1980–1989

1980

Jaanuar 1980

• 01.01.1980 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 472 190 inimest, sealhulgas meessoost 681 573 ja naissoost 790 617. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 464 476.

• 01.01.1980 alustas tegevust vastavalt Tallinna RSN Täitevkomitee 14.12.1979 otsusele Tallinna Hotellitrusti reorganiseerimisel moodustatud  Tallinna Hotellikoondis. Ühtlasi vabastati ametist hotellitrusti peadirektor Aleksander Bogovski ning nimetati hotellikoondise peadirektoriks Kaljo Visnapuu.

• 28.01.1980 liideti ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudiga NSV Liidu Teaduste Akadeemia Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti osakond.

Veebruar 1980

• 07.02.1980 algatas Eestis Rahvuskomitee USAs järjekordse kampaania ja koostas märgukirja, et laiemale avalikkusele selgitada Eesti okupeerimise asjaolusid.

Märts 1980

• 13.03.1980 arreteeriti Tartus teisitimõtleja Jüri Kukk. Kuus päeva hiljem, 19. märtsil 1980 arreteeriti ka Mart Niklus.

• 27.03.1980 saatis 20 Eesti inimõiguste eest võitlejat ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile kirja, milles avaldati protesti Jüri Kuke ja Mart Nikluse ebaseadusliku vahi alla hoidmise vastu.

• 28.03.1980 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis. Ministri Nõukogu esimehena jätkas Valter Klauson ja esimehe esimese asetäitjana Arnold Rüütel.

Aprill 1980

• 13.04.1980 langetas USA Olümpiakomitee otsuse boikoteerida Moskva suveolümpiamänge ning koos sellega ka Tallinnas kavandatud olümpiaregatti. Lisaks jäävad Moskva olümpiast kõrvale ka Saksamaa Liitvabariik, Jaapan, Kanada, Argentina, Egiptus, Iisrael, Maroko, Norra ja veel mitmed teised riigid.

• 26.04.1980 kinnitati EKP Keskkomitee ideoloogiasekretäriks Rein Ristlaan, kes sinnani oli EKP Keskkomitee kaubandus- ja teenindusosakonna juhataja.

Mai 1980

• 19.05.1980 panid Tartu ülikooli ajakirjanduse eriala õppejõud ja tudengid aluse traditsioonile ning kirjutasid alla Academia Journalistica aukoodeksile. Ühtlasi tähistati sellega Eesti ajakirjandusõppe rajaja professor Juhan Peegli (19.05.1919‒06.11.2007) sünnipäeva.

Juuni 1980

• 02.06.1980 avati Tallinnas Pirital pidulikult Olümpiapurjespordikeskus.

• 27.06.1980 valmis Tallinna olümpiaregatiks ehitatud Olümpia hotell.

Juuli 1980

• 05.‒06.07.1980 toimus Tallinnas XIX üldlaulupidu, millel osales 6 27 kollektiivi ühtekokku 28 969 laulja ja pillimängijaga. Laulupeo üldjuhtideks olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Arvo Ratassepp, Heino Kaljuste, Kuno Areng, Olev Oja, Harald Uibo, Ants Üleoja, Venno Laul, Ants Sööt, John Tungal, Uno Uiga, Vello Loogna ja Leho Muldre. Peo aujuhtideks nimetati Tuudur Vettik, Richard Ritsing, Lembit Verlin ja Uno Järvela.

• 06.07.1980 algasid Rootsis Stockholmis ülemaailmsed Eesti päevad ehk ESTO, kuhu Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Austraaliast ja Lääne-Euroopast kogunes ligi 20 000 eestlast, kes korraldasid läbi linna kulgenud rongkäigu sinimustvalgete lippude all. ESTO päevad kestavad kuni 13.07.1980.

• 18.07.1980 avati Tallinna vanalinnas Eesti Tarbekunstimuuseum, mis toimis kuni 2004. aastani Eesti Kunstimuuseumi (kuni 1989 ENSV Riikliku Kunstimuuseumi) filiaalina, sealt alates on aga iseseisev ning kannab nime Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. Muuseumi alguspunktiks võib tegelikult lugeda aastat 1919, mil pandi aluse Eesti Kunstimuuseumi tarbekunstikogule. Mõte asutada eraldiseisev tarbekunstimuuseum tekkis 1950. aastatel, mil kogud hakkasid jõudsalt täienema. Reaalsuseks sai mõte 1970. aastatel, mil alustati Aida 3 asuva endise aidahoone ning sellega seotud Lai 17 hoone restaureerimist ja muuseumiks kohandamist. Juulis 1980 avatud muuseumi esimese püsiekspositsiooni kavandas sisearhitekt Mait Summatavet.

• 19.07.1980 algasid Moskvas XXII suveolümpiamängud, mis kestavad kuni 03.08.1980. Moskva olümpia purjespordiregatt peetakse Tallinnas alates 20.07.1980 kuni 30.07.1980.

• 23.07.1980 tuli Ivar Stukolkin Moskva suveolümpiamängudel NSV Liidu 4 x 200 meetri vabaujumise teateneliku koosseisus olümpiavõitjaks. Päev hiljem, 24.07.1980 võitis Stukolkin 400 meetri vabaujumise individuaaldistantsil veel ka pronksmedali.

• 25.07.1980 tuli Jaak Uudmäe Moskva suveolümpia kergejõustikuvõistlustel kolmikhüppe olümpiavõitjaks tulemusega 17.35.

• 27.07.1980 saadeti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile järjekordme kiri, millele seekord olid alla kirjutanud 36 Eesti ja Leedu teisitimõtlejat. Kirjas nõuti Jüri Kuke ja Mart Nikluse vabastamist.

• 29.07.1980 langetas NLKP Keskkomitee lõpuks otsuse, mis andis loa Tartu ülikooli 350. aastapäeva tähistamiseks 1982. aastal. Loa saamiseks tuli käia Moskvas tõestamas, et Tartu ülikool ikkagi nii vana on. Tõendusmaterjalina hangiti Rootsi Riigiarhiivist kinnitatud ärakiri Tartu ülikooli asutamisürikust.

• 29.07.1980 tuli Mait Riisman Moskvas toimunud suveolümpiamängudel NSV Liidu veepallikoondise koosseisus olümpiavõitjaks.

August 1980

• 01.08.1980 tuli Viljar Loor Moskvas peetud suveolümpiamängudel NSV Liidu võrkpallikoondise koosseisus olümpiavõitjaks.

• 28.08.1980 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse kolhooside, sovhooside, tööstus-, transpordi-, ehitus- ja muude ettevõtete ning majandusorganisatsioonide osavõtu kohta autoteede ehitamisest, rekonstrueerimisest, remontimisest ja korrashoiust.

September 1980

• 08.09.1980 asutati tele- ja raadioajakirjaniku Valdo Pandi (1928‒1976) mälestuse jäädvustamiseks Valdo Pandi nimeline telepublitsistika preemia. Esimesena pälvis selle samal 1980. aastal Rein Karemäe.

• 22.09.1980 toimusid Tallinnas massilised noorterahutused. Kadrioru staadionil korraldatud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni jalgpallikohtumise järel esinema pidanud ansambli Propeller etteaste keelati ootamatult ära, mis kutsuski noortes esile mässumeele - noorte rongkäik jõudis Kadrioru staadionilt toonase Tallinna Pedagoogilise Instituudi peahooneni Narva maanteel, kust valguti üle linna laiali. Arreteeriti sadu noori.

• 27.09.1980 korraldasid Balti pagulusorganisatsioonid New Yorgis ÜRO peahoone ees meeleavalduse, kus nõuti Nõukogude okupatsiooni lõpetamist Eestis, Lätis ja Leedus.

Oktoober 1980

• 20.10.1980 toimus Tallinnas, Tartus ja Pärnus mitmeid läbiotsimisi, mille käigus arreteeriti Tiit Madisson.

• 28.10.1980 allkirjastas 40 eesti haritlast ja kultuuritegelast „Avaliku kirja Eesti NSVst“, mis mõni päev hiljem saadeti ajalehtede Rahva Hääl, Sovetskaja Estonia ja Pravda toimetustele. „40 kirjana“ ajalukku läinud läkituses astuti välja eesti keele kaitseks. Kirja toona küll Eestis ei avaldatud, ent see levis omaalgatuslikult käest kätte. "40 kirjale" olid alla kirjutanud Priit Aimla, Kaur Alttoa, Madis Aruja, Lehte Hainsalu, Mati Hint, Fred Jüssi, Aira Kaal, Maie Kalda, Tõnu Kaljuste, Toomas Kall, Jaan Kaplinski, Peet Kask, Heino Kiik, Jaan Klõšeiko, Kersti Kreismann, Alar Laats, Aare Laht, Andres Langemets, Marju Lauristin, Peeter Lorents, Vello Lõugas, Endel Nirk, Lembit Peterson, Arno Pukk, Rein Põllumaa, Paul-Eerik Rummo, Rein Ruutsoo, Tõnis Rätsep, Ita Saks, Aavo Sirk, Mati Sirkel, Jaan Tamm, Rein Tamsalu, Andres Tarand, Lehte Tavel, Peeter Tulviste, Mati Unt, Arvo Valton, Juhan Viiding ja Aarne Üksküla.

November 1980

• 07.11.1980 saatis Eesti peakonsul USAs Ernst Jaakson Ameerika Ühendriikides riigisekretärile märgukirja, avaldades lootust, et Washington juhib 11.11.1980 Madridis algaval Euroopa julgeolekukonverentsil osaliste tähelepanu olukorrale okupeeritud Eestis.

Detsember 1980

• 10.12.1980 ilmus Stockholmis välja antud Eesti Päevalehes 28. oktoobril 1980 koostatud „40 kiri“.

1981

Jaanuar 1981

• 01.01.1981 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 482 247 inimest, sealhulgas meessoost 686 506 ja naissoost 795 741. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 472 190.

• 01.01.1981 liitus kümnenda riigina Euroopa Majandusühendusega Kreeka.

• 05.01.‒08.01.1981 peeti ENSV Ülemkohtus kohut Mart Nikluse ja Jüri Kuke üle, keda süüdistati Nõukogude-vastases tegevuses. Niklust karistati kümneaastase vabadusekaotusega erirežiimiga parandusliku töö koloonias, millele lisandus viieks aastaks asumisele saatmine. Kukk sai karistuseks kaks aastat vabadusekaotust üldrežiimiga parandusliku töö koloonias. Kaks kuud hiljem, 27.03.1981 suri Jüri Kukk Vologda vanglas ning maeti kolm päeva hiljem, 30.03.1981 vangla surnuaeda.

• 23.01.1981 loodi senise Põllumajandusministeeriumi Aianduse Peavalitsuse ümberkujundamise teel ENSV Aiandusministeerium ning aiandusministriks nimetati Harald Männik, kes oli sinnani tegutsenud põllumajandusministrina. Uueks põllmajandusministriks nimetati samal päeval Vello Lind. Aiandusministeerium toimis kuni 1985. aastani, mil mitme ametkonna ühendamisel moodustati ENSV Agrotööstuskomitee.

• 23.01.1981 kinnitati EKP KK büroo otsusega Henno Toming ajalehe Rahva Hääle toimetajaks (tänases mõistes peatoimetajaks), ühtlasi vabastati ametist senine toimetaja August Saaremägi.

• 26.01.1981 avati Tallinnas aadressil Uus 3 Poola restauraatorite ennistatud hoones pidulikult Kinomaja. Hoone anti Eesti Kinoliidule üle detsembris 1980.

Veebruar 1981

• 19.02.1981 määrati majandusteadlane Heiki Müür ENSV Riikliku Plaanikomitee juures asunud Majanduse ja Planeerimise Teadusliku Uurimise Instituudi direktoriks.

• 21.02.1981 alustasid Tallinnas liinireise esimesed kaksik- ehk liigendtrollibussid.

• 23.02.‒03.03.1981 toimus Moskvas NLKP XXVI kongress. Teiste seas sõna võtnud EKP Keskkomitee I sekretär Karl Vaino kõneles natsionalismi võimendumisest Eestis.

• 24.02.1981 pühendati USA Kongressis Eesti Vabariigi 63. aastapäevale üle 50 sõnavõtu.

Märts 1981

• 07.03.1981 suri akadeemik Karl Orviku (sündinud 17.07.1903).

• 13.03.1981 Stockholmis koos olnud Balti Instituudi peakoosolekul osalejate vahel tekkis lõhe: ettepanek esitada apell Eestis vangistatud Mart Nikluse ja Jüri Kuke kaitseks hääletati maha, mistõttu mitmed tuntud kultuuriinimesed ja teadlased lahkusid Balti Instituudist. Kaks nädalat hiljem, 27. märtsil suri Jüri Kukk Vologda vanglas.

• 31.03.1981 mindi NSV Liidus esmakordselt üle suveajale ja kellaosutid lükati ka Eestis tunni võrra edasi. Kaks päeva varem oli esmakordselt läinud suveajale üle ka Soome.

Aprill 1981

• 23.‒24.04.1981 toimus ENSV Ülemkohtus Viktor Niitsoo kohtuprotsess. Niitsoole määrati Nõukogude-vastase tegevuse eest kaks aastat vanglakaristust, millele lisandus asumisele saatmine kaheks aastaks.

• 29.04.1981 avati Tartu Inseneride Maja.

Mai 1981

• 01.05.1981 saatis rühm eestlasi NSVL Ülemnõukogu Presiidiumile ja NSVL peaprokurörile avalduse, mille nõuti Vologda laagris 27. märtsil 1981 surnud Jüri Kuke surma põhjuste uurimist.

• 05.05.1981 vabastati Heino Veldi ENSV Riikliku Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee esimehe kohustest ja tema asemele nimetati Arved Nahkur. Veldi nimetati samal päeval ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks.

• 14.‒15.05.1981 peeti ENSV Ülemkohtus kohut Tiit Madissoni üle, kes mõisteti Nõukogude-vastase tegevuse eest neljaks aastaks range režiimiga vangilaagrisse, millele pidi järgnema kaks aastat asumist.

Juuni 1981

• 11.06.1981 võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, mis nõudis okupatsiooni lõpetamist Balti riikides. Ühtaegu moodustati erikomisjon Balti rahvaste huvide kaitseks.

• 12.06.1981 suri ENSV Ülemnõukogu X koosseisu liige, Põlva kolhoosi esimees Johannes Üts (sündinud 01.11.1931).

• 16.06.1981 kinnitati EKP KK büroo otsusega Valeri Paulman ENSV Riikliku Plaanikomitee esimehe esimeseks asetäitjaks.

Juuli 1981

• 02.07.1981 läks ETV täielikult üle kõigi oma saadete edastamisele värvipildina. ETV esimene värvisaade, Tallinnas toodetud „Värv must-valgel“ läks eetrisse 30.12.1972.

• 17.07.1981 alustati läbi Pärnu reisirongiliiklust laiarööpmelisel raudteeliinil Tallinn‒Riia. Reisirongid liikusid seda teed pidi Läti ja Eesti pealinna vahet kuni 20.02.1992.

August 1981

• 09.08.1981 valiti põllumajandusminister Vello Lind ENSV Ülemnõukogu X koosseisu saadikuks.

September 1981

• 01.09.1981 alustas tegevust Tallinna 49. Keskkool, mis 2002. aasta oktoobrist kannab nime Tallinna Arte Gümnaasium.

