2000–2009 – eestimajandus.ee

2000

Jaanuar 2000

• 01.01.2000 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 401 250 inimest, sealhulgas meessoost 653 080 ja naissoost 748 170. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 379 237.

• 03.01.2000 nimetas EV president Lennart Meri Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks kolonel Märt Tiru, kes asendas USAsse õppima läinud Johannes Kerti.

• 06.01.2000 sõlmis Erastamisagentuur eelläbirääkimiste pakkumise alusel lepingu aktsiaseltsiga Neokapital 10 000 ASi Liviko aktsia müümiseks 304 050 Eesti krooniga. Pool sellest summast oli õigus tasuda EVP-des.

• 10.01.2000 varajastel hommikutundidel rööviti Tartus Ringtee ja Aardla tänava nurgal asunud kaupluse eeskojast Eesti Ühispanga sularahaautomaat, milles oli umbes 300 000 Eesti krooni. Automaat tõmmati seina küljest lahti, tõsteti kaubikusse ja viidi ühte suvilasse, kus rahakassa ketassaega välja lõigati. Röövlid tabati ja juba sama aasta veebruaris esitati neile süüdistus. Raha oli selleks ajaks ära kulutatud (röövlid maksid sellega oma kuhjunud võlgu).

• 12.01.2000 kutsuti tagasi Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Samal päeval nimetati Merle Pajula Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks ÜRO juures.

• Samal päeval ehk 12.01.2000 kutsuti presidendi otsusel tagasi ka Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhiko Ühendriikides Grigore-Kalev Stoicescu. Uueks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides nimetati aga Sven Jürgenson.

• 17.01.2000 toimunud Eesti Teatriliidu peakoosolekul valiti liidu uueks esimeheks Jaak Allik, kes vahetas selles ametis välja Tõnu Tepandi.

Veebruar 2000

• 02.02.2000 tehtud äriregistri kande kohaselt jätkas senine AS ESS Tallinn tegevust aktsiaseltsina ESS Eesti. alates septembrist 2007 toimib ettevõte aktsiaseltsina G4S Eesti.

• 04.02.2000 toimunud Eestimaa Rahvaliidu kongressil kiideti heaks 23.11.1999 sõlmitud leping ühinemiseks Eesti Pensionäride ja Perede Erakonnaga. Ühinemise käigus liitis Eestimaa Rahvaliit endaga Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna, mis ühinemise järel kustutati 06.06.2000 registrist.

• 10.02.2000 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi jalgrattatreener Rein Kirsipuu, ajaloolane Sulev Vahtre ja bioloogist akadeemik Richard Villems.

• 22.02.2000 võttis valitsus vastu määruse Majandusministeeriumi valitsemisalas olnud Standardiameti tegevuse lõpetamise kohta 1. aprillist 2000. Ühtlasi nähti ette Standardiameti funktsioonide üleandmine mittetulundusühingule Eesti Standardikeskus, mis kanti registrisse samal päeval Standardiameti tegevuse lõpetamise otsusega ehk 22.02.2000 ning mis muu hulgas võttis üle ka 1992. aasta sügisel Standardiameti poolt algatatud ajakirja EVS Teataja väljaandmise. Eesti Standardikeskuse liikmeteks on olnud algusest peale Eesti riik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. 30.03.2000 andis valitsus korralduse anda Eesti Standardikeskusele õigus tegutsemiseks Eesti standardiorganisatsioonina.

Märts 2000

• 08.03.2000 kiitis Riigikogu heaks ringhäälinguseaduse muudatuse, millega sätestati uued põhimõtted Ringhäälingunõukogu koosseisu moodustamise kohta. Sealt alates kuulus nõukogusse viis Riigikogu liiget ja neli tunnustatud asjatundjat.

• 08.03.2000 võttis Riigikogu vastu ka digitaalallkirja seaduse.

• 14.03.2000 võttis Riigikogu vastu kaitseväeteenistuse seaduse, mis sätestas ajateenistuse pikkuseks 8-12 kuud.

