajoonis Väike-Pungerja lähedal Estonia põlevkivikaevandus, mis kujunes Eesti suurimaks.
• 26.01.1973 valmis Tallinnas Pärnu mnt 67a Ajakirjandusmaja (arhitektid Uno Rosme ja Enno Treiberg). Ajakirjandusmajja kolisid kõigi suuremate ajalehtede toimetused, ETA ja ka mitmete ajakirjade toimetused.
Veebruar 1973
• 27.02.1973 kuulutati ENSV Ministrite Nõukogu otsusega kogu Tartu vanalinna territoorium riiklikuks kaitsealaks. Sama otsusega kehtestati ka Haapsalu, Lihula, Kingissepa, Paide, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Võru ajaloolise linnakeskuse kaitsetsoon.
Märts 1973
• 18.03.1973 suri Rootsis Stockholmis keeleteadlane Johannes Aavik (sündinud 08.12.1880).
• 19.03.1973 asus Hendrik Alliku asemel ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, ENSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks Gustav Tõnspoeg.
Aprill 1973
• 03.04.1973 suri Stockholmis riigitegelane ja diplomaat Heinrich Laretei (sündinud 04.01.1892).
• 11.04.1973 ühendati Saue aedlinn ja Sauevälja küla ning moodustati Saue alev.
Mai 1973
• 08.05.1973 istutati Põltsamaal tulevase Sõpruse pargi esimene puu.
Juuni 1973
• 06.06.1973 saatis Eesti esindaja USAs Ernst Jaakson USA Riigidepartemangule märgukirja, mis oli ajastatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise teisele voorule Helsingis. Kirjas toonitati, et Eesti rahva õigus suveräänsusele oma territooriumil on asjaolu, mida tuleb Ida-Euroopa tulevikku käsitlevail aruteludel silmas pidada.
• 15.06.1973 toimusid Pärnus noorterahutused ning kokkupõrked miilitsatöötajatega. Rahutused kulmineerusid Pärnu miilitsamaja ründamisega. Arreteeriti 50 noorukit, kellest kaheksa mõisteti hiljem ENSV Ülemkohtu otsusega vangi.
• 28.06.1973 suri akadeemik Feodor Klement (sündinud 30.05.1903), kes oli aastail 1951‒1970 TRÜ rektor.
Juuli 1973
• 16.07.1973 nimetati Tartu Õlletehas ümber Tartu Eksperimentaalõlletehaseks.
• 28.07.1973 lasti käiku Eesti Elektrijaama viimane, kaheksas energiaplokk võimsusega 210 MW, millega jaam saavutas oma projekteeritud võimsuse 1610 MW.
August 1973
• 01.08.1973 tabasid Järvamaad suured vihmahood, Türil tuli ühe ööpäevaga maha 77,8 mm sademeid.
September 1973
• 01.09.1973 jätkas 1970. aastal avatud Tallinna 53. 8-klassiline kool tegevust Tallinna 53. Keskkoolina.
Oktoober 1973
• 01.10.1973 jagunes ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituut kaheks: Füüsika Instituudiks ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks.
• 20.10.1973 nimetati Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu ümber Eestlaste Kesknõukoguks Kanadas.
• 30.10.1973 suri NSVL rahvakunstnik näitleja Ants Lauter (sündinud 05.07.1894).
November 1973
• 20.11.1973 pöördus Stockholmis 1966. aastal loodud Balti Arhiiv eestlaste, lätlaste ja leedulaste poole üleskutsega säilitama oma isiklikke arhiive Balti Arhiivis.
Detsember 1973
• 20.12.1973 tegi Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu otsuse kuulutada 1974. aasta Pätsi aastaks, tähistamaks nii 100 aasta möödumist Konstantin Pätsi sünnist.
• 21.12.1973 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu riikliku notariaadi seaduse, mis tugines samal aastal heakskiidetud üleliidulisele seadusele.
• 29.12.1973 viibis Eestis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimees, NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liige Juri Andropov.
1974
Jaanuar 1974
• 01.01.1974 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 412 265 inimest, sealhulgas meessoost 650 352 ja naissoost 761 913. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 399 637.