• 04.09.1981 avati Vasalemma ja Riisipere vahele rajatud elektriraudtee lõik, mille pikkuseks oli 14 kilomeetrit.

Oktoober 1981

• 06.10.1981 vabastati EKP KK büroo otsusel Lidia Murtazina EKP Tallinna Lenini Rajoonikomitee I sekretäri kohustest ja tema asemele nimetati Silvi-Aire Villo.

• 10.10.1981 läkitas 38 eestlast, lätlast ja leedulast NSV Liidu, Islandi, Norra, Taani, Rootsi ja Soome valitsusjuhile avaliku kirja Põhja-Euroopa tuumavaba tsooni rajamise küsimuses, juhtides tähelepanu vajadusele laiendada Põhja-Euroopa tuumavaba tsooni ka Läänemerele ja Baltimaadele.

November 1981

• 04.11.1981 avati Pärnu kesklinna V. Lenini ausammas, mille autoriteks olid skulptor Matti Varik ja arhitekt Allan Murdmaa. Kaks aastat varem, 1979 oli samasugune kuju üles seatud Pärnu sõpruslinnas Kotkas (Soomes).

• 13.11.1981 arreteeriti Tapa rongijaamas erikonstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo Desintegraator peadirektor Johannes Hint, keda koos tema üheksa kolleegiga süüdistato riigivara süstemaatilises riisumises, altkäemaksu andmises ja salakaubaveos. Fabritseeritud süüdistuse alusel mõisteti Hindile ENSV Ülemkohtus 11.12.1983 karistuseks 15 aastat vabadusekaotust.

• 27.11.1981 arreteeriti Nõmme Haigla röntgenoloogiaosakonna juhatajana töötanud Endel Rose, kellele esitati süüdistus lendlehtede levitamises. Tegu oli NSVL Demokraatliku Rahvarinde memorandumiga, mida Rose oli kirjutusmasinal ümber trükkides paljundanud. Memorandumis kutsuti üles pidama alates 01.12.1981 vaikset pooltundi: „Jätame tühjaks trammid, trollibussid, taksod, linnaliinibussid, linnalähedased rongid ja nende kõikide ootekohad, samuti kaupluste ja asutuste lettide esised, Jätame jalakäijatest tühjaks tänavad ja künniteed – loome 30 minutiks tardunud maa.“ Sel moel oli kavatsus taotleda Nõukogude armee tagasikutsumist Afganistanist, Poola siseasjadesse sekkumise lõpetamist, toiduainete üha jätkuva väljaveo lõpetamist, poliitvangide vabastamist ja poliitilise pagenduse tühistamist, kohustusliku väeteenistuse lühendamist jms. Kohus mõistis Rose üheks aastaks üldrežiimiga kolooniasse.

Detsember 1981

• 05.12.1981 avati Tartus liikluseks üle Emajõe ja Anne kanali viiv Sõpruse sild, mis oma 488,2 meetriga on siiani Eesti pikim. Silla projekt valmis aastal 1977 Leningradis (praeguses Peterburis), samal aastal alustati ka ehitustöid.

• 29.12.1981 avati Viljandis Ugala Teatri uus hoone, mille projekti autoriteks olid arhitektid Irina Raud, Inga Orav ja Kalju Luts.

1982

Jaanuar 1982

• 01.01.1982 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 493 085 inimest, sealhulgas meessoost 692 408 ja naissoost 800 677. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 482 247.

Veebruar 1982

• 09.02.1982 vabastati EKP KK büroo otsusega ENSV Ametiühingute Nõukogu esimehe ametist Leonid Lentsman ja nimetati uueks esimeheks Nikolai Johanson.

• 22.02.1982 avati Tartu Ülikooli raamatukogu uus hoone, mille arhitektideks olid Kalju Valdre ja Mart Kalling.

Märts 1982

• 03.03.1982 Madridis koos olnud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamisel (CSCE) kutsus USA delegatsiooni juht Max Kampelman NSV Liitu üles andma Balti riikidele iseseisvus. Kampelman viitas seejuures USA Kongressi Esindajatekoja 1979. aasta 26. juuni resolutsioonile ja Helsingi 1975. aasta lõppakti sätetele, mille kohaselt ei ole ükski okupatsioon või rahvusvahelist õigust eirates toimunud territooriumi hõivamine seaduslik.

• 04.03.1982 pandi nurgakivi Tallinna Uussadamale (praegusele Muuga sadamale).

• 10.03.1982 kiitis tehniline komisjon heaks esimese Eestis ehitatud oreli Opus 1, mis valmistati Rakvere orelitöökojas meister Hardo Kriisa juhendamisel ning mis võeti kasutusele Tartu Muusikakoolis.

• 23.03.1982 läks trükki ajakirja Teater. Muusika. Kino esimene number, mis jõudis lugejateni sama aasta aprillis. Kokku jõudis 1982. aastal ilmuda 9 ajakirja numbrit. Teater. Muusika. Kino esimene peatoimetaja oli Jaak Allik.

• 27.03.‒28.03.1982 toimus Tallinnas ENSV Kooriühingu asutamiskoosolek. Ühingu esimeheks valiti Gustav Ernesaks.

• 28.03.1982 asutati Tallinnas ENSV Kooriühing, mille juhatuse esimeheks valitakse Gustav Ernesaks.

Aprill 1982

• 29.04.1982 võttis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastu info- ja sõnavabaduse deklaratsiooni.

Mai 1982

• 03.05.1982 asutasid 32 estofiili Helsingis Soome Kirjanike Liidu saalis toimunud koosolekul Tuglase Selts (Tuglas-seura). Seltsi eesmärgiks on äratada huvi Friedebert Tuglase kirjandusliku pärandi vastu, samuti edendada eesti keele, kirjanduse ja kultuuri tundmist Soomes.

• 10.05.1982 suri Tartus keeleteadlane Villem Ernits (sündinud 16.07.1891), kes oli Asutava Kogu ja Riigikogu I koosseisu liige.

• 15.05.1982 avati Võrus Kubijal Võru Haigla uus hoone, kus oli ette nähtud 400 voodikohta. Üheksakorruselise hoone projekteerisid arhitektid Harri Kingo, Ines Jaagus ja Helmi Sakkov.

• 25.05.1982 suri Tallinnas kindralmajor Richard Tomberg (sündinud 06.09.1897), kes oli aastail 1930‒1940 Eesti Õhukaitse ülem.

Juuni 1982

• 03.06.1982 levitati Pärnus, Paides, Raplas, Haapsalus ja Võrus salaja lendlehti, milles kutsuti üles nõudma demokraatlikke valimisi.

• 14.06.1982 kuulutas USA president Ronald Reagan 14. juuni Balti vabaduse päevaks. Reagan kirjutas alla toetusavaldusele, kutsudes USA rahvast kinnitama oma usku ja lootust, et Läti, Leedu ja Eesti kodanikud ning kõik rahvad saavutavad ükskord rahumeelsete vahenditega enesemääramisõiguse.

• 15.06.1982 võttis EKP KK büroo vastu otsuse kodanliku televisiooni poolt vabariigi elanikele avaldatava mõju neutraliseerimise abinõude kohta, mis oli otseselt suunatud Soome televisiooni vastu, ehkki seda otsuses kordagi ei mainitud. Ametlikult keelati töökodades ja kauplustes ära Soome televisiooni saadete jälgimiseks vajalike heliplokkide paigaldamine teleritesse ning nende saadete vaatamiseks tarvilike võimsamate antennide ülessättimine katustele. Parteiametnikud ja KGB töötajad said aga ülesande selgitada välja Soome televisiooni siinne vaatajaskond.

Juuli 1982

• 16.07.1982 tähistas Tallinna Vanalinna Elamute Ekspluatatsiooni Valitsus oma 10. aastapäeva, mille raames toimus Raekoja platsil kontsert, ratsahobuste paraad, etendus, mis jutustas omaaegsest kohtumõistmisest Johann von Uexkülli üle aastal 1535, erinevad näitused ja konverents. Pidustustest sai alguse Tallinna vanalinna päevade traditsioon.

• 28.07.1982 läkitas USA Kongressi Esindajatekoja ja Senati 99 liiget NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele Leonid Brežnevile kirja, milles kinnitati Ameerika rahva toetust vabale Eestile, Lätile ja Leedule ning kutsuti NSV Liitu üles koheselt lõpetama Baltimaade ebaseaduslik okupeerimine. Samal päeval möödus 60 aastat päevast, mil USA oli tunnustanud de jure Eesti, Läti ja Leedu riiki.

August 1982

• 03.08.1982 vallutasid Eesti alpinistid Kesk-Pamiiri mäestikus kaks seni nimetut mäetippu, mille ühe nimeks sai omaaegse Tartu Ülikooli rektori Friedrich Parroti (1791‒1841) järgi Parrot (kõrgus 6233 meetrit) ja teise nimeks Tartu Ülikooli 350. aastapäeva puhul Tartu Ülikool 350 (kõrgus 6258 meetrit, toona peeti mäetipu kõrguseks 6350 meetrit).

• 24.08.1982 vabastati ENSV varumisministri ametist August Pedajas ja tema asemele nimetati Viktor Rajevski.

September 1982

• 01.09.1982 jätkas senine Audru 8-klassiline kool Audru Keskkoolina, kandes samas edasi koolile 1978. aastal antud omaaegse poliitvangi ja komsomolijuhi Erich Tarkpea nime, millest vabaneti alles 1990. aastal. Audru Keskkoolina jätkati kuni 2013. aasta suveni, mil õppeasutus muutus põhikooliks ja sai oma uueks nimeks Audru Kool. Sellekohase otsuse oli Audru Vallavolikogu langetanud märtsis 2011.

• 08.09.1982 avati Tartus Ujula tänavas ülikooli uus spordihoone.

• 15.09.1982 avati Tartus Dmitri Uljanovi kortermuuseum. Vladimir Uljanovi (Lenini) noorem vend Dmitri oli aastail 1900‒1901 õppinud Tartu Ülikoolis.

• 15.09.‒19.09.1982 toimusid Tartu Ülikooli 350. aastapäeva pidustused. Luba selleks tuli taotleda Moskvast NLKP Keskkomiteest, kust nõuti dokumentaalset tõestust selle kohta, et Tartu Ülikool on ikkagi vanem kui Moskva Ülikool, mis asutati jaanuaris 1755. Ajalooprofessor Helmut Piirimäe pidi selle tõestamiseks Rootsi Riigiarhiivist hankima 1632. aastast pärinevate Tartu Ülikooli asutamist kinnitanud ürikute koopiad. Alles seejärel anti Moskvast luba Tartu Ülikooli juubelipidustuste korraldamiseks. 1982 ilmus ka kirjastuse Valgus väljaandel kolmeköiteline koguteos Tartu Ülikooli ajaloost.

• 23.09.‒24.09.1982 külastas NSV Liidus visiidil käinud India peaminister Indira Gandhi koos oma poja, hiljem samuti India peaministriks tõusnud Rajiv Gandhiga Tallinna.

Oktoober 1982

• 01.10.1982 läkitasid 15 eestlasest teisitimõtlejat maailma avalikkusele kirja, milles paluti kaasa aidata Mart Nikluse ja teiste poliitvangide vabastamisele. Teiste seas kirjutasid läkitusele alla Heiki Ahonen, Lagle Parek, Arvo Pesti ja Enn Tarto, kellest ka ise said peagi poliitvangid.

• 05.10.1982 (osadel andmetel eksitavalt 10.10.1982) läks eetrisse ETV saatesarja „Viljaveski“ esimene saade. „Viljaveskit“ tehti kuni 1992. aastani.

• 13.10.1982 öösel süttis Tallinnas Niguliste kirik, kus käisid parasjagu restaureerimistööd. Hävis kiriku tornikiiver, mis vajus kuumuse tagajärjel külili. Kahjustused likvideeriti 1983. aasta lõpuks.

• 13.10.‒15.10.1982 toimus Tallinnas üleliiduline konverents „Ideoloogiavõitluse teravnemine maailmaareenil ja töötajate poliitiline kasvatamine“. Konverentsil kõnelnud EKP Keskkomitee I sekretär Karl Vaino kritiseeris Eesti emigrantlike organisatsioonide tegevust ning kinnitas, et Eesti NSV on imperialismiga peetava võitluse eesliinil.

November 1982

• 06.11.1982 tähistati Rootsi kuninga Karl XIV Gustavi osavõtul Uppsalas Tartu Ülikooli 350. aastapäeva.

• 10.11.1982 suri NLKP KK peasekretär ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Brežnev 12.11.1982 saab NLKP KK uueks peasekretäriks Juri Andropov.

• 26.11.1982 suri Stockholmis helilooja Juhan Aavik (sündinud 29.01.1884), kes oli aastail 1919‒1925Tartu Kõrgema Muusikakooli ning 1933‒1940 ja 1941‒1944 Tallinna Konservatoorium direktor.

Detsember 1982

• 10.12.1982 kiideti heaks ÜRO mereõiguse konventsioon, millega Eesti Vabariik ühines Riigikogus 31.05.2005 vastu võetud seaduse alusel.

1983

Jaanuar 1983

• 01.01.1983 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 503 743 inimest, sealhulgas meessoost 697 982 ja naissoost 805 761. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 493 085.

• 04.01.1983 eksmatrikuleeriti rühm TRÜ üliõpilasi, kes olid 24.12.1982 käinud Raadi kalmistul ja Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi hauale küünlaid asetanud. Eksmatrikuleeritute hulgas olid näiteks hilisem Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja Kaitseministeeriumi kantsler Priit Heinsalu. Koos nendega olid kalmistul aga veel näiteks hilisemad nimekad ajakirjanikud Hans H. Luik ja Rein Sikk, kel õnnestus seekord siiski karistusest pääseda.

• 13.01.1983 mõistis Euroopa Parlament oma resolutsiooniga hukka NSV Liidu okupatsiooni Balti riikides ning nõudis nende iseseisvuse taastamist.

Veebruar 1983

• 10.02.1983 avati Võru Koduloomuuseum. Alates 01.01.2015 kannab muuseum nime Vana-Võromaa Kultuurikoda ning kuulub Võru Instituudi alla.

Märts 1983

• 25.03.1983 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille alusel loodud ENSV Agrotööstuskoondis koondas enda alla ENSV Põllumajandusministeeriumi, ENSV Riikliku Maaparandus- ja Veemajanduskomitee ning ENSV Riikliku Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee, mis kõik toona likvideeriti. Agrotööstuskoondise esimehena asus tegutsema Heino Veldi, tema esimese asetäitjana Vello Lind ja asetäitjana Arved Nahkur. Nii Linnu kui ka Nahkuri ametiga kaasnes veel ka tiitel ENSV minister.

Aprill 1983

• 08.04.1983 valiti Johannes Käbini asemel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel. Ühtlasi vabastati Rüütel ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimese asetäitja kohustest, kelle asemele määrati korraga kaks Ministrite Nõukogu esimehe esimest asetäitja ‒ Vladimir Käo ja Heino Veldi, kes hakkasid vastutama vastavalt tööstuse ja põllumajanduse eest. Neist Veldi oli lisaks asunud juba 25.03.1983 ENSV Agrotööstuskoondise esimeheks.

Mai 1983

• 05.05.1983 pandi Tallinnas Laki tänavas nurgakivi Tallinna Raamatutrükikoja hoonele. Trükikoda alustas tööd 1985. aastal.

• 17.05.1983 vabastati Peeter Palu ENSV ehitusministri kohustest ning nimetati ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Uueks ehitusministriks sai 31.05.1983 Harri Lumi.