• 16.03.2000 toimusid Riigikogu IX koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Toomas Savi, kes osutus valituks 55 häälega. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Tunne-Väldo Kelam ja Siiri Oviir. Neist Kelam valiti 50 häälega esimeseks aseesimeheks ja Oviir 43 häälega teiseks aseesimeheks.

• 21.03.2000 tehtud registrikandega nimetati AS REMA 1000 Eesti ümber aktsiaseltsiks Baltic Food Eesti.

• 24.03.2000 asutati Tartus mittetulundusühinguna toimiv Eesti Rukki Selts, mis kanti registrisse 24.04.2000. Seltsi tegevpresidendiks ja volikogu esimeheks valiti sordiaretaja Vahur Kukk, juhatuse esimeheks Leonhard Puksa, aupresidendiks akadeemik Hans Küüts.

• 31.03.2000 algas rahva ja eluruumide loendus, mille kohaselt oli Eesti alalise rahvastiku koguarv 1 370 052, kellest 631 851 olid mehed ja 738 201 naised. Rahvastikust elas linnades 923 211 (sealhulgas Tallinnas 400 378) ja valdades 446 841. Esmakordselt määratleti loendusega ka faktiline rahvastik, mille kohaselt elas Eestis 1 356 931 inimest, neist linnades 914 325 (sealhulgas Tallinnas 396 879) ja valdades 442 606. Faktilise rahvastiku arvutamisel võeti eraldi arvesse ajutiselt äraolev ja ajutiselt kohalolev osa elanikkonnast.

Eluruumide loenduse andmeil oli Eestis kokku 617 399 eluhoonet, sealhulgas 421 121 paljukorterilist elamut, 166 765 ühepereelamut, 19 743 muud väikeelamut, 2032 elukorteriga mitteelamut, 196 majutushoone ja 280 muud eluhoonet. 7262 juhul jäi eluhoone liik teadmata.

• 31.03.2000 esitas Eesti Panga nõukogu Eesti Panga presidendi kandidaadiks Vello Venseli, kelle kõrval kandideeris Eesti Panga presidendiks veel ka senine president Vahur Kraft.

Aprill 2000

• 11.04.2000 nimetas Riigikogu oma otsusega Ringhäälingunõukogu uue koosseisu, lähtudes 08.03.2000 tehtud ringhäälinguseaduse muudatusest. Nõukogu liikmeteks arvati Ignar Fjuk, Andres Jõesaar, Peeter Kreitzberg, Marju Lauristin, Villu Reiljan, Andres Root, Tiit Sinissaar, Hagi Šein ja Silva Tomingas. Nõukogu esimesel koosolekul valiti esimeheks Sinissaar ja aseesimeheks Kreitzberg.

• 13.04.2000 kinnitati EV Presidendi Lennart Meri otsusega alates 28.04.2000 Eesti Panga presidendiks Vello Vensel.

• 25.04.2000 nimetati presidendi otsusega Sven Jürgenson Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kanadas ja Mehhiko Ühendriikides asukohaga USAs.

• 25.04.2000 esitas Vello Vensel Eesti Panga nõukogule ja EV Presidendile avalduse, milles teatas, et loobub tervislikel põhjustel Eesti Panga presidendi ametisse astumisest. Pärast seda, kui president Meri oli Venseli ametisse nimetamise tühistanud, asus alates 28.04.2000 Eesti Panga presidendi kohuseid ajutiselt täitma panga asepresident Peter Lõhmus.

• 27.04.2000 andis Eesti Pank teada, et Sampo Finance Ltd, mille omanikeks olid siis Sampo Insurance Plc ja Kaleva Mutual Insurance Company, oli teinud ostupakkumise, omandamaks Eesti Pangale kuulunud 57,9% Optiva Panga aktsiatest.

Mai 2000

• 08.05.2000 nimetati presidendi otsusega Tooma Tiivel Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rootsi Kuningriigis.