• 03.01.1974 nimetati Tallinna Keskrajoon ümber Lenini rajooniks. Ühtlasi eraldati senise Keskrajooni alt Mustamäe ja Lilleküla piirkond, millest moodustati uue linnarajoonina Oktoobri rajoon. Viimati mainitud muudatus vormistati küll sisuliselt tagantjärele Tallinna TSN Täitevkomitee 13.02.1974 korraldusega.
• 29.01.1974 nimetati EKP KK büroo otsusega EKP Tallinna Lenini Rajoonikomitee esimeseks sekretäriks Lidia Murtazina ja EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee esimeseks sekretäriks Allan Kullaste.
Veebruar 1974
• 12.02.1974 avati Tallinnas Kadaka teel Volga Autotehase VAZ Tallinna autokeskus, mis keskendus sõiduautode Žiguli hooldamisele.
Märts 1974
• 06.03.1974 avati Tallinnas Mustamäel Vilde tee 150 tootmiskoondise Kiir uus pesumaja, mis oli Eesti suurim (projektvõimsusega 10 tonni kuiva pesu vahetuses).
• 13.03.1974 toimus Kanada parlamendis Balti riikidele pühendatud õhtu.
• 27.03.1974 suri Moskvas kindralleitnant Lembit Pärn (sündinud 21.06.1903), kes oli II maailmasõja päevil moodustatud Eesti Laskurkorpuse komandör.
Aprill 1974
• 08.04.‒11.04.1974 toimus USAs Washingtonis Ülemaailmse Antikommunistliku Liidu konverents. Nimetatud liidu liikmeks astus ka Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu.
Mai 1974
• 12.05.1974 astus esimest korda avalikkuse ette ansambel Apelsin, esinedes ETV-s.
Juuni 1974
• 07.06.1974 kiitis ENSV Ministrite Nõukogu heaks Eesti Tsiviillennunduse Valitsuse kava rekonstrueerida Tallinna lennujaam aastail 1974‒1980.
• 10.06.‒12.06.1974 toimunud aruteludel USA Kongressis käsitleti taas Balti küsimusi.
• 14.06.1974 saatis Eesti eksiilvalitsus ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile kirja, milles paluti võtta Balti riikide okupeerimise küsimus ÜRO täiskogu istungite päevakorda.
Juuli 1974
• 05.07.1974 anti käiku Lelle ja Viljandi vaheline laiarööpmeline raudteelõik.
August 1974
• 23.08.1974 toimus esimene stereofooniline kontserdi ülekanne NSV Liidust välisriiki: Tallinnast kanti Helsingisse üle Eesti Raadio ja Soome Yleisradio ühiskontsert.
September 1974
• 03.09.1974 vabastati EKP KK büroo otsusega Allan Kullaste EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee esimese sekretäri kohustustest ja nimetati uueks esimeseks sekretäriks Nikolai Ganjušov.
• 15.09.1974 saatis Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu läkituse 850-le Saksamaa Liitvabariigi mõjukale avaliku elu tegelasele. Läkituses juhiti tähelepanu Balti riikidega seotud küsimustele.
Oktoober 1974
• 23.10.1974 Viinis toimunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungil otsustati, et 1980. aasta suveolümpiamängud korraldatakse Moskvas ja selle purjeregatt Tallinnas.
November 1974
• 21.11.1974 loodi Kanadas Torontos Hiidlaste Selts, mille asutamiskoosolekule kogunes 53 hiidlast.
Detsember 1974
• 01.12.1974 avati omaaegsete riigikukutajate auks, 1924. aasta 1. detsembri mässu meenutamiseks Tallinnas Balti jaama juures mälestusmärk (autorid Matti Varik ja Allan Murdmaa). 1990. aastate esimesel poolel võeti 1. detsembri punamonument lahti kolmeks osaks ning neid saab näha Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi tagahoovi rajatud nõukogudeaegsete monumentide välinäitusel.
• 13.12.1974 arreteeriti Eesti Demokraatliku Liidu ja Eesti Rahvusrinde liikmed Mati Kiirend, Arvo-Gunnar Varato, Artem Juškevitš ja Kalju Mätlik.