• 22.05.1983 avati Tartus Toomemäel luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801‒1822) mälestussammas, mille autoriteks on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Mälestussammas muutus menukaks Tartu noorpaaride hulgas, kes hakkasid seal käima pärast oma abielu registreerimist.

• 22.05.1983 toimus Rootsis Göteborgis ligi 9000 eestlase osavõtul meeleavaldus, kus nõuti vabadust kolmele Balti riigile.

Juuni 1983

• 26.06.1983 avati Tallinnas Veskimetsas Tallinna Loomaaia uus väljapanek, mis laiub ligi 89 hektari suurusel territooriumil. Sinnani asus loomaaed Kadrioru pargi servas. Veskimetsas kohandati esiotsa loomade jaoks endised sõjaväelao hooned.

Juuli 1983

• 05.07.1983 kinnitas EKP KK büroo Kurt Ingermani ENSV Ministri Nõukogu juures asunud Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse ehk kohaliku Glavliti ülemaks, vabastades ühtlasi ametist peavalitsuse senise ülema Arnold Adamsi.

• 29.07.1983 saatis USA president Ronald Reagan ÜRO peasekretärile kirja, milles rõhutati, et USA ei saa jätta tähelepanuta NSV Liidu pidevat keeldumist lubada Balti riikide rahvastel ise oma saatust määrata. Reagan kinnitas, et USA ei ole kunagi tunnistanud kolme Balti riigi vägivaldset inkorporeerimist NSV Liidu koosseisu ega kavatse seda teha ka edaspidi.

August 1983

• 19.08.1983 avati Iisaku Keskkooli Koduloomuuseum, mis kujunes hiljem Iisaku Muuseumiks ja sai aastal 1998 riigimuuseumi staatuse.

September 1983

• 01.09.1983 alustas õppetööd Aravete Keskkool, mis sinnani oli toiminud 8-klassilisena ehk põhikoolina. Samal aastal alustati kooli uue õppehoone ehitamist. Ignar Fjuki projekti järgi ehitatud koolimaja valmis lõplikult küll alles 1986. aastal.

Oktoober 1983

• 22.10.1983 puhkes Tartu vanalinna Ülikooli tänaval tulekahju, milles sai tõsiselt kannatada ka ajalooline Werneri kohvik, mille ennistamine venis aastaid ja taasavati alles 01.05.1998.

• 30.10.1983 läks esimest korda eetrisse ETV saatesari „Prillitoos“. Saatejuhiks oli siis Hagi Šein. „Prillitoos“ on siiani ETV kavas.

November 1983

• 01.11.1983 suri kirjanik Egon Rannet (sündinud 29.11.1911).

Detsember 1983

• 02.12.1983 avati Tallinnas aadressil Lühike jalg 3 Adamson-Ericu muuseum, mis toimib siiani Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Adamson-Eric (kodanikunimega Erich Karl Hugo Adamson, 1902‒1968) oli üks mitmekülgsemaid Eesti kunstnikke. Muuseumi kogule panid aluse Adamson-Ericu tekstiilikunstnikust abikaasa Mari Adamsoni (1908‒2000) kingitud ligi tuhat Adamson-Ericu eri žanris teost.

• 13.12.1983 vabastati EKP KK büroo otsusega Vladimir Busel EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee esimese sekretäri kohustest ja kinnitati uueks esimeseks sekretäriks Anna Ingerman.

• 13.12.‒16.12.1983 peeti ENSV Ülemkohtus kohut vabadusvõitlejate Lagle Pareki, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti üle, kellele pandi süüks Nõukogude-vastast agitatsiooni. Neist Parekile mõisteti kuus aastat vabadusekaotust range režiimiga vangilaagris ning kolm aastat asumist. Ahoneni ja Pesti karistuseks määrati viis aastat vabadusekaotust range režiimiga vangilaagris ja kaks aastat asumist.

• 22.12.1983 mõistis ENSV Ülemkohus erikonstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo Desintegraator peadirektori Johannes Hindi ning tema üheksa kolleegi süüdi riigivara süstemaatilises riisumises, altkäemaksu andmises ja salakaubaveos. Fabritseeritud süüdistuse alusel mõisteti Hindile karistuseks 15 aastat vabadusekaotust. Johannes Hint suri 05.09.1985 Patarei vanglas. 29.04.1989 tunnistas NSVL Ülemkohtu pleenum Johannes Hindi kõigis talle esitatud süüdistustes õigeks ja ta rehabiliteeriti postuumselt.

• 30.12.1983 avati Tallinnas Niguliste kirik pärast hoone restaureerimist külastajaile kui muuseum-kontserdisaal.

1984

Jaanuar 1984

• 01.01.1984 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 513 747 inimest, sealhulgas meessoost 703 214 ja naissoost 810 533. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 503 743.

• 08.01.1984 suri akadeemik Eerik Kumari (sündinud 07.03.1912).

• 17.01.1984 algas Rootsi pealinnas Stockholmis Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) arutelu, mille teemaks oli usalduse ja julgeoleku tugevdamine ning desarmeerimine Euroopas. Konverentsi avapäeval toimis Stockholmi südalinnas Eesti, Läti ja Leedu pagulaste protestiaktsioon Baltimaade jätkuva okupeerimise vastu.

• 17.01.1984 vabastati ENSV Statistika Keskvalitsuse juhataja kohustest Georgi Kimask ja tema asemele nimetati Aleksandr Zamahhin,

• 18.01.1984 vabastati ENSV Ministrite Nõukogu esimehe kohustest Valter Klauson, uueks Ministri Nõukogu esimeheks nimetati Bruno Saul.

Veebruar 1984

• 08.02.1984 avati Sarajevos (toona Jugoslaavia FSV) XIV taliolümpiamängud. Kodu-Eestist ei osalenud olümpial ühtegi sportlast.

• 09.02.1984 suri Moskvas NLK Keskkomitee peasekretär ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Juri Andropov. Uueks peasekretäriks sai Konstantin Tšernenko, kes valiti ametisse 13. veebruaril. 11. aprillil 1984 sai Tšernenko ka NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.

• 15.02.1984 valmis Harjumaal Rummu alevis Ämari vangla, mille territoorium võttis enda alla ligi 9,3 hektarit. Vangla oli mõeldud 500‒550 vangile. Ämari vangla toimis eraldiseisva kinnipidamisasutusena kuni 01.12.2007, mil see liideti Murru vanglaga.

Märts 1984

• 01.03.1984 suri ENSV Agrotööstuskoondise esimehe asetäitja, ENSV minister Arved Nahkur (sündinud 21.11.1933).

• 14.03.1984 asus Indrek Toome Arnold Greeni asemel ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks.

• 16.03.1984 suri näitleja ja koomikuna tuntud Ervin Abel (sündinud 08.11.1929), keda tänapäeval teatakse peamiselt tema osatäitmiste järgi filmides „Viis postmark“ (1967), „Mehed ei nuta“ (1968), „Kevade“ (1969), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme!“ (1979).

Aprill 1984

• 18.‒19.04.1984 peeti ENSV Ülemkohtus kohtuprotsessi Enn Tarto üle, kellele mõisteti Nõukogude-vastase tegevuse eest 10 aastat vabadusekaotust erirežiimiga vangilaagris ja sellele lisaks veel 5 aastat asumist.

Mai 1984

• 08.05.1984 teatas NSV Liit sama aasta juulis lõpus USAs Los Angeleses alanud suveolümpiamängude boikoteerimisest. Boikotiga ühines enamik toonastest sotsialismimaadest.

• 19.05.1984 põgenesid Aleksander Pertel (Aleksander Lepajõe), Raivo Roosna, Andre Hildebrand ja Harry Gelstein Eestist Soome, et sealt edasi Rootsi liikuda. Põgenemiseks kasutati varastatud päramootoriga kummipaati, millega alustati teekonda Karepa küla lähedalt Kunda lahe rannikul.

• 20.05.1984 avastasid Nõukogu korrakaitsjad Tallinnas Mustamäel ja Õismäel 11 Nõukogude-vastast loosungit, mille valmistamisel oli rõhutud Eesti rahvuslipu sinimustvalgetele värvitoonidele.

Juuni 1984

• 08.06.1984 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse üldharidus- ja kutsekooli reformi põhisuundade kohta. Muu hulgas nähakse selles ette kehtestada aastal 1986 kuueaastaste koolikohustus, viia põhikooli õpe kaheksalt klassilt üle üheksale klassile ning muuta keskkooliharidus eesti õppekeelega koolides 12-klassiliseks.

Juuli 1984

• 08.‒15.07.1984 toimusid Kanadas Torontos IV ülemaailmsed eestlaste päevad (nn ESTO päevad). Avatseremoonial saab sõna Eesti esindaja USA-s Ernst Jaakson. Samas peetud rahvuskongressil osaleb 130 delegaati, kes esindavad 100 organisatsiooni üle maailma. 12.07.1984 toimub Toronto südalinna tänavatel rongkäik, mis lõppes vabadusmiitinguga ligi 15 000 inimese osavõtul. Võeti vastu pöördumine välismaailmale, milles toonitati, et ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise lõppaktis ning paljudes teistes rahvusvahelistes lepingutes fikseeritud põhimõtted ei ole siiski leidnud rakendamist Eesti, Läti ja Leedu rahvaste suhtes, kelle NSV Liit on ebaseaduslikult okupeerinud.

• 28.07.1984 avati USAs Los Angeleses XXIII suveolümpiamängud. Kodu-Eestist ei osalenud ühtegi sportlast.

August 1984

• 06.08.1984 põgenesid Eesti delegatsiooni koosseisus Soomes Kotka merepäevadel osalenud Valdo Randpere ja Leila Miller laevaga Rootsi, kus paluti 13.08.1984 poliitilist varjupaika. 1987 võeti põgenikelt NSV Liidu kodakondsus.

• 14.08.1984 vabastati ENSV liha- ja piimatööstuse ministri kohustest Albert Essenson ja tema asemele nimetati Tiit Kõuhkna.

• 18.08.1984 vallutasid Eesti alpinistid Pamiiri mäestikus 6074 meetri kõrguse mäetipu, mis saab selle järel Tallinna nime. Alpinistide grupi juhiks oli Jaan Künnap., kes oli sel ajal Tallinna alpinismiklubi esimees.

September 1984

• 01.09.1984 alustas Tartus õppetööd Kutsekeskkool nr 44, mis alates 1992. aastast jätkas Tartu Toidutööstus- ja Teeninduskoolina.

• 11.09.1984 vabastati EKP KK büroo otsusega Donald Visnapuu ELKNÜ KK I sekretäri ametist ja nimetati uueks ELKNÜ KK I sekretäriks Arno Almann.

• 25.09.1984 suri akadeemik Aksel Kipper (sündinud 05.11.1907).

Oktoober 1984

• 10.10.1984 vabastati Vladimir Klauson ENSV ehitusmaterjalide tööstuse ministri kohustest ja tema asemele nimetati Leonid Ananitš

November 1984

• 20.11.1984 vabastati EKP KK büroo otsusega EKP Sillamäe Linnakomitee I sekretäri kohustest Nikolai Dudkin ning nimetati uueks I sekretäriks Juri Tolmatšov.

Detsember 1984

• 11.12.1984 avati Miina Härma nimelise Tartu 2. Keskkooli ees monument helilooja Miina Härma (1864‒1941) mälestuseks. Monumendi autor on skulptor Juta Eskel. Olgu öeldud, et omaaegne Tartu 2. Keskkool kannab alates 1994. aastast nime Miina Härma Gümnaasium.

• 19.12.1984 vabastati Harri Lumi ENSV ehitusministri kohustest ning tema asemele nimetati Lauri Schmidt. Harri Lumi valiti detsembris 1984 Tallinna RSN Täitevkomitee esimeheks.

1985

Jaanuar 1985

• 01.01.1985 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku1 523 486 inimest, sealhulgas meessoost 713 979 ja naissoost 820 097. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 513 747.

• 30.01.1985 võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu resolutsiooni Balti rahvaste enesemääramisõigus kohta.

Veebruar 1985

• 24.02.1985 suri Tartu Nigol Andresen (sündinud 02.10.1899), kes oli ENSV Ülemnõukogu I ja II koosseisu liige ning aastail 1940‒1946 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe teine asetäitja.

• 25.02.1985 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse, mille kohaselt hakati korraldama iga-aastaseid konkurssülevaatusi "Aasta parim ehitusobjekt Eesti NSV-s". 16. jaanuaril 1989 vastuvõetud määrusega asendus see iga-aastase konkurssülevaatusega "Aasta parim ehitis Eestis".

• 26.02.1985 ilmus ajalehes Sovetskaja Estonia kirjutis, milles NSVL Teaduste Akadeemia rahvusprobleemide nõukogu teadussekretär nõudis eestikeelsete trükiste ning raadio- ja telesaadete arvu vähendamist, sest olukord ei vastavat kakskeelse elanikkonna vajadustele.

• 28.02.1985 valiti ENSV Kunstnike Liidu pleenumil liidu esimeheks Enn Põldroosi. Sinnani tegutses liidu esimehena Ilmar Torn. Toonase kombestiku kohaselt kinnitas toimunud muudatused ka EKP KK büroo oma 19.03.1985 toimunud istungil.

Märts 1985

• 11.03.1985 valiti uueks NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Senine peasekretär Konstantin Tšernenko suri päev varem ehk 10. märtsil 1985.

• 18.03.1985 suri akadeemik Kalju Paaver (sündinud 16.12.1921).

• 27.03.1985 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis, Ministrite Nõukogu esimehena jätkas Bruno Saul.

Aprill 1985

• 02.04.1985 kinnitas EKP KK büroo EKP Keskkomitee propaganda ja agitatsiooni osakonna juhatajaks Toomas Leito.

• 17.04.1985 panid kaks eestlast Soomes Helsingi kesklinnas toime Tillanderi juveelipoe relvastatud röövi. Nagu hiljem selguks, olid röövijaiks Aleksander Lepajõe (ka Alex Lepajõe, sünnilt Aleksander Pertel) ja Raivo Roosna, kelle saagiks langes ligi 1,4 miljoni Soome marga eest ehteid. Järgmisel päeval röövisid samad mehed Osakepankki Käpulä kontorist 100 000 Soome marka. Kolm päeva hiljem Lepajõe ja Roosna vahistati, kuid ehteid nende juurest ei leitud. Mehed mõisteti seejärel kaheksaks aastaks vangi, kust Lepajõe vabanes ennetähtaegselt aastal 1989. Samal aastal põgenes Roosna vanglast. Olgu lisatud, et Lepajõe ja Roosna põgenesid koos kahe kaaslasega Eestist Soome 19. mail 1984, kasutades selleks varastatud päramootoriga kummipaati. Põgenemine ja mainitud röövid olid aluseks 2017 valminud režissöör Jaak Kilmi mängufilmi „Sangarid“ mitmetele episoodidele.

Mai 1985

• 05.05.1985 avati Tallinnas Pirita jõe kaldal külastajaile allveelaev Lembit, mis toona toimis Balti Laevastiku Muuseumi filiaalina.

• 28.05.1985 andis ENSV Ülemnõukogu Presiidium välja seadluse abinõude kohta joomarlusest ja alkoholismist jagusaamiseks ning puskariajamise likvideerimiseks, ajendiks NSVL Ministri Nõukogus 07.05.1985 vastu võetud samasisuline määrus. Sellest lähtuvalt asutati 11.10.1985 ENSV Vabatahtlik Karskusühing.