• Samal päeval ehk 08.05.2000 tegi president otsuse kutsuda tagasi Eesti suursaadik Rootsis Andres Unga ja Eesti suursaadik Saksamaal Margus Laidre.

Lisaks nimetati Andres Tomasberg Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Hispaania Kuningriigis.

Veel nimetati Mart Laanemäe Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Šveitsi Konföderatsioonis.

• 09.05.2000 muutis Riigikogu palgaseadust, millesse lisati nõue avalikustada riigiametniku ja riigiettevõtete juhtide palga suurus.

• 10.05.2000 andis valitsus välja korralduse asutada sihtasutus Eesti Välispoliitika Instituut. Riigipoolsete asutajaõiguste teostajaks määrati Välisministeerium. Sihtasutus Eesti Välispoliitika Instituut kanti registrisse 23.10.2000.

• 11.05.2000 valmis Narva Kreenholmi maagaasil töötav soojustootmiskeskus.

• 18.05.2000 valis Eesti Panga nõukogu oma istungil uueks Eesti Panga presidendi kandidaadiks Mart Opmanni, kelle kandidatuur esitati kinnitamiseks EV Presidendile. Koos Opmanniga kandideeris Eesti Panga presidendiks veel ka Kalev Kukk. Paraku tekkis avalikkuses suur vastuseis Opmanni nimetamisele ning 29.05.2000 võttis ta oma kandidatuuri ise tagasi.

• 23.05.2000 nimetati presidendi otsusega Tiit Naber Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Aserbaidžaanis, Gruusias ja Moldovas.

Juuni 2000

• 01.06.2000 valis Eesti Panga nõukogu Eesti Panga presidendi kandidaadiks panga senise presidendi Vahur Karfti. 07.06.2000 nimetati Kraft EV Presidendi otsusega taas Eesti Panga presidendiks.

• 02.06.2000 valiti Eesti Korvpalliliidu üldkogul liidu uueks presidendiks Peep Aaviksoo.

• 08.06.2000 tehtud registrikandega nimetati mais 1994 loodud AS Pro Kapital ümber aktsiaseltsiks Pro Kapital Grupp. Vahetult enne seda, 17.05.2000 oli äriregistrisse kantud vastloodud AS Pro Kapital Eesti.

• 10.06.2000 otsustasid Eesti Maarahva Erakond, Eesti Maaliit ning Eesti Perede ja Pensionäride Erakond ühineda Eestimaa Rahvaliiduks, mille esimeheks valiti Villu Reiljan.

• 14.06.2000 võttis Riigikogu vastu Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 2001.

• 14.06. 2000 võttis Riigikogu vastu veel ka ametiühinguseaduse, Eesti Haigekassa seaduse ning töötu sotsiaalse kaitse seaduse.

• 15.06.2000 vabastati Pärnu Linnavolikogu otsusega abilinnapea ametist Einar Kelder tema enda avalduse alusel.

• 20.06.2000 nimetati presidendi otsusega Rein Oidekivi Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Leedu Vabariigis.

• 27.06.2000 nimetati presidendi otsusega Riina Ruth Kionka Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Saksamaa Liitvabariigis.

• 28.06.2000 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Estiko-Plastar endaga septembris 1997 loodud aktsiaseltsi Estiko-Raamex. Ühinemine viidi lõpule 11.01.2001, mil AS Estiko-Raamex äriregistrist kustutati.

• 28.06.2000 sõlmis Erastamisagentuur kirjaliku enampakkumise alusel aktsiaseltsiga Taxon lepingu ASi Tallinna Taksopark 20% aktsiate müügiks 1 140 000 Eesti krooniga. Pool sellest summast oli õigus tasuda EVP-des.