• 23.12.1974 läkitasid Eesti Demokraatlik Liit ja Eesti Rahvusrinne ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile kirja, juhtides tähelepanu Eesti inimõiguste eest võitlejate seadusevastasele arreteerimisele.
1975
Jaanuar 1975
• 01.01.1975 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 424 073 inimest, sealhulgas meessoost 656 622 ja naissoost 767 451. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 412 265.
• 01.01.1975 valmis Tallinnas Viru väljaku veerel kaheksakorruseline Teenindusmaja.
Veebruar 1975
• 10.02.1975 pälvis Viljandi näidissovhoosi masinlüpsimeister Leida Peips sotsialistliku töö kangelase aunimetusega, millega käis kaasas kuldtäht Sirp ja Vasar ning Lenini orden.
Märts 1975
• 10.03.1975 tuli Dublinis esimest korda kokku Euroopa Ülemkogu.
Aprill 1975
• 26.04.1975 avati Haapsalu uus kultuurimaja (arhitekt Ado Eigi).
• 30.04.1975 startis kaks ja pool kuud kestnud 2000 kilomeetri pikkune matk „Rännukaar 75“, mis kulges pidi ENSV piiri.
Mai 1975
• 20.05.1975 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse maakasutajatele maakasutamisõiguse riiklike aktide väljaandmise kohta.
Juuni 1975
• 05.06.1975 suri Helsingis legendaarne maletaja Paul Keres (sündinud 01.01.1916).
• 15.06.1975 toimusid ENSV Ülemnõukogu IX koosseisu valimised. Ülemnõukogu liikmete arv oli selleks ajaks kasvanud juba 200-ni.
• 20.06.1975 hakkas raadiojaam Vaba Euroopa edastama eestikeelseid saateid. Eesti toimetuse juhatajana asus tegutsema Aleksander Terras (1920‒2006).
Juuli 1975
• 01.07.1975 lõpetati TRÜ rektori Arnold Koobi käskkirja alusel sotsioloogialabori tegevus. 1969. aastal loodud labori teaduslik juhendaja oli Ülo Vooglaid, kes vabastati oma ametist juba 14.04.1975. Laborile pandi süüks kodanlike meetodite kasutamist uurimistöös ja finantsdistsipliini rikkumist.
• 04.07.1975 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis. Ministrite Nõukogu esimehena jätkas Valter Klauson ja esimehe esimese asetäitjana Edgar Tõnurist.
• 05.07.1975 alustas Münchenis eestikeelsete saadete edastamisega raadiojaam Vabadus.
• 18.07.1975 avati Maarjamäel Nõukogude võimu eest võidelnute memoriaalansambli esimene järk (arhitekt Allan Murdmaa, skulptor Matti Varik).
• 19.07.‒20.07.1975 toimus Tallinnas XVIII üldlaulupidu, millel osales 641 kollektiivi ühtekokku 28 537 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo üldjuhtideks oli 12 dirigenti: Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Arvo Ratassepp, Ants Üleoja, Kuno Areng, Roland Laasmäe, Lembit Verlin, Heino Kaljuste, Helmut Orusaar, Vello Loogna, John Tungal ja Uno Järvela.
August 1975
• 01.08.1975 jõudis lõpule kolm päeva Helsingis väldanud Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppistung. Vastuvõetud lõppaktis kinnitati muu hulgas sõjajärgsete piiride muutumatust, mille tõlgendamine tekitas vastakaid arvamusi. Näiteks USA Kongress ja Kanada parlament pidasid hiljem vajalikuks võtta vastu eraldi resolutsioonid, milles öeldi, et Helsingi lõppaktis kinnitatud sõjajärgsete piiride muutumatus ei tähenda Balti riikide anneksiooni tunnustamist.
Helsingi nõupidamise tulemusena loodi Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (CSCE), mis 1995. aastast toimib Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonina (OSCE).
September 1975
• 01.09.1975 moodustati Viljandi Rajooni Põllumajanduskoondis, mille alla viidi rajooni kõik majandid, põllumajandust teenindanud ja põllumajandussaadusi töödelnud ettevõtted. See tähistas ühtlasi põllumajandusettevõtete juhtimise reformi algust Eestis.