• 31.05.1985 suri akadeemik Hilda Moosberg (sündinud 23.11.1903).

Juuni 1985

• 13.06.1985 käivitati Euroopa kultuuripealinnade projekt. Esimeseks Euroopa kultuuripealinnaks valiti Ateena, mis ühtpidi oli ka loogiline, sest selliste valimiste ideega oli välja tulnud just Kreeka. Esimese Eesti linnana pälvis Euroopa kultuuripealinna tiitli Tallinn, seda küll alles aastal 2011.

• 17.06.1985 kinnitas Kanada riigisekretär Joe Clark Balti veteranide kohalikule ühingule, et Kanada ei tunnista Balti riikide inkorporeerimist NSV Liitu 1940. aastal.

Juuli 1985

• 08.07.1985 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium Mihhail Gorbatšovi algatatud alkoholivastase kampaania tuules vastu seadluse, mille kohaselt moodustati ENSV Ministrite Nõukogu juurde joomarlusega võitlemise komisjon. Nimetatud komisjon likvideeriti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 30. novembrist 1989.

• 12.07.1985 valmis Enn Põldroosi kavandi järgi kootud Eesti suurim gobeläänvaip „Inimese elu“, mille mõõtmed on 10 x 48 meetrit ja mis kaalub ühe tonni ringis. Vaip, mille valmistasid kunstikombinaadi Ars kudujad, hakkas ehtima Tallinna Linnahalli lava tagaseina.

• 20.‒21.07.1985 toimus Tallinnas XX üldlaulupidu, mille osales 677 kollektiivi ühtekokku 26 437 laulja ja pillimängijaga. Laulupeo üldjuhtideks olid Kuno Areng, Uno Järvela, Heino Kaljuste, Olev Oja, Arvo Ratassepp, Venno Laul, Ants Üleoja, Erich Loit, Vello Loogna, Leho Muldre, Alo Ritsing, Ants Sööt, Uno Uiga ja läbi aegade esimese naisüldjuhina Vaike Uibopuu. Peo aujuhtideks olid nimetatud Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Richard Ritsing ja Lembit Verlin.

• 25.‒26.07.1985 toimusid Taani pealinnas Kopenhaagenis Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise Helsingi lõppaktile allakirjutamise 10. aastapäeva puhul nn Balti tribunali istungid, mis lõppesid Kopenhaageni manifesti vastuvõtmisega. Manifestis kvalifitseeriti 1940. aastal toimunud Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.

• 30.07.1985 tegid Balti pagulusorganisatsioonide esindajad laevaga Baltic Star retke Baltimaade-lähedastesse neutraalvetesse. Laeva pardal olnud 370 inimest võtsid vastu resolutsiooni rahust, julgeolekust ja inimõigustest Põhja- ja Baltimaades. Nimetatud resolutsioon läkitati Põhjamaade valitsustele ja ka NSV Liidu valitsusele.

August 1985

• 26.08.1985 avati toonases Saksa DV-s Schwerini uue elamurajooni peamagistraalil linna 825. aastapäeva puhul 3,3 meetri kõrgune Lenini kuju (monumendi nimeks oli „Maadekreet“), mille autoriks on Eesti skulptor Jaak Soans.

September 1985

• 01.09.1985 alustas tööd Tallinna 61. Keskkool, mis 1991 nimetati Tallinna Pääsküla Keskkooliks, 1999 Tallinna Pääsküla Gümnaasiumiks see omakord 2018 Tallinna Pääsküla Kooliks.

• 03.09.1985 suri akadeemik Paul Kard (sündinud 15.12.1914).

• 05.09.1985 suri Tallinnas Patarei vanglas tehnikateadlane Johannes Hint (sündinud 20.09.1914), kes pani 1974 aluse omaaegsele konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroole Desintegraator. Hint vahistati fabritseeritud süüdistuse alusel novembris 1981, mõisteti süüdi detsembris 1983 ja rehabiliteeriti postuumselt aprillis 1989.

• 10.09.1985 suri Iirimaal akadeemik Ernst Öpik (sündinud 22.10.1893), kes 13.04.1938 nimetati vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Oktoober 1985

• 01.10.1985 kinnitati EKP KK büroo otsusega Rein Freiberg Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingu (VEKSA Ühingu) esimeheks, ühtlasi vabastati ühingu senine esimees Ülo Koit.

• 16.10.1985 andis Poolas asuva Toruni linnaarhiiv toonasele ENSV Arhiivide Peavalitsusele üle Tartust pärit arhitektuuriloolase Otto Freymuthi (1892‒1953) isikuarhiivi.

November 1985

• 15.11.1985 vabastati Erki Silvet ENSV justiitsministri ametist ning tema asemele nimetati Advig Kiris.

Detsember 1985

• 04.12.1985 vastu võetud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel moodustati ENSV Riiklik Agrotööstuskomitee, mis liitis lisaks 1983. aastal loodud ENSV Agrotööstuskoondisele enda alla veel ka ENSV Aiandusministeeriumi, ENSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeeriumi ning ENSV Toiduainetööstuse Ministeeriumi. Ehk kui Agrotööstuskoondis oli keskendunud üksnes põllumajanduslikule tootmisele, siis Agrotööstuskomiteele allutati nii põllumajanduslik tootmine kui ka põllumajandussaaduste töötlemine.

• 04.12.1985 toimunud EKP Keskkomitee pleenumil vabastati Aleksandr Kudrajvtsev EKP KK II sekretäri ja büroo liikme kohustest ning tema asemele valiti Georgi Aljošin.

• 20.12.1985 avati Hiiumaal Lehtma sadam.

1986

Jaanuar 1986

• 01.01.1986 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 534 076 inimest, sealhulgas meessoost 713 979 ja naissoost 820 097. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 523 486.

• 01.01.1986 liitusid Hispaania ja Portugal Euroopa Majandusühendusega, mille liikmesriikide arv kasvas sellega 12-ni.

• 09.01.1986 astus ENSV Ülemnõukogust tagasi rahvasaadik Aleksandr Kudrjavtsev, kes oli kuu varem, 29.11.1985 vabastatud EKP KK büroo ja 04.12.1985 EKP KK pleenumi otsusel EKP KK II sekretäri ja büroo liikme kohustustest. Kudrjavtsev kutsuti tagasi Venemaale, kus ta asus VNFSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse kaadriosakonna juhatajaks.

Veebruar 1986

• 13.02.1986 kinnitati EKP KK büroo otsusega uue ajakirja Vikerkaar peatoimetajaks Rein Veidemann. Vikerkaare esimene number ilmus sama aasta juulis.

• 28.02.1986 kirjutasid Euroopa Majandusühenduse liikmesriigid Haagis alla Ühtse Euroopa aktile (The Single European Act ehk SEA), mis pani aluse ligi viis aastat kestnud läbirääkimistele ja 09.‒10.12.1991 Hollandis Maastrichtis toimunud Euroopa tippjuhtide kohtumisele. Just sellel kohtumisel sõlmitud kokkulepete alusel kirjutasid Euroopa Majandusühenduse 12 liikmesriiki 07.02.1992 sealsamas Maastrichtis alla lepingule, mis hakkas kehtima 01.01.1993 ja pani aluse tänasele Euroopa Liidule. Maastrichti lepingut on nimetatud ka Euroopa Liidu asutamislepingut.

Märts 1986

• 01.03.1986 avatakse Tartus Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargis Friedebert Tuglase (1886‒1971) mälestussammas, autoriteks skulptor Edgar Viies ja arhitekt Andres Mänd. Päev hiljem möödus Tuglase sünnist täpselt sada aastat.

• 25.03.1986 vabastati EKP KK büroo otsusega EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee esimese sekretäri kohustest Anna Ingerman seoses tema kinnitamisega EKP KK kergetööstuse ja tarbekaupade osakonna juhatajaks. Uue esimese sekretäri sai EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee alles 08.04.1986, mil EKP KK büroo otsusega kinnitati sellesse ametisse Larissa Palmova.

Aprill 1986

• 02.04.1986 ilmus Tartu päevalehe Edasi venekeelse väljaande Vperjod esimene number. Vperjod ilmus kuni detsembri lõpuni 1991.

• 26.04.1986 plahvatas Ukrainas Tšornobõli (ka Tšernobõli) tuumaelektrijaamas üks energiaploki reaktorist, mille tagajärjel paiskus atmosfääri suures koguses radioaktiivset ainet. Avalikkust teavitati sellest alles kolm päeva hiljem. Tuumakatastroofi tagajärgi saadeti teiste seas likvideerima sadu Eesti mehi, kes kutsuti selleks nii-öelda kordusõppustele. Tagajärgede likvideerimist juhatas väegrupp, kus muide oli märtsist maini 1987 staabiülemaks kindralmajor Vello Vare.

Mai 1986

• 25.05.1986 nimetati NSVL suursaadik Venezuelas Vaino Väljas NSVL suursaadikuks Nicaraguas.

Juuni 1986

• 12.06.1986 edastasid Ühendatud Balti-Ameerika Komitee liikmed USA presidendile Ronald Reaganile tänukirja Balti Rahvaste vabaduspüüdluste toetamise eest.

• 13.06.1986 vabastati Ilmar Nuut ENSV kõrg- ja keskerihariduse ministri ametist ning tema asemele nimetati Väino Rajangu.

Juuli 1986

• 22.07.1986 kinnitas EKP KK büroo EKP KK tööstusosakonna juhatajaks Jevgeni Popovi, kes sinnani oli tegutsenud EKP Tallinna Kalinini Rajoonikomitee I sekretärina.

August 1986

• 01.08.1986 tõstetakse alkoholismi ja joomarluse vastu suunatud kampaania tulemusena NSV Liidus, kaasa arvatud ENSV-s, alkohoolsete jookide riiklikult kehtestatud jaehindu 20‒25%.

September 1986

• 07.09.1986 suri akadeemik Leo Jürgenson (sündinud 21.01.1901).

Oktoober 1986

• 11.‒12.10.1986 oli Tallinna ja Helsingi liinilt just selleks puhuks maha võetud reisiparvlaev Georg Ots NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi residentsiks tema visiidi ajal Reykjavikis, kus ta kohtus USA presidendi Ronald Reaganiga. Georg Otsa kapteniks oli sel ajal Ülo Kollo.

• 16.10.1986 toimus Jüris muinsuskaitseklubide esimene kokkutulek, kus moodustati Eesti Muinsuskaitseklubide Nõukogu, mida võib pidada 12.12.1987 loodud Eesti Muinsuskaitse Seltsi eelkäijaks. Osa allikaid on kokkutuleku päevana kirja pannud 18.10.1986.

• 28.10.1986 vabastati EKP KK büroo otsusega Nikolai Johanson ENSV Ametiühingute Nõukogu esimehe kohustest ning uueks esimeheks kinnitati Matti Pedak, kes sinnani oli tegutsenud EKP Tallinna Linnakomitee I sekretärina.

• 30.10.1986 edastasid Balti riikide esindajad USA riigisekretärile ühisavalduse, milles juhiti tähelepanu inimõiguste jätkuvale rikkumisele Baltimaades.

November 1986

• 02.11.1986 suri arhitekt Arnold Matteus (sündinud 13.12.1897), kes oli aastail 1926‒1935 ja 1941‒1944 Tartu linnaarhitekt ning 1944‒1960 Tartu linna peaarhitekt.

• 15.11.1986 läks ETV Tartu stuudiost eetrisse uue saatesarja „Viiekümnendad“ esimene saade. Kuni 1991. aastani eetris olnud sarja autor ja saatejuht oli Rein Järlik, kes käsitles mitmeid teemasid, millest sinnani polnud eriti räägitud, näiteks stalinlikest repressioonidest ja küüditamisest. Aastail 1984‒1985 oli Järlik juhatanud saatesarja „Surma ei otsinud keegi“, kus olid teemaks raske sõjajärgne aeg, sundkollektiviseerimine ja metsavendlus.

Detsember 1986

• 16.12.1986 suri akadeemik Harald Haberman (sündinud 19.12.1904).

• 19.12.1986 valmis Tallinna Uussadama (praeguse Muuga sadama) esimene järk.

1987

Jaanuar 1987

• 01.01.1987 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 546 304 inimest, sealhulgas meessoost 720 578 ja naissoost 825 726. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 534 076.

• 07.01.1987 avati Oskar Lutsu 100. sünnipäeval Tartus Emajõe ääres rahvakirjaniku mälestuseks ausammas (autorid Aulin Rimm ja Allan Murdmaa).

• 09.01.1987 Moskvas toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil kutsus NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov ellu avalikustamispoliitika ehk nn glasnosti, mille eestkõnelejaks asus toonane NLKP Keskkomitee sekretär Aleksandr Jakovlev. Muu hulgas kõrvaldati Jakovlevi eestvõtmisel tsensuuri kehtestatud piirangud. Glasnost avas näiteks võimaluse alustada veel sama aasta veebruaris Eestis fosforiidisõda, pidada 1988. aasta aprilli alguses loomeliitude ühispleenumit ning avalikustada mõni aeg hiljem ka MRP salaprotokoll.

Avalikustamispoliitika täitis oma eesmärgi 1990. aastal, mil likvideeriti Glavlit ehk keskne tsensuuriorgan. Selle Eesti üksus ENSV Glavlit ehk ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus likvideeriti EV Valitsuse 04.10.1990 määruse alusel.

Veebruar 1987

• 19.–21.02.1987 viibisid Eestis NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov ja tema abikaasa Raissa Gorbatšova. Muu hulgas külastasid nad  mitut tööstusettevõtet ja majandit ning käisid Tallinna Polütehnilises Instituudis.

• 25.02.1987 avalikustas ajakirjanik Juhan Aare ETV saates „Panda“ esmakordselt Moskva keskvõimude otsuse uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestis. Üleliidulise Mäekeemiatootmise Instituudi ülem Juri Jampol rääkis päev varem Moskvas salvestatud intervjuus: „Rakvere leiukoht kuulub Baltikumis asuvate fosforiidimaardlate gruppi, millel on suur rahvamajanduslik tähtsus. Baltikumi fosforiidid on varude mahult kolmandal kohal Nõukogude Liidus. Rakvere leiukoht omakorda on aga Baltikumi teiste fosforiidimaardlate seas suurim. Oleme veendunud, et Rakvere fosforiidid tuleb võtta kasutusele juba lähemas tulevikus. /.../ Toolses hakkame aastas ammutama kuus miljonit tonni maaki ja saama sellest poolteist miljonit tonnirikastatud maaki, mille fosforiidisisaldus on 28 protsenti. Kabala kaevandus tuleb kaks korda võimsam. Aastas annab see kaksteist miljonit tonni maaki ja neli miljonit tonni kontsentraati, samuti 28-protsendilise fosforisisaldusega.“

Paljuski just seda telesaadet võib pidada Eestit aastail 1987–1988 vallanud nn fosforiidisõja alguseks.

Märts 1987

• 03.03.1987 kinnitas EKP KK büroo mitu üksteisega seotud kaadrimuudatust. EKP Keskkomitee propaganda ja agitatsiooni osakonna juhataja kohalt vabastati Toomas Leito ning tema asemele kinnitati Silvi-Aire Villo. Ajalehe Rahva Hääl toimetaja (tänases mõttes peatoimetaja) ametist vabastati Henno Toming ning tema asemele kinnitati Toomas Leito. Omakorda Toming kinnitati Eesti Telegraafiagentuuri (ehk ETA) direktoriks, kus ta vahetas välja seni selles ametis olnud Kaljo Krelli.