• 29.06.2000 andis Eesti Pank teada, et oli allkirjastanud lepingu 57,9% Optiva Panga aktsiate müügiks Soome finantskontsernile Sampo Finance Ltd. Aktsiate müügihinnaks kujunes läbirääkimistel 214 360 000 Eesti krooni. Samas lisati, et lõplik müügihind võib tulenevalt Eesti Panga täiendavatest kohustustest veel muutuda. Aktsiate ostu-müügileping jõustus 18.07.2000, mil Sampo Finance Ltd ja Eesti Pank allkirjastasid lõppmemorandumi.

• 29.06.2000 koostatud jagunemiskava alusel loovutas Balti Cresco Investeerimisgrupi AS osa oma varast eraldumise käigus loodud aktsiaseltsile Torni Kinnisvara. Jagunemine viidi lõpule 27.12.2000, mil AS Torni Kinnisvara äriregistrisse kanti. Olgu lisatud, et Balti Cresco Investeerimigrupi AS toimib alates augustist aktsiaseltsina Cresco ja AS Torni Kinnisvara alates juulist 2004 aktsiaseltsina Erel Group.

• 29.06.2000 võttis valitsus vastu korralduse asutada Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, mille asutajaõiguste teostajaks määrati toonane Majandusministeerium. Sihtasutus kanti registrisse 25.08.2000. Alates maist 2011 kannab sihtasutus nime KredeEx.

• 30.06.2000 andis president Lennart Meri kolonel Märt Tirule brigaadikindrali auastme.

Juuli 2000

• 05.07.2000 pani Erastamisagentuur avalikku müüki 32 732 aktsiaseltsi Tarmeko aktsiat, mis moodustasid 33,4% aktsiakapitalist. Pakkumisi sai teha kuni 26.08.2000. Tarmeko 100-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 876 krooni, mille eest tuli tasuda EVP-des. Kokku laekus müügist 28 646 076 EVP-krooni (31 aktsiat jäi müümata ja need realiseeriti eelläbirääkimistega pakkumise alusel 15.12.2000).

• 10.07.2000 suri Eesti Ühispanga Põlva kontori juhataja Andres Võsoberg (sündinud 27.03.1961). Võsobergi kuulihaavadega surnukeha leiti järgmise päeva hommikul tema kodumaja keldrist.

• 11.07.2000 sõlmis Erastamisagentuur kirjaliku enampakkumise alusel lepingu ASi Valga Auto 30,43% aktsiate müügiks Enno Lõivule 196 200 Eesti krooniga. Pool sellest summast oli õigus tasuda EVP-des.

• 21.07.2000 nimetati presidendi otsusega Aivo Orav Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Poola Vabariigis.

• 21.07.2000 toimus viimane tehing Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi aktsiatega, mille järel sai Tallinna börs keskdepositooriumi ainuomanikuks. Aktsiate kokkuost leidis aset ajavahemikul juulist 1999 juulini 2000. Alates 29. jaanuarist 2002 kannab Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium nime AS Eesti Väärtpaberikeskus.

August 2000

• 28.08.2000 vabastati Johannes Kert Riigikogu otsusega Kaitseväe juhataja ametist.

• 28.08.2000 kuulutas Tartu Maakohus aktsiaseltsi ERA Liising avalduse alusel välja Andres Bergmanni kui eraisiku pankroti. Bergmann küll vaidlustas selle otsuse, ent ka Tartu Ringkonnakohus oli oma 15.11.2000 otsusega maakohtuga sama meelt. Nõue tulenes käenduslepingust, millega Bergmann oli ASi Cueks ees võtnud kohustuse vastutada temaga seotud Saksa firma P.I. Investmentberatungs GmbH poolt 10.02.1999 sõlmitud krediidilepingust tuleneva võlakohustuse täitmise eest. Jutt oli 1,3 miljoni krooni suurusest laenust, mis oli pankrotiavalduse hetkeks intresside ja lisandunud viiviste tõttu kasvanud juba 3 miljoni kroonini. Cueksi nõude oligi veebruaris 2000 omandanud ERA Liising. Et ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ulatusid Bergmanni kohustused koguni 19,08 miljoni krooni ning vara selle katteks sisuliselt olematu, kuulutatigi välja pankrot.