• 30.09.1975 sõitis viimane rong Mõisaküla ja Ikla vahelisel kitsarööpmelisel raudteel. See oli ka kogu Eesti viimane kasutusel olnud kitsarööpmeline raudteelõik. Raudteeühendus Iklaga avati 1925. aastal. Eraldi raudteeharu sai alguse küll tegelikult Pärnu‒Mõisaküla‒Valga liinil olnud Riisselja raudteejaamast, kust harutee viis alates jaanuarist 1923 edasi Orajõeni ja aastast 1925 juba sealt edasi Iklani. Sestap on seda raudteelõiku nimetatud ka Riisselja‒Ikla liiniks. 1943 pikendasid Saksa okupatsioonivõimud Iklani viinud raudtee Heinasteni (nüüdse Ainažini), millega Eesti kitsarööpmeline raudtee ühendati ka sealtkaudu Läti raudteevõrguga.
Oktoober 1975
• 21.10.‒31.10.1975 toimus ENSV Ülemkohtus protsess Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde liikmete üle. Kaljo Mätlik ja Sergei Soldatov mõisteti kuueks aastaks, Mati Kiirend ja Artem Juškevitš viieks aastaks kinnisesse vanglasse. Arvo Varato karistuseks oli kolm aastat vabadusekaotust tingimisi viieaastase katseajaga.
• 30.10.1975 võeti EKP Keskkomitee pleenumil vastu otsus „Vabariigi ajakirjanduse, televisiooni ja raadio osa suurendamisest töötajate ideelis-poliitilisel kasvatamisel“.
November 1975
• 13.11.1975 võttis USA Kongressi Esindajatekoda vastu resolutsiooni, milles kinnitati Balti riikide iseseisvuse ja suveräänsuse jätkuvat tunnustamist.
Detsember 1975
• 04.12.1975 asutasid Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi Põhjamaade Investeerimispanga.
• 22.12.1975 ühinesid kalurikolhoosid Virtsu Kalur ja Haapsalu Kalur. Uue ühinenud majandi nimeks sai kalurikolhoos Lääne Kalur ja selle juhatuse esimeheks Otu Sukles.
• 25.12.1975 suri akadeemik Gunnar Kangro (sündinud 21.11.1913).
1976
Jaanuar 1976
• 01.01.1976 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 434 630 inimest, sealhulgas meessoost 662 555 ja naissoost 772 075. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 424 073.
• 06.01.1976 suri akadeemik Hugo Raudsepp (sündinud 17.09.1900).
• 14.01.1976 alustas ETV Tartu stuudio saatesarja „Tartu tund“ (toimetaja ja saatejuht Rein Järlik).
Veebruar 1976
• 26.02.1976 võttis Kanada parlament vastu Balti resolutsiooni, milles kinnitati, et Helsingi toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise lõppaktis fikseeritud sõjajärgsete riigipiiride muutumatus ei tähenda Balti riikide anneksiooni tunnustamist.
Märts 1976
• 02.03.1976 avati Tallinnas Väikese Illimari tänavas kirjanik Friedebert Tuglase majamuuseum.
• 05.03.1976 suri Abja haiglas Eesti Vabariigi viimase valitsuse peaministri kohusetäitja Otto Tief (sündinud 14.08.1889).
Aprill 1976
• 26.04.1976 avati Tartu Vabariikliku Kliinilise Haigla ehk Maarjamõisa haigla kardioloogiahoone, kus oli ligi 140 voodikohta südamehaigetele.
Mai 1976
• 05.05.1976 võttis USA Kongressi Senat vastu resolutsiooni, milles kinnitati, et Balti riikide annekteerimise mittetunnustamine on osa USA välispoliitikast.
• 06.05.1976 pandi nurgakivi Tallinna tulevase olümpiapurjespordikeskuse sadamale. Sellega said alguse ka ulatuslikud ehitustööd Pirital.