• 31.03.1987 andis Tallinnas Sakala keskuses pressikonverentsi toonane ENSV Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul, kritiseerides fosforiidikaevanduste rajamise vastaseid Eestis ja toonitades liitväetiste tehase ehitamise vajalikkust. See oli omamoodi vastulöök Juhan Aare juhitud telesaatele „Panda, kus 25.02.1987 oli esmakordselt juttu Moskva keskvõimude otsusest rajada Eestis uusi fosforiidikaevandusi. Avalikkus reageeris Sauli sõnadele pahameelega ja puhkev fosforiidisõda sai vastupidiselt võimukandjate lootustele hoopis hoogu juurde.

Aprill 1987

• 17.04.1987 asutati Eesti Kultuurifond, mis esialgu asus tegutsema 12.11.1986 loodud Nõukogude Kultuurifondi vabariikliku osakonnana. Asutamiskonverentsil valitud 11-liikmeline juhatus valis oma esimesel kokkusaamisel juhatuse esimeheks akadeemik Juhan Kahki, esimehe esimeseks asetäitjaks valiti Jaak Ruben ning esimehe asetäitjateks Jaak Kangilaski ja Jossif Eidelkind.

Mai 1987

• 25.05.1987 asutati loominguliste liitude kultuurinõukogu, mille etteotsa asus Ignar Fjuk. Loomeliitude kultuurinõukogus oli kokku 24 liiget. Nõukogu üks olulisemaid tulemusi oli loomeliitude ühispleenumi kokkukutsumine 1. ja 2. aprillil 1988. Äärmiselt suurt rolli etendas ka Eesti Raadio eetris olnud igareedene saade "Loomeliitude kultuurinõukogu tund". Esimene saade oli eetris 05.02.1988 ja viimane 31.08.1990. Eetrisse läks 131 saadet kokku ligi kolmesaja esinejaga. Saatejuhiks oli enamasti Ene Hion.

• 28.05.1987 vabastati Gustav Tõnspoeg ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja Riikliku Plaanikomitee esimehe kohustest ning tema asemele nimetati Valeri Paulman. Tõnspoeg asus samast päevast ENSV Rahvakontrolli Komitee esimeheks.

Juuni 1987

• 11.06.1987 toimunud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikukogu valis oma erakorralisel kokkusaamisel EELK uueks peapiiskopiks Kuno Pajula, kes sinnani oli Tallinna Jaani koguduse õpetaja. Eelmine peapiiskop Edgar Hark (1908‒1986) suri 23.10.1986. Vahepealsel ajal oli peapiiskopi kohusetäitjana ametis Eerik Hiisjärv.

Juuli 1987

• 30.07.1987 pöördusid hiljutised poliitvangid Heiki Ahonen, Jan Kõrb, Tiit Madisson ja Lagle Parek EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi, ajalehe Rahva Hääl ja ajakirja Aja Pulss poole ettepanekuga avalikustada Molotovi‒Ribbentropi pakti salaprotokoll, kuid sellele ei järgnenud mingit reageeringut.

August 1987

• 15.08.1987 loodi Lagle Pareki, Heiki Ahoneni ja Tiit Madissoni eestvedamisel MRP-AEG ehk Molotovi‒Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mis seadis esimesena Eestis enda eesmärgiks kinnitada Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust läbi Molotovi‒Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli avalikustamise.

• 23.08.1987 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, kus esmakordselt toodi paljude teadvusse Molotovi‒Ribbentropi pakti salaprotokolli olemasolu. Algselt taheti miiting korraldada Raekoja platsil, kuid selleks ei saadud Tallinna võimudelt luba. Ajakirjanduses ilmusid MRP-AEG aktsiooni peale hukkamõistvad kirjutised, mille autorid oli enamasti peitunud varjunimede või ETA (ehk Eesti Telegraafiagentuuri) taha. Rahvakoosolekut nimetati provokatsiooniks

September 1987

• 01.09.1987 ilmus MRP-AEG infobülletään nr 1. Aastail 1987–1988 ilmus kokku 23 infobülletääni, neist viimane septembris 1988. Infobülletäänide avaldamine lõpetati põhjusel, et 10.08.1988 oli Rahva Hääles lõpuks MRP salajane lisaprotokoll avaldatud ning et 20.08.1988 moodustas MRP-AEG tuumik Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis viis kogu tegevuse järgmisele tasandile.

• 04.09.‒06.09.1987 toimus Tallinna Lauluväljakul rokifestival Heavy Suvi, mille nimi viitas korraldajate soovile rõhuda hevirokile. Idee festivali korraldamiseks käis välja Gunnar Graps, kes oli ka festivali konferansjee. Korraldustoimkonda kuulusid Jüri Makarov, Rein Lang, Aivar Sirelpuu, Erki Berends jt. Esines 15 ansamblit Eestist, Venemaalt, Leedust ja Armeeniast. Kolme päeva jooksul käis festivalil ligi 40 000 külastajat, neist umbes kolmandik piletiga (Jüri Makarovi andmeil). Heavy Suve võib pidada 1988. aastal alguse saanud muusikafestivalide Rock Summer proloogiks.

• 26.09.1987 ilmus ajalehes Edasi nn nelja mehe ettepanek. Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma tulid oma artiklis „Eesti NSV isemajandamise alused“ esmakordselt välja ettepanekuga Eesti viimiseks täielikule territoriaalsele isemajandamisele ja Eesti oma raha kasutuselevõtuks. Artiklis pakutud kava sai tuntuks kui IME ehk IseMajandav Eesti. Olgu öeldud, et 1987. aastal ENSV Ministrite Nõukogu juhtinud Bruno Saul ja ENSV Riikliku Plaanikomitee esimees Valeri Paulman asusid nelja mehe ettepanekule otseselt vastu. Paulman väljendas end eriti selgelt: „Nende ettepanekute tegelik ja tõeline mõte seisneb selles, et eraldada Eesti NSV majandus meie maa ühtsest rahvamajandusest.“

Oktoober 1987

• 01.10.1987 ilmus kord nädalas ilmuma hakanud Maalehe esimene number. Lehe esimene toimetaja (tänases mõistes peatoimetaja) oli Ülo Russak. Lehe päises seisis hüüdlause „Kõigi maade proletaarsed, ühinege!“ ning leht hakkas ilmuma kui Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ajaleht.

• 21.10.1987 õhtul toimus Võru kalmistul meeleavaldus Vabadussõjas langenute mälestuseks. Sama päeva varahommikul arreteeriti kogunemise algatajad (teiste seas Ain Saar), kes olid esitanud Võru Rajooni RSN Täitevkomiteele avalduse miitingu korraldamiseks, kuid sealt eitava vastu saanud. Sellegipoolest kogunes kella 18.30-ks mitu tuhat inimest kalmistu väravasse, kus neid ootas ees miilitsatõke koos koertega. Rahvahulk murdis ikkagi tõkkest läbi, et Vabadussõjas langenute kalmudele küünlad asetada. Keset leinaseisakut hakkas miilits EKP Võru Rajoonikomitee I sekretäri Aare Männiste hüüete saatel rahvast laiali ajama. See ajendas rahvast nõudma Ain Saare vabastamist. Lõpuks andis rahvas järele ja võttis suuna kesklinna EKP Võru Rajoonikomitee esisele väljakule, kus Männiste püüdis taas rahvast vaigistada. Inimsumma keskel heisati sinimustvalge lipp, mida anti edasi käest kätte. Rahvuslipu järel suundus rahvahulk, mis oli kahanenud 500–600 inimeseni, kohaliku sõjakomissariaadi ja täitevkomitee juurde, nõudes taas Ain Saare vabastamist. Lõpuks, kella 22 paiku, kui rahvale kinnitati, et Ain Saar on Tallinnas juba vabaks lastud, hakati laiali minema.

• 21.10.1987 õhtul kell 20:00 läks otse-eetrisse saatesarja „Mõtleme veel“ esimene saade. Kaks hooaega eetris olnud saadet juhtisid Rein Järlik, Hagi Šein ja Feliks Undusk. „Mõtleme veel“ on läinud lisaks publikumenule ajalukku veel ka sellega, et 13.04.1988 eetrisse läinud saates käis Edgar Saviaar välja idee luua Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Pärast saadet juba öötundidel allkirjastati sealsamas telemajas Rahvarinde deklaratsioon, mis anti 14.04.1988 üle EKP Keskkomiteele ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile.

November 1987

• 14.11.1987 asus senine EKP Kohtla-Järve Linnakomitee I sekretär Roman Šeremeta ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Eelmisel päeval oli Šeremeta kandidatuuri heaks kiitnud ka EKP KK büroo. Linnakomitee I sekretäri kohustest vabastati Šeremeta EKP KK büroo otsusega küll alles 24.11.1987, mil uueks I sekretäriks kinnitati Nikolai Zahharov.

• 24.11.1987 kinnitas EKP KK büroo oma otsusega Aleksander Gellarti NSVL Tööstus-Ehituspanga Eesti Vabariikliku Panga juhatuse esimeheks. Sellise nimega vabariiklik pank oli siis, mil küll käis juba NSVL Ehituspanga Eesti Vabariikliku Kontori reorganiseerimine, alles kujundamisel ning alustas tegevust koos 1988. aasta saabumisega. Gellart oli alates septembrist 1976 tegutsenud ka NSVL Ehituspanga Eesti Vabariikliku Kontori juhatajana.

Detsember 1987

• 07.12.1987 võttis NSVL Riigipank vastu käskkirja, mille alusel loodi NSVL Riigipanga keskosakonna baasilt NSVL Agrotööstuspanga Eesti Vabariiklik Pank.

• 12.12.1987 asutati Tallinnas Eesti Muinsuskaitse Selts, mille esimeheks valiti Trivimi Velliste, tema asetäitjateks Jaan Tamm ja Heno Sarv. Seltsi auesimeheks valiti kunstiajaloolane Villem Raam. Asutamiskoosolekul Ametiühingute Majas osales 80 kohalikku muinsuskaitseklubi kokku 239 esindajaga.

• 13.12.1987 suri akadeemik Arnold Humal (sündinud 10.03.1908).

• 14.12.1987 võttis NLKP Keskkomitee vastu salajase otsuse natsionalismi ilmingutest Eestis, Lätis ja Leedus. Umbes nädal hiljem, 22.12.1987 korraldas EKP Keskkomitee Tallinnas vabariikliku parteiaktiivi nõupidamise, kus avaldasid Moskvast tulnud otsusele toetust EKP Keskkomitee I sekretär Karl Vaino, ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees Karl Kortelainen ja akadeemik Gustav Naan.

• 27.12.1987 avati Paides uus kultuurimaja (arhitekt Hans Kõll), mis oli omasuguste seas Eesti suurim.

1988

Jaanuar 1988

• 01.01.1988 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 558 137 inimest, sealhulgas meessoost 727 183 ja naissoost 839 954. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 546 304.

• 04.01.1988 registreeriti Tartus kaubanduskooperatiiv Figaro, mis oli seal esimene omalaadne. Kooperatiivi asutasid Neinar Seli, Veljo Ipits, Heldur Otsa ja Enno Tubli. Sama aasta 4. oktoobril avas kooperatiiv oma erapoe Tartus Tähe 26 keldris, mida sinnani kasutati paberilaona. Figaro oli siiani aktiivsete ettevõtjatena tegutsevate Seli ja Ipitsa esimene äri. 1990 kujundati kooperatiivist aktsiaselts Figaro, mis lõpetas tegevuse aastal 1995.

• 05.01.1988 võttis EKP Keskkomitee büroo vastu salajase otsuse natsionalismi ilmingutest Eestis.

• 16.01.1988 toimus EKP Keskkomitee VII pleenum, kus Rein Ristlaan vabastati EKP Keskkomitee ideoloogiasekretäri ja EKP Keskkomitee büroo liikme kohustest. Tema asemele valiti Indrek Toome.

• 18.01.1988 vabastas Ülemnõukogu Presiidium Indrek Toome ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimese asetäitja kohustest seoses üleminekuga teisele tööle (Toome valiti 16.01.1988 EKP Keskkomitee sekretäriks).

• 19.01.1988 nimetas Ülemnõukogu Presiidium ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks Ain Soidla.

• 21.01.1988 kirjutas 14 inimest eesotsas Vello Väärtnõuga alla ettepanekule luua Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Partei asutati sama aasta 20. augustil.

• 28.01.1988 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu määruse avalike ürituste korra kohta, mille lisas keelati varem eksisteerinud riikide, sealhulgas Eesti Vabariigi sümboolika kasutamine.

Veebruar 1988

• 01.02.1988 lahkus teadlaskonna survel Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi direktori ametist Endel Sõgel, kes oli selles ametis olnud alates 1968. aastast.

• 02.02.1988, Tartu rahulepingu aastapäeval tõkestasid miilitsaüksused kogunenud rahvale tee Vanemuise tänava hoone juurde, kus 1920. aastal oli sõlmitud Tartu rahu. Nõnda takistati eelnevalt, 22. jaanuaril väljakuulutatud rahvakoosolekut, mille korraldamiseks Tartu linnavõimud ei olnud luba andnud.

• 12.02.1988 asutati Eesti Lastefond, mis äriregistrisse ületoomisel 03.04.1998 kujundati samanimeliseks sihtasutuseks.

• 24.02.1988 toimus Tallinnas Tammsaare pargis ulatuslik meeleavaldus, millele vastukaaluks korraldasid võimud Võidu ehk praeguse Vabaduse väljakul oma meeleavalduse.

Märts 1988

• 01.03.1988 võtsid EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu vastu ühismääruse, mis lubatakse elanikele müüa pruugitud traktoreid ja veokeid.

• 25.03.1988 pöördus Eesti Muinsuskaitse Selts 1949. aasta suurküüditamise aastapäeval ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi poole avaliku kirjaga, leides, et küüditamine oli inimsusevastane kuritegu ja see tuleks ühemõtteliselt hukka mõista. Ühtlasi nõuti küüditatute nimekirjade avaldamist.

• 29.03.1988 1988 algas Vireši-Tallinna gaasitorustiku ehitus, mis võimaldas gaasi tarnida ka Läti Inculkalnsise maa-alusest gaasihoidlast.

• 30.03.1988 avaldas Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu oma seisukoha, mis kinnitas, et eesti keelel peab olema Eestis riigikeele staatus.

Aprill 1988

• 01.04.–02.04.1988 toimus Toompea lossis loomeliitude ühispleenum, mille kutsusid kokku loomeliitude kultuurinõukogu ja Teatriliit koostöös teiste loominguliste liitudega. Ametlikult oli ürituse nimetuseks küll loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, kuid osalised esindasid loomeliite märksa laiapõhjalisemalt. Pleenumil kõlanud sõnavõtud olid avameelsed ja ühiskonnakriitilised, seda eriti stalinismi kuritegude, venestamispoliitika, fosforiidimaardlate ja EKP Keskkomitee toonase juhi Karl Vaino suhtes, taotleti liiduvabariikide suveräänsuse põhiseaduslikke tagatisi. Pleenumil võeti vastu läkitus XIX üleliidulisele parteikonverentsile ning kiri EKP Keskkomiteele, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile, ENSV Ministrite Nõukogule ja ENSV loomingulisele intelligentsile. Lisaks kirjutasid loomeliitude juhatuste esimehed alla NSV Liidu peaprokurörile Aleksandr Rekunkovile saadetud palvekirjale: et kõik kohtuvälised repressiooniaktsioonid pandi toime NSV Liidu Stalini-aegsete keskorganite otsuste alusel, tuleb tõstatada nende inimvaenulike ja ebaseaduslike otsuste tühistamise küsimus.