September 2000

• 05.09.2000 sõlmitud ühinemislepingu ja selle järel sõlmitud ühinemisotsuste alusel liitis Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise SA endaga Ettevõtluse Krediteerimise SA, sihtasutuse Eesti Eluase ning Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise SA. Ühinemine viidi lõpule 26.02.2001, mil liidetud sihtasutused registrist kustutati. Ühtlasi nimetati senine Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise SA ümber Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuseks KredEx. Alates maist 2011 kannab asutus nime KredEx SA.

• 06.09.2000 teatas Tartu Maakohus Tartu Kommertspanga pankrotimenetluse lõpetamisest. Tartu Kommertspanga pankrot kuulutati välja kuus aastat varem, 21. septembril 1994. Eesti Pank oli aga Tartu Kommertspanga moratooriumi välja kuulutanud juba 17. novembril 1992 ning 19. detsembril 1992 alustanud sundlikvideerimist.

• 07.09.2000 võttis EV Valitsus vastu korralduse asjatundjate komisjoni moodustamiseks eesmärgiga luua riigi terviklik infokommunikatsioonisüsteem, korraldada ümber Valitsusside Asutuse tegevus ning asutada Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Valitsusside Asutuse tegevus lõpetati veel sama aasta lõpus ja kustutati registrist 21.11.2000. Asutuse eesotsas seisis kogu tegevusaja jooksul alates 1992. aastast Jaak Lippmaa. Riigi Infokommunikatsiooni SA asutati EV Valitsuse 12.12.2000 korraldusega ja kanti registrisse 18.12.2000.

• 11.09.2000 avati Tallinnas Toompea lossi hoovis mälestahvel aastail 1940‒1960 Nõukogude ja Saksa okupatsioonivõimude repressioonide tagajärjel hukkunud Asutava Kogu ja I-VI Riigikogu liikmetele.

• 21.09.2000 nimetati Riigikogu otsusega Kaitseväe juhatajaks Tarmo Kõuts.

• 21.09.2000 võttis Pärnu Linnavolikogu vastu otsuse asutada sihtasutus Pärnu Haigla, mis kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 21.12.2000.

• 28.09.2000 tõstis rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu tasemele BBB+ (varem oli see BBB) ja lühiajaliste võlakohustuste reitingu tasemele F2 (varem oli F3). Eesti krooni pikaajaline reiting oli endiselt A.

• 28.09.2000 tuli Erki Nool Asutraalias Sydneys peetud suveolümpiamängudel kergejõustiku kümnevõistluses 8641 punktiga olümpiavõitjaks.

Oktoober 2000

• 16.10.2000 avaldas Pärnu Linnavolikogu oma otsusega umbusaldust linnapea Andres Soonistele. Umbusalduse osaliseks said ka abilinnapead Sulev Alajõe ja Maire Nigul. Samal volikogu istungil valiti Pärnu uueks linnapeaks Einar Kelder ning nimetati abilinnapeadeks Erni Metsal, Riina Müürsepp, Margus Tammekivi ja Taimi Vilgas.

• 16.10.2000 määrati Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži direktori kohusetäitjaks Tiit Kask. Kolledži senine direktor Riina Müürsepp oli samal päeval nimetatud Pärnu abilinnapeaks.

• 16.10.2000 võttis Tallinna Ringkonnakohus vastu määruse, millega lõpetati aktsiaseltsi Tallinna Meretehas pankrotimenetlus raugemise tõttu, kusjuures aktsiaseltsi Tallinna Meretehas kui juriidilist isikut lõpetamata. Nimetatud määrus kaevati edasi ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2001 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2000 määrus tühistati ja asi saadeti tagasi Tallinna Linnakohtule aktsiaseltsi Tallinna Meretehas pankrotimenetluse jätkamiseks. Tallinna Linnakohus otsustas 03.05.2001 määrusega Tallinna Meretehase pankrotimenetluse siiski lõpetada, kuid seda võlausaldajate poolt 20.03.2001 heaks kiidetud kompromissotsuse kinnitamisega. Linnakohtu määrus jõustus 15.05.2001. Sisuliselt tähendas see seda, et Tallinna Meretehase kohustused võttis üle AS BLRT Grupp.