• 07.05.1976 tähistati Tartu Lauluväljakul maagaasi jõudmist Tartusse, millega jõudis lõpule Irboskast Tartusse kulgenud gaasimagistraali rajamine. Ühtlasi tähendas see Tartu Gaasivabriku tegevuse lõpetamist.
• 22.05.1976 hävis Tartu Õlletehase klubihoone, milleks oli kohandatud omaaegse Tivoli õlletehase omaniku Julius Moritz Friedrichi 1893 valminud suursugune villa koos hiljem lisandunud juurdeehitisega.
Juuni 1976
• 14.06.1976 kuulutasid USA mitu osariiki välja Balti leinapäeva, meenutades sel viisil 35 aasta möödumist suurküüditamisest Baltimaades.
• 30.06.1976 suri akadeemik Hans Kruus (sündinud 22.10.1891).
Juuli 1976
• 18.07.1976 tuli Aavo Pikkuus Kanadas Montrealis toimunud suveolümpiamängudel jalgrattaspordis NSV Liidu meeskonna koosseisus 100 km meeskonnasõidus olümpiavõitjaks.
• 30.07.1976 suri nimekas teleajakirjanik Valdo Pant.
August 1976
• 26.08.1976 loodi Eesti Televisioonis ühtne informatsiooni- ja propagandasaadete peatoimetus, mille etteotsa asus peatoimetajana Evald Tooms.
September 1976
• 22.09.1976 pandi Tartus aadressil Struve 1 pidulikult paika TRÜ teadusraamatukogu tulevase uue hoone nurgakivi.
• 30.09.1976 avati Tartus Karl Ernst von Baeri muuseum.
Oktoober 1976
• 21.10.1976 saatsid Eestis elavad teisitimõtlejad kirja USA Kongressile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise lõppistungi otsuste järelevalve komiteele, organisatsioonile Amnesty International ning ÜRO inimõiguste komisjonile. Kirjas juhiti tähelepanu inimõiguste rikkumisele NSV Liidus ja paluti kaasabi poliitvangide vabastamiseks.
• 25.10.1976 toimus Eestis 6‒7-palline maavärin, mille epitsenter asus Osmussaare lähedal. Tõukeid oli tunda ka Tallinnas.
November 1976
• 15.11.1976 avati Tallinnas Mustamäel Tallinna Kiirabihaigla kiirabijaam.
Detsember 1976
• 06.12.1976 toimus Tartus üliõpilaste spontaanne meeleavaldus, kus muu hulgas nõuti kanti Eesti iseseisvust toetanud loosungeid.
• 06.12.1976 asutati Tartu Ülikooli muuseum. Esialgu paigutatu kogutud museaalid ülikooli peahoone pööningule, kas asus kunagine üliõpilaste kartser. 1979 sai muuseum enda käsutusse neli ruumi peahoone keldris, kus 01.04.1980 avati ka esimene püsiekspositsioon.
1977
Jaanuar 1977
• 01.01.1977 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 444 522 inimest, sealhulgas meessoost 667 676 ja naissoost 776 846. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 434 630.
• 16.01.1977 suri akadeemik Joosep Saat (sündinud 30.07.1900).
• 27.01.1977 suri akadeemik Aleksander Voldek (sündinud 02.04.1911).
Veebruar 1977
• 17.02.1977 sai Tartu 100 000 elanikuga linnaks.
• 24.02.1977 heisati Tartus Vanemuise teatri katusele sinimustvalge lipp. Lipuheiskajad jäid julgeolekuorganite poolt tuvastamata. Samas kahtlustati, et lipu oli heisanud Aare Prints (sünnipäraselt Aare Halling), kes oli aastal 1961 heisanud sinimustvalge ka Viljandi Pauluse kiriku torni.
Märts 1977
• 03.03.1977 suri akadeemik Arnold Veimer (sündinud 20.06.1903).
• 10.03.1977 valiti EKP Keskkomitee põllumajandussekretäriks Arnold Rüütel, kes sinnani oli EPA rektor.