• 13.04.1988 õhtul ETV eetris olnud saates „Mõtleme veel“ käis Edgar Savisaar välja idee luua Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Savisaar on hiljem meenutanud seda nii: „Ideest kuulutada välja Rahvarinne ei teadnud saates osalejatest ega ka ajakirjanikest mitte keegi ja ma arvan, et nii oli ka õige. Pole teada, kuidas oleks reageeritud. /.../ Saate vaheajal palusin Heinz Valku, et kui ma teen otse-eetris ühe avalduse, siis ta ei laseks sellel sumbuda, vaid jätkaks teemat. Helistasin vaheajal ka Marju Lauristinile, kes vaatas saadet Tartus, aga andsin ka temale vaid ebamääraseid vihjeid.“ Veel samal õhtul, tegelikult juba öötundidel kirjutas enamik saates osalenutest ja ka saate toimetusest alla dokumendile, mis kinnitaks saate ajal välja käidud Rahvarinde idee algatusgrupi loomist. Oma allkirja andsid Savisaare kõrval näiteks veel saatejuhid Hagi Šein, Rein Järlik ja Feliks Undusk, saate külalised Heinz Valk, Lembit Koik, Viktor Palm, Vello Saatpalu, Jaak Tamm ja Ott Kool ning mitmed teletöötajad. Allkirjastatud deklaratsioon anti 14.04.1988 üle EKP Keskkomiteele ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile.

• 14.04.–17.04.1988 kanti Tartus korraldatud muinsuskaitsepäevadel siniseid, musti ja valgeid lippe, viidates otseselt Eesti rahvussümboolikale.

• 19.04.1988 toimus Tallinnas Rahvarinde algatusgrupi laiendatud koosolek, kus võeti vastu tulevase tegevusprogrammi "Rahvarinne uuenduskursi toetuseks" projekt.

• 21.04.1988 suri akadeemik Arnold Koop (sündinud 16.07.1922), kes oli alates 1970. aastast tegutsenud Tartu Riikliku Ülikooli rektorina.

• 22.04.1988 suri akadeemik Grigori Kuzmin (sündinud 08.04.1917).

• 30.04.1988 1988 ilmus ajalehes Edasi Rahvarinde programmi projekt, mille tulemuseks oli Rahvarinde tugirühmade moodustamine kõikjal üle Eesti.  

Mai 1988

• 08.05.1988 tähistati Eesti Lastefondi eestvõtmisel taas üle 48 aasta avalikult emadepäeva. Riiklikuks tähtpäevaks muutus emadepäev alles Ülemnõukogu Presiidiumi 16.10.1990 vastu võetud seadluse alusel.

• 11.05.1988 valiti Eesti Kultuurifondi juhatuse esimehe esimeseks asetäitja Jaak Rubeni asemel Kalle Liiv.

• 23.05.1988 asutati Tallinnas Eesti Roheline Liikumine.

Juuni 1988

• 02.06.1988 kinnitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu deklaratsiooni Eesti rahvusvärvidest ja lipust.

• 04.06.1988 tuli Tallinnas Kosmose kinos kokku Eesti I sõltumatu noortefoorum, mille algatasid loominguliste liitude noortekogud.

• 10.06.1988 toimus Vigalas esimene Vabadussõja monumendi taasavamine Eestis.

• 11.06.1988 algasid Tallinnas nn öölaulupeod.

• 16.06.1988 toimunud EKP Keskkomitee pleenumil kinnitati uueks EKP Keskkomitee I sekretäriks Vaino Väljas, kes vahetas sellel kohal välja Karl Vaino.

• 17.06.1988 kogunes Rahvarinde üleskutsel Tallinna Lauluväljakule meeleavaldus, millega saadeti Moskvasse NLKP XIX konverentsi Eesti-meelseid delegaate. On pakutud, et meeleavaldusele oli kogunenud 150 000 inimest.

• 21.06.1988 asutati 04.06.1988 toimunud noortefoorumi tuules Sõltumatu Infokeskus.

• 21.06.1988 taasasutati Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, mis luges end 08.02.1924 loodud Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi õigusjärglaseks.

Juuli 1988

• 01.07.1988 hakkas kehtima NSVL kooperatsiooniseadus, mille oli NSVL Ülemnõukogu vastu võtnud 26.05.1988. Et kooperatiivid olid hakanud tekkima juba aastail 1986‒1987, oli sisuliselt tegu kujunenud olukorra tagantjärele seadustamisega.

• 13.07.1988 naasis oma kodulinna Tartusse Mart Niklus.

• 19.07.1988 moodustasid Nõukogude-meelsed ringkonnad Tallinnas ENSV Töötajate Internatsionaalse Liikumine (nn Interrinde), mille üheks liidriks sai Jevgeni Kogan.

• 23.07.1988 loodi Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond (EKDE), mille tuntumad liikmed olid näiteks Aivar Kala (erakonna esimees), Toivo Jürgenson, Jaanus Betlem ja Andrus Villem. Erakonna põhikiri kinnitati päev hiljem, 24. juulil 1988. EKDE tegutses kuni 12. novembrini 1992, mil EKDE osavõtul loodi Rahvuslik Koonderakond Isamaa.

• 29.07.1988 toimus Tartus rahvakoosolek, kus nõuti IME ideede elluviimist ehk Isemajandavat Eestit.

August 1988

• 10.08.1988 avaldati Rahva Hääles Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll, seda esmakordselt kogu NSV Liidus. Samas ei avaldatud salaprotokolli eraldiseisva dokumendina, vaid see oli peidetud kahes osas, 10. ja 11. augustil ilmunud ajaloodoktor Heino Arumäe küsimuste ja vastuste vormis jagatud kommentaaride ning selgituste sisse. On teada, et enne salaprotokolli avaldamist oli Rahva Hääle toonane peatoimetaja Toomas Leito helistanud EKP Keskkomitee esimesele sekretärile Vaino Väljasele. 17. ja 18. septembril 1988 ilmus sama tekst ka venekeelses ajalehes Sovetskaja Estonija.

• 16.08.1988, ajendatuna MRP salaprotokolli avaldamisest Rahva Hääles, korraldati Moskvas uudisteagentuuri APN peakontoris NSV Liidu tuntud ajaloolaste pressikonverents. APNi juhatuse esimees teatas, et Lääne ajakirjanduses avaldatud dokumente, sealhulgas MRP lisaprotokolli originaali pole leitud vaatamata NSV Liidu arhiivides tehtud väga intensiivsele tööle. Justkui viidates, et MRP salaprotokolli pole olemas, sest selle originaali pole leitud (salaprotokolli originaal leiti alles pärast NSV Liidu kokkuvarisemist president Mihhail Gorbatšovi arhiivist 1992. aastal, seejuures märkega, et Gorbatšov oli sellega tutvunud).

• 20.08.1988 moodustas liikumise MRP-AEG tuumik Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille liikmete hulka kuulusid näiteks Lagle Parek (partei esimees), Tunne-Väldo Kelam, Avo Üprus, Jüri Adams ja Jaanus Raidal. ERSP asutamiskoosolek toimus Pilistveres. ERSP tegutses kuni 2. detsembrini 1995, mil ühineti Isamaaga ning moodustati Isamaaliit.

• 23.08.1988 toimus Hirvepargis ERSP korraldatud meeleavaldus MRP aastapäeva puhul. Rahvarinne pidas oma koosolekut samal päeval Linnahallis.

• 24.08.1988 toimus Tartu Inseneride Majas Tartu Kommertspanga asutamiskoosolek. Panga asutamislepingule kirjutas alla 34 riigile kuuluvat ettevõtet ja organisatsiooni, peamiselt Tartust, aga ka Tallinnast, Põlvast ja mujaltki. Kooperatiivide ja eraisikute asumist aktsionäriks esialgu ette ei nähtud, peamiselt selleks, et saada riikliku ettevõtte staatus. Iga asutaja sai õiguse paigutada panga aktsiakapitali 30 000 kuni 150 000 rubla. Tartu Kommertspanga esimeseks juhatuse esimeheks nimetati Ants Veetõusme, järelevalvenõukogu esimeheks valiti Olari Taal.

• 26.08.1988 korraldas Rahvarinne Tallinnas aktsiooni Rahvusraamatukogu uue hoone toitekaablile vajaliku kraavi kaevamiseks. Aktsioonil osales mitu tuhat inimest.

• 26.08.‒28.08.1988 toimus Tallinna Lauluväljakul esimene rokifestival Rock Summer, mille motoks oli ajastule kohane „Glasnost Rock ‒ Rock rahu eest!“ ja mis viidi läbi Eesti Rahukaitsekomitee egiidi all. Külastajaid jagus kolmele päevale ligi 190 000. Festivali peakorraldaja oli Jüri Makarov (läbi levimuusikute klubi Muusik), kelle kõrval tegutsesid veel Rein Lang, Aivar Sirelpuu ja Erki Berends. Esines üle 20 ansambli Eestist, Argentinast, Itaaliast, Rootsist, Soomest, Tšehhoslovakkiast, Suurbritanniast ja Venemaalt. Festivali lava, heli ja valgustuse eest hoolitsesid erinevad Soome firmad. Festivalil toimuvat valgustas eri riikide ligi sada ajakirjanikku. Eesti Raadio tegi festivalilt 28 tundi otseülekandeid. Kõigil kolmel päeval tegi otseülekandeid ka soomlaste Radio Ykkonen. Konferansjee rollis olid Ivo Linna ja soomlane Joke Linnamaa.

September 1988

• 11.09.1988 korraldas Rahvarinne Tallinna Lauluväljakul rahvaürituse „Eestimaa laul“, millest osavõtjate arvu väitis Rahvarinne olevat ligi 300 000 inimest.

• 24.09.1988 tuli Erika Salumäe Soulis toimunud suveolümpiamängudel jalgrataste trekisõidu sprindis olümpiavõitjaks.

• 26.09.1988 registreeris NSV Liidu Riigipank kuu varem asutatud Tartu Kommertspanga ning väljastas tegevusloa, millel seisis number 1. See andis Tartu Kommertspangale põhjuse ehtida end tiitliga NSV Liidu esimene kommertspank.

• 30.09.1988 tuli Tiit Sokk Souli suveolümpiamängudel NSV Liidu korvpallimeeskonna koosseisus olümpiavõitjaks.

Oktoober 1988

• 01.10.‒02.10.1988 toimus Tallinna Linnahallis Rahvarinde I ehk asutamiskongress. Valiti Rahvarinde 7-liikmeline eestseisus, kuhu kuulusid Kostel Gerndorf, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann.

• 04.10.1988 avas Tartus Tähe 26 keldris uksed esimene erapood, mida pidas kaubanduskooperatiiv Figaro.

• 08.10.1988 korraldati Pärnu muinsuskaitsepäevade raames tõrvikutega rongkäik „Eestile omariiklus“.

• 10.10.1988 ilmus ajalehe Nelli Teataja esimene number. Tegu oli esimese eralehega uutmistuultes taasiseseisvuse poole pürginud Eestis. Nelli Teatajat andis välja kooperatiiv Nelli. Lehe impressumis oli toimetajana kirjas Andi Raudberg.

• 17.10.1988 naasis Eestisse vanglast vabastatud poliitvang Enn Tarto.

November 1988

• 03.11.1988 vabastati EKP KK büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäri kohustest Arno Almann ning kinnitati uueks ELKNÜ KK I sekretäriks Urmas Laanem.

• 07.11.1988 toimus Rakveres Turu platsil miiting keeleseaduse ja demokraatliku põhiseaduse toetuseks.

• 15.11.1988 asutati mittetulundusühinguna toimiv Eesti Muuseumiühing.

• 16.11.1988 toimunud ENSV Ülemnõukogu XI koosseisu istungil kiideti heaks Arnold Rüütli ettepanek vabastada Karl Vaino Ülemnõukogu Presiidiumi liikme kohustest ja valida tema asemel Presiidiumi liikmeks Vaino Väljas.

Lisaks tegi Vaino Väljas teatavaks Bruno Sauli avalduse vabastada ta ENSV Ministrite Nõukogu esimehe kohustest seoses asumisega NSV Liidu kaubandusesindajaks Saksa DV-s. Sauli asemel valiti Ministrite Nõukogu esimeheks Indrek Toome, kes oli alates jaanuarist 1988 olnud EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär, enne seda aga Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.

• 17.11.1988 nimetas ENSV Kirjanike Liit end ümber Eesti Kirjanike Liiduks ning tunnistas end 1922 asutatud Eesti Kirjanikkude Liidu õigusjärglaseks.

• 18.11.1988 ilmus Rahva Hääle ja Sovetskaja Estonija ühine kakskeelne õhtune väljaanne, milles oli avaldatud ENSV Ülemnõukogu 16. novembri deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest. Lisaks avaldati samal päeval ehk 16. novembril 1988 vastuvõetud ENSV Ülemnõukogu otsus ettepanekutest NSV Liidu konstitutsiooni (põhiseaduse) muudatuste ja täienduste seaduse eelnõu kohta ning NSV Liidu rahvasaadikute valimiste seaduse eelnõu kohta ning ENSV seadus muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses).

• 22.11.1988 kiitis ENSV Ministrite Nõukogu heaks korralduse, millega anti nõusolek Nõukogude-Šveitsi tootmis- ja kaubandusalase ühisettevõtte Estkompexim moodustamiseks. Loodava ühisettevõtte asutajateks olid ENSV Agrotööstuskomitee Liha- ja Piimatööstuse Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroo ning Alexander Kofkini kontrolli all tegutsev Šveitsi firma Kompexim AB.

• 26.11.1988 kuulutas NSVL Ülemnõukogu Presiidium õigustühiseks ENSV Ülemnõukogus heaks kiidetud suveräänsusdeklaratsiooni.

Detsember 1988

• 01.12.1988 taastati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts, mille esimeheks valiti Eerik-Niiles Kross.

• 05.12.1988 suri Tallinnas Valter Klauson (sündinud 02.01.1914), kes oli aastail 1961‒1984 ENSV Ministrite Nõukogu eesotsas. Klauson maeti 09.12.1988 Tallinna Metsakalmistu Kuulsuste künkale.

• 06.12.1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse looduskaitse ja loodusvarade kasutamise olukorra ja ülesannete kohta Eesti NSV-s, mida võib pidada Eestis 1987 alanud nn fosforiidisõja lõpuks. Selles otsuses öeldi muu hulgas: "Kirde-Eesti ökoloogilise situatsiooni võib viia pöördumatusse katastroofiseisundisse fosforiidi kaevandamise ja töötlemise alustamine käesolevaks ajaks väljatöötatud tehnoloogia alusel ning energeetika ja keemiatööstuse edasine arendamine, kusjuures negatiivsed nihked looduskeskkonnas ulatuvad ka väljapoole ENSV territooriumi, eelkõige Soome lahte. /.../

Arvestades Kirde-Eesti pingelist ökoloogilist olukorda,  mitte kavandada uute tööstusettevõtete rajamist nimetatud piirkonda ega lubada olemasolevate ettevõtete rekonstrueerimist ja laiendamist, kui see halvendab keskkonna seisundit. /.../

Nõustuda ENSV Teaduste Akadeemia, ENSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee ning Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu ettepanekuga mitte lubada fosforiidimaardlate kasutuselevõtmist Kirde-Eestis, kuna sellega kaasnevad pöördumatud negatiivsed muutused Kirde-Eesti ökoloogilises seisundis."

• 07.12.1988 ENSV Ülemnõukogu istungi vaheajal kokku kutsutud EKP Keskkomitee XII pleenumil valiti EKP Keskkomitee ideoloogiasekretäriks Mikk Titma, kes ühtlasi koopteeriti EKP Keskkomitee liikmeks ja valiti EKP Keskkomitee büroosse.

• 07.12.1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu seaduse kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940-1950-ndail aastail. Seadusega otsustati täielikult ja tingimusteta hukka mõista kohtuvälised massirepressioonid 1940-1950-ndail aastail Nõukogu Eestis ja tunnistada need seaduse- ja inimsusevastasteks tegudeks.

• 13.12.1988 vabastati EKP KK büroo otsusega Larissa Palmova EKP Tallinna Oktoobri Rajoonikomitee esimese sekretäri kohustest, ühtlasi kinnitati uueks esimeseks sekretäriks Jaan Moks.

• 15.12.1988 otsustas ENSV Ministrite Nõukogu oma määrusega viia kõik ENSV Teraviljasaaduste Ministeeriumile alluvad ettevõtted, koondised ja organisatsioonid alates 1. jaanuarist 1989 üle täielikule isemajandamisele ja enesefinantseerimisele.

1989

Jaanuar 1989

• 01.01.1989 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 565 662 inimest, sealhulgas meessoost 731 392 ja naissoost 834 270. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 558 137.

• 12.01.1989 algas ENSV territooriumil rahvaloendus, mille kohaselt elas Eestis 1 565 662 inimest. Neist 731 392 olid mehed ja 834 270 naised ehk vastavalt 47 ja 53%. Linnades elas kokku 1 118 829 inimest (sealhulgas Tallinnas 499 421) ja maal 446 833. Rahvastikust oli eestlasi 61,5%, venelasi 30,3%, ukrainlasi 3,1%, valgevenelasi 1,7%, soomlasi 1,1%, juute ja tatarlasi 0,3%, sakslasi, lätlasi, poolakaid ja leedulasi võrdselt 02%, armeenlasi, aserbaidžaane, moldaavlasi ja tšuvašše 0,1%.

• 14.01.1989 toimus Tallinnas Estonia teatris Eesti olümpiaspordi konverents, kus otsustati jätkata 1923. aastal moodustatud ja 1940 likvideeritud Eesti Olümpiakomitee (EOK) tegevust. Konverentsil osales 214 delegaati ja 168 külalist. Samas valiti esimesed EOK liikmed, kelleks olid Arnold Green ja Atko-Meeme Viru.

• 16.01.1989 tegi ENSV Ministri Nõukogu oma määrusega ENSV Ehituskomiteele ülesandeks organiseerida iga-aastase avaliku konkurssülevaatuse „Aasta parim ehitis Eestis“ läbiviimine. Ühtaegu tunnistati kehtetuks 1985. aasta 25. veebruarist pärit määärus, mille kohaselt viidi läbi iga-aastasi konkurssülevaatusi „Aasta parim ehitusobjekt Eesti NSV-s“.

• 18.01.1989 1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV keeleseaduse, milles öeldi, et eesti keele seadustamisega riigikeeleks on loodud kindel alus eesti rahva ja tema kultuuri säilimiseks ja arendamiseks, ning fikseeriti, et Eesti NSV riigikeel on eesti keel.

• 22.01.1989 asutati Eestimaa Talupidajate Keskliit, mis on koondanud talunikke ja nende ühinguid, edendanud talumajandust ja põllumajanduslikku ühistegevust. Keskliidu juhatuse esimeheks valiti Aldo Tamm, tegevjuhina asus aga tegutsema Jaan Leetsaar.

Veebruar 1989

• 11.02.1989 loodi Eesti Autospordi Liit, mis registreeriti 10.04.1989. Autospordi Liit luges end aastail 1924‒1940 tegutsenud Eesti Autoklubi ja ühtlasid ka 1947‒1989 toiminud Eesti Autospordi Föderatsiooni õigusjärglaseks. Eesti Autospordi Liidu esimeseks presidendiks valiti Riho Sild.

• 11.02.1989 vastuvõetud ENSV Ministrite Nõukogu määruse kohaselt viidi ENSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee Eesti Territoriaalne Tootmiskoondis Eesti Kütus tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 1989 üle täielikule isemajandamisele ja enesefinantseerimisele.

• 17.02.1989 kuulutas ENSV Ülemnõukogu Presiidium 24. veebruari iseseisvuspäevaks.

• 24.02.1989, Eesti Vabariigi 71. aastapäeva hommikul heisati Rahvarinde ja ENSV Ministrite Nõukogu algatusel Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp. Eelmise päeva hilisõhtul koos päikeseloojanguga langetatud ENSV lipp anti hoiule Eesti Ajaloomuuseumi.

• 24.02.1989 korraldasid Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit Tallinnas Raekoja platsil miitingu, kus kutsuti Eesti Vabariigi seadusliku riigivõimu taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel moodustama Eesti kodanike komiteesid, kes kutsuksid enda esindusorganina kokku Eesti Kongressi.

• 28.02.1989 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse, millega asutati iga-aastane Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia väljapaistvate looduskaitsealaste saavutuste eest. Algselt nimetati preemia suuruseks 3000 rubla.

Märts 1989

• 10.03.1989 kinnitati Eesti Kultuurifondi uus põhikiri, mis tähistas aprillis 1987 loodud fondi jätkamist iseseisva organisatsioonina. Sinnani toimis Eesti Kultuurifond kui Nõukogude Kultuurifondi vabariiklik osakond.

• 14.03.1989 suri akadeemik Olaf Eisen (sündinud 28.04.1920).

• 14.03.1989 toimusid Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus Interliikumise korraldatud meeleavaldused, kus protestiti isemajandamise, Rahvarinde ja keeleseaduse vastu.

• 16.03.1989 läks Tartus trükki ajakirja Akadeemia esimene number. Kuukirjana ilmuma hakanud Akadeemia esimene peatoimetaja oli Ain Kaalep ja tema asetäitjaks Hando Runnel.

• 18.03.1989 taastati Eesti Skautide Malev.

• 20.03.1989 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse vööndiaja rakendamise kohta Eesti territooriumil alates 26.03.1989, mil hakati rakendama teise ajavööndi ehk Ida-Euroopa aega. Vastavalt määrusele tuli sealt alates iga aasta märtsikuu viimasel pühapäeval kell 02:00 lükata tunniosuti ühe tunni võrra edasi (välja arvatud 1989. aastal) ja septembri viimasel pühapäeval kell 03:00 tunni võrra tagasi. Sinnani kehtis Eestis Moskva aeg.

• 25.03.1989, täpselt 1949. aasta märtsiküüditamise 40. Aastapäeval, kogunes Tallinna Linnahalli üle 2000 inimese, et asutada Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit Memento. Liidu esimeseks esimeheks valiti Aadu Oll (1932‒2003).

Liidu õigusjärglasena kanti 08.10.1999 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse MTÜ-na toimiv Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Ühingute Ühendus Memento Liit, mis 11.05.2005 nimetati ümber Eesti Memento Liiduks ja toimib sellisena siiani.

• 26.03.1989 toimusid NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Valimistulemuste põhjal leiti, et 70% valitud saadikuist olid Eesti- ja uuendusmeelsed.

• 29.03.1989 teatasid 14.01.1989 EOK liikmeteks valitud Arnold Green ja Atko-Meeme Viru veel 13 EOK liikme nimed, kelleks olid Bruno Junk, Rein Haljand, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Toomas Savi ning Jaak Uudmäe. Samas jätkunud koosolekul valiti EOK esimeheks Arnold Green, aseesimeheks Atko-Meeme Viru ja peasekretäriks Gunnar Paal.

Aprill 1989

• 18.04.1989 toimus Tartus Eesti Olümpiaakadeemia asutamiskoosolek. Olümpiaakadeemia seadis enda eesmärgiks olümpialiikumise edendamise Eestis, toonitades, et ei allu ühelegi poliitilist, religioosset ega majanduslikku laadi survele, mis võiks takistada olümpiaharta järgimist. Nagu põhikirjas on öeldud, on Olümpiaakadeemia ülesandeks teadvustada Eestis olümpismi kui elufilosoofiat, spordi seost kultuuri ja kasvatusega, evitada elulaadi, mis rajaneb tahte- ja jõupingutustes leitud rõõmul, heade eeskujude kasvatuslikul väärtusel ja üldiste eetiliste põhimõtete austamisel. Eesti Olümpiaakadeemia tegutseb Eesti Olümpiakomitee juures alalise struktuuriüksusena. Olümpiaakadeemia avaistung toimus alles 09.12.1989 ning siis valiti ka juhtorganid.

• 20.04.1989 suri akadeemik Johan Eichfeld (sündinud 26.01.1893), kes oli aastail 1950–1968 Teaduste Akadeemia president ja ühtaegu 1958–1961 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.

Mai 1989

• 07.05.1989 asutati Eesti Maaliit, mis esialgu toimis poliitilise liikumisena ja muudeti erakonnaks alles aastal 1991. Algselt oli Maaliidul kolm kaasesimeest - Arvi Kallakmaa, Olev Saveli ja Villu Müüripeal. Eesti Maaliit tegutses kuni 2000. aastani, mil ühineti toonase Eestimaa Rahvaliiduga, tänase EKRE eelkäijaga.

• 12.05.1989 valiti Eesti Kultuurifondi juhatuse uueks esimeheks Jaak Kangilaski. Sinnani oli aprillis 1987 loodud fondi juhatuse esimeheks Juhan Kahk. Juhatuse aseesimeestena jätkasid Kalle Liiv ja Jossif Eidelkind.

• 12.05.1989 kirjutasid Eesti Merelaevanduse ja Soome firma Palkkiyhtymä juhid alla ühisfirma Tallink asutamise otsusele. Ettevõte registreeriti NSVL Rahandusministeeriums. Esialgu oli Tallinki teenistus vaid üks roro-laev (Suurlaid), mis hakkas sõitma Tallinna Uussadama (praeguse Muuga sadama) ja Soome pealinna Helsingi vahet, proovireis tehti 20.06.1989. Rahaliselt aitasid uue liini avamisele kaasa ka Tallinna Uussadam ja toonane Tallinna RSN Täitevkomitee. Järgmisel aastal tegi esimese reisi ka ühisettevõttele ostetud reisiparvlaev Tallink, mis hakkas sõitma esialgu Soome lipu all. Aprillis 1990 hakkas Muuga ja Helsingi vahet sõitma Tallinki ro-ro-laev Transestonia, mis aga sõitis esiotsa NSVL lipu all. Samas oli Transestonia esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See leidis aset 30.08.1991 õhtul Muuga sadamas, mil Transestonia väljus esimest korda uuele liinile Muuga‒Helsingi‒Rostock.

• 13.05.1989 Tartus Peetri kirikus toimunud koosolekul taasloodi Eesti Naisliit. Asutamisekoosoleku järel koguneti Vanemuise kontserdisaali aktusele, kus valiti vastse liidu 31-liikmelie volikoda, 15-liikmeline eestseisus ja 3-liikmeline juhatus (Siiri Oviir, Anu Laas ja Reet Villig). Eesti Naisliit on end pidanud aastail 1920‒1949 tegutsenud Eesti Naisliidu õigusjärglaseks.

• 13.05.‒14.05.1989 toimus Tallinnas Baltimaade rahvarinnete ühisfoorumina kokku kutsutud I Balti Assamblee.

 

• 15.05.1989 kinnitas EKP KK büroo Andres Aarma Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu presiidiumi esimeheks, vabastades ühtlasi sellest ametist senise esimehe Arnold Meri.

• 17.05.1989 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille alusel likvideeriti ENSV Riiklik Hindade Komitee 14.augustiks 1989 ning hinnakujunduse kontroll pandi ENSV Plaanikomiteele. Ühtlasi vabastati ametist Hindade Komitee esimees Juri Vladõtšin. Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele eelnes EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu samasisuline ühismäärus.

• 17.05.1989 tunnistas ENSV Ülemnõukogu Presiidium kehtetuks oma 1957. aasta 12. oktoobri seadluse „Eesti NSV-sse tagasipöördumise keelamisest isikutele, kes on karistatud eriti raskete riiklike kuritegude eest, samuti Eesti endiste kodanlike valitsuste liikmetele, kodanlike poliitiliste parteide ja natsionalistlike organisatsioonide, politsei ja riigiasutuste juhtivatele tegelastele ja eesti natsionalistlikust põrandaalusest tegevusest aktiivseile osavõtjaile“.

• 18.05.1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti NSV isemajandamise aluste kohta. Selle sissejuhatavas osas oli öeldud:

„Eesti NSV on suveräänne nõukogude sotsialistlik riik, millest tuleneb Eestimaa rahva õiguste prioriteet oma elukeskkonnale, tootmistingimustele ja loodusrikkustele. Eesti

NSV kui rahvusvabariik teostab iseseisvat sotsiaal- ja majanduspoliitikat, ühitades seejuures oma rahvusriiklikke huve NSV Liidu kui liitriigi huvidega. Eesti NSV iseseisvat majanduspoliitikat realiseeritakse vabariigi isemajandamisena, mille puhul vabariigi kulud kaetakse tema enda tuludest ning Eesti NSV territooriumil toimuvaid majandusprotsesse juhivad iseseisvalt vabariigi riigivõimu- ja -valitsemisorganid.

Isemajandava Eesti NSV majandusssuhteid NSV Liidu organite, teiste liiduvabariikide ja nende osade ning välisriikidega reguleeritakse omavaheliste kokkulepete ja lepingutega.

Eesti NSV kui liiduvabariigi majanduslik iseseisvus tuleneb NSV Liidu kui suveräänsete riikide liidu olemusest ning tugineb õigusriigi põhimõtetele.“

Seaduse esimeses osas defineeriti ka Eesti NSV isemajandus kui mõiste: „Eesti NSV isemajandamine on majanduselu korraldamise viis, mis lähtub Eesti NSV suveräänsusest, tema rahvamajanduse terviklikkusest ja suhtelisest eraldatusest NSV Liidu rahvamajanduskompleksis. Isemajandava Eesti NSV majandus funktsioneerib valdavalt iseregulatiivse isetasuvuse, enesefinantseerimise, isejuhtimise ning enesekontrolli põhimõtetel, lähtudes Eesti NSV seadusandlusest.“

Juuni 1989

• 13.06.1989 suri akadeemik Eduard Päll (sündinud 15.09.1903).

• 16.06.‒18.08.1989 toimus Tallinna Lauluväljakul teine rokifestival Rock Summer, kus kolmel päeval käis kokku ligi 150 000 külastajat. Esines 30 ansamblit Eestist, Iirimaalt, Rootsist, Soomest, Suurbritanniast ja USAst. Varasema ühe lava asemel oli nüüd juba kaks lava, mille ülesehituse, heli ja valguse eest hoolitsesid taas eri Soome firmad. Peakorraldaja oli jätkuvalt levimuusikute klubi Muusik president Jüri Makarov, kellele assisteerisid Aivar Sirelpuu lava- ja tehnikajuhina ning Erki Berends pressišefina. Kõigil kolmel päeval ilmus ajakirja Muusik erileht. ETV jäädvustas pealaval toimunu, Eesti Raadio tegi festivalist otseülekandeid.