Aprill 1977
• 19.04.1977 riivas Nõukogu õhuväele kuulunud reisilennuk AN-24 üle Moe piiritusetehase, riivates oma tiivaga tehase 32 meetri kõrgust telliskorstnat. Lennuki üks mootoritest süttis kohe pärast kokkupõrget ning lennuk paiskus selle tagajärjel selg ees ühele lähedal asunud põllule. Lennukis olnud 15 sõjaväelendurit ja kõik kuus meeskonnaliiget hukkusid. Lennuõnnetuses hukkunutele rajati hiljem Moele ka mälestusmärk.
Mai 1977
• 21.05.1977 tuli Aavo Pikkuus Prahas lõppenud 30. Rahutuuri võitjaks.
Juuni 1977
• 01.06.1977 jõustus Euroopa Kontrollikoja asutamisleping.
• 11.06.1977 andis Eesti esindaja USAs Ernst Jaakson avalikkusele teada kolmest Konstantin Pätsi kirjast, mis avaldati ka mitmes ajalehes. Jaakson edastas nende kirjade koopiad ka ÜRO peasekretärile ja USA riigisekretärile.
• 28.06.1977 valmis ETV inseneride tööviljana kahe kaamera ja ühe videomagnetofoniga salvestusjaam Kaktus, mis oli esimene liikuv salvestusjaam kogu NSV Liidus.
Juuli 1977
• 17.07.1977 suri akadeemik Artur Vassar (sündinud 18.11.1911).
August 1977
• 08.08.1977 kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu oma määrusega riikliku maakatastri pidamise korra.
• 15.08.1977 avati Tallinnas Kristjan Raua majamuuseum.
September 1977
• 04.09.1977 tähistati USA-s Chicagos Balti sõpruspäeva. Eesti Majas korraldatud aktusel kõneles senaator Robert Dole.
Oktoober 1977
• 07.10.1977 võttis NSVL Ülemnõukogu vastu NSV Liidu uue konstitutsiooni. Eelmine, stalinlik konstitutsioon pärines aastast 1936.
• 14.10.1977 avati Tartus Tähe tänavas TRÜ füüsikahoone esimene järk.
November 1977
• 30.11.1977 valiti ENSV Teaduste Akadeemia üldkogul akadeemia presiidumi uus koosseis. Akadeemia presidendiks valiti tagasi Karl Rebane, asepresidentideks said Viktor Maamägi ja Ilmar Öpik, teaduslikuks peasekretäriks Arno Köörna.
Detsember 1977
• 27.12.1977 suri lavakunstikateedri rajaja Voldemat Panso (sündinud 30.11.1920).
• 29.12.1977 asus Algirdas Rozmanase (1927‒2003) asemel ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimeheks Juri Vladõtšin (1917‒1994). Ühtlasi nimetati komitee ümber ENSV Riiklikuks Hindade Komiteeks.
1978
Jaanuar 1978
• 01.01.1978 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 455 900 inimest, sealhulgas meessoost 673 379 ja naissoost 782 521. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 444 522.
Veebruar 1978
• 24.02.1978 tähistati paljudes paikades üle maailma Eesti Vabariigi 60. aastapäeva. USA Kongressis peatusid Eesti teemal oma sõnavõttudes mitmed senaatorid.
Märts 1978
• 14.03.1978 võttis Gruusia NSV Ülemnõukogu vastu uue põhiseaduse, millest jäeti välja riigikeele paragrahv. Vene keelt kui riigikeelt uues põhiseadusest enam ei mainitud ehk siis gruusia keel sai ainsaks riigikeeleks Gruusias. Samamoodi toimis ka Armeenia NSV Ülemnõukogu.
Aprill 1978
• 13.04.1978 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV uue konstitutsiooni.
Mai 1978
• 24.05.1978 otsustas ENSV Ministrite Nõukogu moodustada Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudi. Vastava ettepaneku esitas Ehituskomitee. 25.09.1978 kinnitati uue instituudi direktoriks Heino Uuetalu, instituut ise alustas tegevust 16.10.1978.
• 25.05.1978 suri ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Artur Vader (sündinud 16.02.1920).
Juuni 1978
• 13.06.1978 kohtus USA president Jimmy Carter Valges Majas Balti riikide esindajatega.
Juuli 1978
• 26.07.1978 valiti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Johannes Käbin, kes sinnani oli EKP Keskkomitee I sekretäri ametis. Uueks EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai Karl Vaino, kes sinnani oli EKP Keskkomitee tööstussekretär.
August 1978
• 10.08.1978 tabas Tartut suur üleujutus.
September 1978
• 28.09.1978 viisid KGB töötajad Põlvamaal Võhandu jõe piirkonnas läbi operatsiooni teadaolevalt viimase metsavenna tabamiseks. Vangilangemise vältimiseks uputas metsavend August Sabe end jõkke. 28. septembril 1994 püstitati selle sündmuse märkimiseks samasse paika mälestusmärk.
• 28.09.1978 hilistel tundidel, ööl vastu 29.09.1978 saab tulekahjus tõsiselt kannatada Vanemuise väike maja, mis avatakse uuesti teatrina alles 1990. aastal.
Oktoober 1978
• 05.10.1978 toimus Tartu Keskkatlamajas gaasiplahvatus, tulekera oli väidetavalt tõusnud 45 meetri kõrgusele.
• 16.10.1978 suri Rootsis Lundis akadeemik Edgar Kant (sündinud 21.02.1902), kes nimetati 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ja oli 1941–1944 Tartu Ülikooli rektor.
• 19.10.1978 läheb ETV stuudiost eetrisse probleemsarja „Ajurünnak“ esimene saade.
November 1978
• 12.11.1978 suri Jämejala haiglas Johan Laidoneri lesk Mari Laidoner (sündinud 01.12.1888).
Detsember 1978
• 05.12.1978 vabastati EKP KK büroo otsusega Nikolai Ganjušov EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee esimese sekretäri kohustest seoses tema nimetamisega EKP Tallinna Linnakomitee II sekretäriks. Ühtlasi soovitati valida EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee uueks esimeseks sekretäriks Vladimir Busel. Ametlikult kinnitas EKP KK büroo Buseli esimeseks sekretäriks oma 19.12.1978 toimunud istungil.
• 19.12.1978 võttis EKP Keskkomitee büroo Moskvast saabunud suunistest lähtuvalt vastu salajase otsuse, mille kohaselt tuli anda vene keele õppimisele ja õpetamisele senisest suurem tähendus.
• 21.12.1978 kinnitati EKP KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäriks Donald Visnapuu. Senise ELKNÜ KK I sekretäri Indrek Toome oli EKP KK büroo kinnitanud 05.12.1978 EKP Tartu Linnakomitee I sekretäriks.
1979
Jaanuar 1979
• 01.01.1979 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 464 476 inimest, sealhulgas meessoost 677 274 ja naissoost 787 202. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 455 900.
• 17.01.1979 algas ENSV territooriumil rahvaloendus, mille kohaselt elas Eestis 1 464 476 inimest. Neist 677 274 olid mehed ja 787 202 naised ehk vastavalt 46 ja 54%. Eesti linnades elas 1 016 826 inimest (sealhulgas Tallinnas 441 800) ja maal 447 650. Eestlasi oli rahvastikust 64,7%, venelasi 27,9%, ukrainlasi 2,5%, valgevenelasi 1,6%,, soomlasi 1,2%, juute, lätlasi ja sakslasi 0,3%, tatarlasi, poolakaid ja leedulasi võrdselt 0,2%. Kogu toonase NSV Liidu territooriumil elas 1 019 851 eestlast, kellest 95,3% pidas eesti keelt oma emakeeleks.
• 17.01.1979 vabastati ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimese asetäitja kohustest Edgar Tõnurist, kelle asemele nimetati Arnold Rüütel.
• 24.01.1979 võttis USA Kongressi Esindajatekoda vastu resolutsiooni, milles rõhutati, et USA jätkab Eesti, Läti ja Leedu ebaseadusliku anneksiooni mittetunnustamise poliitikat.
• 31.01.1979 suri akadeemik Ilo Sibul (sündinud 10.02.1908).
Veebruar 1979
• 24.02.1979 heiskas koolipoiss Paul Saar Kõrveküla kooli rõdul sinimustvalge lipu, kuid pääses vaid hoiatusega. Samas sai 15-päevase arestiga huligaansuse eest karistada Leida Pool, kes oli selle lipu valmistanud.