• 16.06.1989 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse, milles nõustuti ENSV Teaduste Akadeemia ettepanekuga nimetada akadeemia ümber Eesti Teaduste Akadeemiaks.

• 24.06.1989 toimus Interliikumise väljakuulutatud üldstreik, milles osales 14 ettevõtet.

• 25.06.1989 taasavati Pärnumaal Tahkurannas Konstantin Pätsi auks tema sünnitalu maadel täpselt viiskümmend aasta tagasi avatud mälestussammas, mille punavõimud 11.08.1940 õhku lasid. Samba ennistamise projekti koostas arhitekt Andres Mänd, uued pronksist bareljeefid valmistas skulptor Mati Karmin.

• 30.06.1989 ilmus viimast korda oma senine nime all kultuurileht Sirp ja Vasar, järgmine number ilmus 07.07.1989 juba Reede nime all. Lehe peatoimetaja oli sel ajal Ilmar Rattus, Sirbi ja Vasara viimase numbri signeeris küll toimetaja asetäitja Ülo Poots.

Juuli 1989

• 02.07.1989 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse, mis puudutas ettevõtluse detsentraliseerimist. Määrusega tehti linna- ja maakonnavalitsustele ülesandeks vaadata koos vastavate ministeeriumide ja nende süsteemi kuuluvate ettevõtetega läbi oma haldusterritooriumil tegutsevate ettevõtete allüksuste üleviimine töökollektiivide nõusolekul alates 1. jaanuarist 1990 iseseisva juriidilise isiku ehk ettevõtte staatusesse.

• 21.07.1989 nimetati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega Tartu Riiklik Ülikool ümber Tartu Ülikooliks, Tallinna Polütehniline Instituut Tallinna Tehnikaülikooliks ja Tallinna Riiklik Konservatoorium Tallinna Konservatooriumiks.

August 1989

• 18.08.1989 asutati noorteühendus Res Publica, mis sai osaliselt aluseks 08.12.2001 loodud erakonnale Res Publica

• 23.08.1989 tähistasid Eesti, Läti ja Leedu ühiselt MRP aastapäeva Balti keti moodustamisega: Tallinnast Vilniuseni kulgenud inimkett oli enam kui 600 kilomeetrit pikk. On pakutud, et Balti ketis seisis ligi paar miljonit inimest.

• 27.08.1989 võttis NLKP Keskkomitee vastu otsuse „Olukorrast Nõukogude Balti riikides“.

• 29.08.1989 loodi Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit, millest sai novembris 1992 üks Rahvusliku Koonderakonna Isamaa asutajaid. Liidu tuntumad liikmed olid Illar Hallaste (erakonna esimees), Mart Laar, Trivimi Velliste ja Vootele Hansen.

September 1989

• 06.09.1989 võttis ENSV Ministrite Nõukogu vastu määruse vara rendile andmise ja majandusorganisatsioonide, assotsiatsioonide, liitude ja muude majandusühenduste loomise kohta väljaspool vabariiki asuvate ettevõtete ja organisatsioonidega.

• 14.09.1989 teatas Venemaa president Boriss Jeltsin, et Balti riikidel on õigus ise otsustada, kas nad lahkuvad NSV Liidust või mitte.

• 22.09.1989 ilmus nädalalehe Eesti Ekspress esimene number. Lehe päises oli küll kirjas, et see on „Proovitrükk“, kuid on sealt alates igal nädalal ilmunud. Lehe peatoimetajaks oli Hans. H. Luik ja väljaandjaks firma Cross Development FSP, kus täheühend FSP tähistas ühisettevõtte filiaali ( vene keeles filial sovmestnogo predprijatija).

• 27.09.1989 loodi Eesti Rojalistlik Partei, mille esimeheks sai Kalle Kulbok.

Oktoober 1989

• 09.10.1989 ilmus ajalehe Äripäev esimene number. Tegu oli toonase NSV Liidu territooriumil ilmuma hakanud esimese erakapitalil rajaneva majanduslehega. Esialgu ilmub Äripäev kord nädalas, oktoobrist 1991 kaks korda ja maist 1993 kolm korda nädalas. Alates veebruarist 1996 ilmus Äripäev viis korda nädalas. Suvest 2020 taanduti taas korrale nädalas.

• 16.10.1989 tegi ENSV Ministrite Nõukogu oma määrusega ENSV Riiklikule Transpordikomiteele ülesandeks võtta enda peale iga-aastase avaliku konkurssülevaatuse „Aasta parim tee-ehitus Eesti NSV-s“ läbiviimine. Sellelaadsete konkursside korraldamise otsustas ENSV Ministrite Nõukogu juba oma 1985. aasta 6. juuni määrusega.

• 25.10.1989 tegi EKP Tartu Linnakomitee ettepaneku tühistada ENSV konstitutsiooni see paragrahv, milles oli sätestatud kommunistliku partei ülemvõim.

November 1989

• 01.11.1989 nimetas ENSV Ministrite Nõukogu oma määrusega ENSV Riikliku Kunstiinstituudi ümber Tallinna Kunstiülikooliks.

• 10.11.1989 võttis Ülemnõukogu vastu ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse, mille alusel kaotati rahvasaadikute nõukogud ning nende asemele moodustati volikogud, külanõukogud muudeti valdadeks ja rajoonid maakondadeks.

• 11.11.1989 toimus Eesti kodanike maakondlike komiteede esindajate ühine koosolek, kus valiti Eesti Kodanike Peakomitee eesotsas Tunne Kelamiga. Peakomitee põhiülesandeks oli valmistada ette Eesti Kongressi valimised.

• 12.11.1989 1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta. Nimetatud otsusega tunnistati Eesti inkorporeerimine NSV Liidu 1940. aastal õigustühiseks.

• 16.11.1989 Tallinna Linnahallis Interliikumise eestvõtmiselt toimunud miitingul astuti välja ENSV Ülemnõukogu 12. novembri otsuse vastu, mis tunnistas Eesti inkorporeerimise NSV Liitu õigustühiseks.

• 17.11.1989 võttis Ülemnõukogu vastu ENVS Ülemnõukogu valimisseaduse, mis tagas üldjuhul vaba ja demokraatliku korra 18.03.1990 toimunud Ülemnõukogu XII koosseisu valimistel. Erandi moodustasid vaid NSV Liidu sõjaväeosade territooriumil elanud sõjaväelased, kes valisid oma kinnistes jaoskondades neli saadikut Ülemnõukogusse. Rahvasaadikuks võis kandideerida iga vähemalt 21-aastane ENSV kodanik, kes oli Eestis elanud 10 aastat. Kui sinnani oli Ülemnõukogus 285 saadikukohta, siis nüüd sätestati, et Ülemnõukogu XII koosseisus on 105 koha.

• Samal päeval ehk 17.11.1989 võttis Ülemnõukogu vastu ka ENSV eelarveseaduse, mis sätestas, et Eesti Nõukogude Sotsialistlikul Vabariigil on oma iseseisev riigieelarve, mis koosneb ühe aasta tuludest ja kuludest, algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

• 20.11.1989 otsustas ENSV Ministrite Nõukogu moodustada komisjoni Eesti raha- ja pangasüsteemi väljatöötamiseks ning oma rahale ülemineku ja raha konverteeritavaks muutmise konkreetsete programmide koostamiseks.

• 23.11.1989 kinnitati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega aktsiaseltsi põhimäärus, millega kehtestati aktsiaseltside asutamise kord, nende õiguslik seisund ja tegevuse alused.

• 27.11.1989 suri akadeemik Aleksander Panksejev (sündinud 20.10.1921).

• 30.11.1989 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega likvideeriti 1985. aasta 8. juuli seadluse alusel ENSV Ministrite Nõukogu juurde loodud joomarlusega võitlemise komisjon.

• 30.11.1989 asutati Eesti Korvpalliliit, mis luges end aastail 1923‒1945 toiminud Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglaseks ning jätkas samas ka aastail 1945‒1989 toiminud ENSV Korvpalliföderatsiooni tegevust. Korvpalliföderatsiooni presiidiumi viimane esimees Aadu Kana valiti ühtlasi Eesti Korvpalliliidu esimeseks presidendiks.

• 30.11.1989 suri akadeemik Artur Lind (sündinud 06.04.1927).

Detsember 1989

• 04.12.1989 vabastati EKP KK büroo otsusega ENSV Ametiühingute Nõukogu esimehe kohustest Matti Pedak ja kinnitati uueks esimeheks Siim Kallas.

• 06.12.1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu seaduse ENSV Valitsuse kohta, mille põhjal hakati senist ENSV Ministrite Nõukogu edaspidi nimetama ENSV Valitsuseks. Valitsuse tööd juhtis sealt alates valitsuse esimees (peaminister). Kõnealuse seaduse kohaselt olid moodustatud järgmised ministeeriumid: Ehitusministeerium, Haridusministeerium, Justiitsministeerium, Kaubandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandusministeerium, Materiaalsete Ressursside Ministeerium, Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sideministeerium, Siseasjade Ministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervishoiuministeerium, Transpordiministeerium, Tööstus- ja Energeetikaministeerium ning Välisministeerium.

• 06.12.1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu veel Eesti NSV taluseaduse, millega anti maaharijaile võimalus ise valida, millistes majandussuhetes ta soovib osaleda, ning loodi eeldused ja võimaluse talude moodustamiseks.

• 07.12.1989 kuulutas ENSV Valitsus välja Eesti paberraha kujundamise avaliku konkursi.

• 07.12.1989 andis tootmiskoondis Lembitu välja käskkirja, mille alusel moodustati Tartu individuaalõmblusvabriku baasil alates 01.01.1990 õmblusettevõte Mareta. Tartu Linnavalitsus väljastas registreerimistunnistuse küll alles 24.10.1990. Aastail 1989‒1991 loodi Mareta juurde kuus kooperatiivi.

• 09.12.1989 toimus 18.04.1989 asutatud Eesti Olümpiaakadeemia avaistung, kus võeti vastu põhikiri ja tegevusprogramm ning valiti akadeemia juhtkond ja teadusnõukogu. Eesti Olümpiaakadeemia presidendiks valiti Atko-Meeme Viru, asepresidendiks Rein Haljand ja peasekretäriks Paavo Kivine. Teadusnõukogu esmeheks valiti Teet Seene, teadussekretäriks Ants Nurmekivi ning liikmeteks Anto Raukas ja Jaan Jürgenstein.

• 10.12.1989 toimusid ENSV kohalike rahvasaadikute nõukogude valimised. Üle Eesti kanti valimisnimekirjadesse 1 153 338 inimest, kellest käis valimas 835 306 ehk 72,43%. Ehkki välja olid kuulutatud kohalike rahvasaadikute nõukogude valimised, moodustati valimiste tulemusena tegelikult kohalikud volikogud, nagu seda nägi ette ka 10.11.1989 Ülemnõukogu poolt vastu võetud ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seadus.

• 11.12.1989 suri akadeemik Agu Aarna (sündinud 11.10.1915), kes oli aastail 1960–1976 Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor.

• 15.12.1989 kogunes esimest korda 10.12.1989 valitud Tartu Linnavolikogu ning volikogu esimeheks valiti Aino-Eevi Lukas.

• 15.12.1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasasutamise kohta alates 1. jaanuarist 1990.

• 21.12.1989 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille alusel lõpetas 12.01.1990 tegevuse detsembris 1985 moodustatud ENSV Riiklik Agrotööstuskomitee ning taasloodi ENSV Põllumajandusministeerium.

• 22.12.1989 otsustas Tartu Linnavolikogu valida Tartu linnapeaks Toomas Mendelson. Lisaks valiti volikogu aseesimeheks Jüri Ginter. Volikogu esimees valiti juba Tartu Linnavolikogu esimesel kogunemisel 15.12.1989.

• 22.12.1989 kogunes oma esimesele istungile 10.12.1989 toimunud juba demokraatlikel valimistel moodustatud Tallinna Rahvasaadikute Nõukogu ning otsustas nimetada Tallinna RSNi ümber Tallinna Linnavolikoguks ja Tallinna RSN Täitevkomitee Tallinna Linnavalitsuseks. Linnavolikogu esimeheks valiti Andres Kork.

• 22.12.1989 kogunes oma esimesele istungile 10.12.1989 toimunud valimiste tulemusena moodustunud Pärnu Linnavolikogu, linnavolikogu esimeheks valiti Margus Tammekivi.

• 22.12.1989 kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu oma määrusega valuutaoksjoni korraldamise korra. Valuutaoksjoni eesmärk oli soodustada ENSV ettevõtete ekspordipotentsiaali arendamist ning osta valuutat vabariigi valuutafondile. Valuuta ostu ja müügi ning valuutaoksjonide korraldamise tarvis pidi Eesti Pank asutama Eesti Valuutabörsi. Oksjonil sai müüa nii juriidiliste kui ka üksikisikute valuutavahendeid, mis on pankades nende valuutaarvetel.

• 24.12.1989 tunnistas Moskvas koos olnud NSVL Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis selle hukka ja tunnistas protokolli kehtetuks allakirjutamise hetkest alates.

• 27.12.1989 tuli Pärnu Linnavolikogu taas kokku, et sisse seada linnapea ametikoht, kelleks valiti Jaak Saarniit. Senine Pärnu Linna RSN Täitevkomitee kogunes oma viimasele istungile 5. jaanuaril 1990 ning täitevkomitee viimane esimees Valeri Dejev andis võimu üle Jaak Saarniidule. 19. jaanuaril 1990 nimetati täitevkomitee ümber linnavalitsuseks.

Eesti kuus vabariikliku alluvusega linna, mille hulka ka Pärnu kuulus, ei pidanud omavalitsuslikku staatust eraldi taotlema.

• 28.12.1989 võttis Ülemnõukogu vastu ENSV pangaseaduse, mis piiritles nii Eesti Panga kui keskpanga kui ka kommertspankade ja muude krediidiasutuste funktsioonid. Sätestati, et Eesti Pank on iseseisev asutus, kes annab oma tegevusest aru üksnes kõrgeima riigivõimuorgani ees. Eesti Panga presidendi ja nõukogu nimetab viieks aastaks ametisse Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan. Eesti Panga president on samaaegselt Eesti Panga nõukogu esimees. Eesti Panga üheks põhiülesandeks seati stabiilse raharingluse ja Eesti territooriumil käibiva raha ostuvõime tagamine ning rahvusliku valuuta vahetuskursi kindlaksmääramine Nõukogude ja välisriikide raha suhtes.

Samal päeval ehk 28.12.1989 nimetati Rein Otsason Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti Panga presidendiks. Ülemnõukogu kinnitas seadluse oma otsusega 26.01.1990.

• 28.12.1989 võttis Ülemnõukogu vastu ka ENSV maksukorralduse seaduse, mis alates 08.05.1990 sai nimeks Eesti Vabariigi maksukorralduse seadus ning kehtis koos muudatustega kuni jaanuarini 1994. Maksukorralduse seadusega määrati kindlaks Eestis kehtivad maksud ja riigilõiv, maksustamise subjektid ja maksude objektid, maksusoodustuste andmise üldine kord, vastutus maksukorralduse seaduse rikkumise eest ja maksude maksmisega seoses tekkinud vaidluste lahendamise üldine kord.

• 28.12.1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV 1990. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt tulud ja kulud moodustasid võrdselt 1 793 190 000 rubla.