Märts 1979
• 28.03.1979 suri Johannes Undusk (sündinud 10.09.2018), kes oli alates maist 1971 tegutsenud Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu esimehena. Aastail 1961‒1971 oli Undusk Tallinna täitevkomitee esimees.
Aprill 1979
• 20.04.‒22.04.1979 toimusid esimesed Tartu muusikapäevad, mille ametlik nimetus oli TRÜ rahvaste sõpruse päevade Eesti ansamblite kontserdid ja mida rahvas hakkas kutsuma Tartu rokipäevadeks. Ka muusikapäevade logole, mille kujundas Andres Ader, oli kirjutatud „Rock ´79“. Muusikapäevade korraldustoimkonda kuulusid Riho Illak, Rein Lang, Erki Berens ja Juhan Habicht, kes jäid muusikapäevadega seotuks kuni 1989. aastani.
Mai 1979
• 22.05.1979 kinnitas EKP KK büroo Arnold Meri Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu presiidiumi esimeheks. Eelmine esimees Johannes Undusk suri 28.03.1979.
Juuni 1979
• 13.06.1979 avati Tallinnas Pirital uus rannahoone (arhitekt Mai Roosna, sisearhitekt Krista Vellesaar).
• 14.06.1979 meenutasid välismaal elanud eestlased, lätlased ja leedulased protestimarsside ja leinajumalateenistustega 1941. aasta juuniküüditamist.
Juuli 1979
• 17.07.1979 avati Pirital tulevase Tallinna Olümpiaprjespordikeskuse esimene järk, mille alla kuulusid sadam, jahtklubi, pressikeskus ja hotelli Sport kuus osahoonet.
August 1979
• 02.08.1979 suri Tallinnast NSVL rahvakunstnikust näitleja Kaarel Karm (sündinud 18.10.1906).
• 23.08.1979 saatsid 45 Eesti, Läti ja Leedu teisitimõtlejat MRP 40. aastapäeva puhul avaliku kirja ÜRO peasekretärile, NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa DV valitsusele ning Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele. Kiri sai tuntuks kui Balti apell. Eestlastest kirjutasid läkitusele alla Mart-Olav Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam.
September 1979
• 12.09.1979 toimusid Eestis esimest korda nn ühtsed poliitpäevad, mille raames kohtusid rahvaga ENSV juhid ning teised kõrged partei- ja riigiametnikud.
• 15.09.1979 suri akadeemik Nikolai Buzulukov (sündinud 04.05.1905).
Oktoober 1979
• 15.10.‒21.10.1979 tähistati Rahvusvahelise Arhiivinõukogu algatusel kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis esimest korda rahvusvahelist arhiivinädalat.
November 1979
• 18.11.1979 võttis USA Kongressi Esindajatekoda 390 poolthäälega vastu Balti rahvaid toetava resolutsiooni.
• 30.11.1979 võttis NSVL Ülemnõukogu vastu NSV Liidu prokuratuuri seaduse, mis kehtis Eestis sisuliselt kuni 25. veebruarini 1993, mil EV Riigikogu võttis vastu prokuratuuri seaduse.
Detsember 1979
• 24.12.1979 korraldasid Tartu tudengid jõulurongkäigu Raadi kalmistult Julius Kuperjanovi haualt Raekoja platsile.
• 31.12.1979 võttis Mustamäel Sütiste tee ääres vastvalminud Tallinna Kiirabihaigla vastu esimesed viis patsienti. Seda sündmust on peetud ka haigla asutamispäevaks. Ametlikult asutati Tallinna Kiirabihaigla aga juba 02.04.1975 ENSV Ministrite Nõukogu korraldusega, mis aga sisuliselt tähendas alles sissejuhatust uue haigla ehituse alustamisele. Tervishoiuministri 13.03.1992 käskkirjaga nimetati Tallinna Kiirabihaigla ümber Mustamäe Haiglaks. Kui valitsus asutas 25.07.2001 korraldusega sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla, muutus senine Mustamäe Haigla selle üheks osaks.