• 19.10.2000 võttis Riigikogu vastu riigihangete seaduse.

• 26.10.2000 nimetas Eesti Panga nõukogu ametisse Eesti Panga uued asepresidendid, kelleks osutusid Märten Ross ja Rein Minka alates 01.11.2000 ning Andres Sutt alates 02.04.2001. Lisaks otsustati, et Andres Trink jätkab Eesti Panga juhatuse liikmena ja Pangainspektsiooni juhatajana kuni Pangainspektsiooni eraldumiseni Eesti Pangast ja ühtse Finantsinspektsiooni moodustamiseni.

November 2000

• 03.11.2000 sõlmis Erastamisagentuur eelläbirääkimistega pakkumise alusel lepingu Prantsuse firmaga Telediffusion de France S.A., kes omandas 49% ASi Eesti Ringhäälingu Saatekeskus aktsiatest 95 412 000 Eesti krooniga. Sellest pool oli õigus tasuda EVP-des. Ühtaegu võttis Prantsuse firma endale kohustuse investeerida täiendavalt ettevõttesse 282,391 miljonit Eesti krooni.

• 13.11.2000 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 2000 Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse liikme Žanna Botvinkina.

• 14.11.2000 astus Võru maavanemana ametisse Mait Klaassen. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse samal päeval ehk 14. detsembril ning selle kohaselt määrati Klaassen maavanemaks kuni 13. novembrini 2005.

• 15.11.2000 võttis Riigikogu vastu avaliku teabe seaduse.

• 15.11.2000 läksid riigi omandisse enne seda aktsiaseltsile Eesti Raudtee kuulunud ASi Elektriraudtee aktsiad. Juba eelnevalt, 25.02.1999 oli Riigikogu vastu võtnud otsuse viia Eesti Raudtee erastamine läbi erastamisseaduses sätestatud korras. Olgu lisatud, et AS Elektriraudtee toimib alates septembrist 2013 aktsiaseltsina Eesti Liinirongid.

• 21.11.2000 registreeriti vabatahtliku fondina SEB Tasakaalukas Pensionifond (algse nimega Ühispanga Pensionifond Täiendav), kus fondivalitsejana on tegutsenud AS SEB Varahaldus. SEB Tasakaalukas Pensionifond investeerib võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse , võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.

• 21.11.2000 heisati Eesti lipp mereväe laeval, mis sai nimeks EML Admiral Pitka, seda Eesti merejõudude rajaja kontradmiral Johan Pitka (1872‒1944) auks. Tegu oli 1976 Taanis valminud ja enne Eesti mereväes kasutusse võtmist põhjalikult renoveeritud jääklassi staabi- ja toetuslaevaga, mille Taani riik Eestile annetas. Mereväe lipulaevana teeninud EML Admiral Pitka pikkus oli 74,7 meetrit, laius 12,2 meetrit ja süvis 5,3 meetrit, veeväljasurve 1970 tonni. Laeva kiirus oli 18,5 sõlme ja selle meeskond 43-liikmeline. Relvastusse kuulus 76 mm kahur ja kaks 12,7 mm kuulipildujat. Laeval oli ka maanduskoht ühele kopterile. EML Admiral Pitka oli mereväe teenistuseses aastail 2000‒2008, millle järel vajas tõsisemat hooldust. Et raha selleks polnud, jäi laev seisma kuni aastani 2013, mil EML Admiral Pitka teenistusest välja arvati. Märtsis 2014 lammutati see ASi BLRT Grupp laevatehases. EML Admiral Pitka vöörisuurtükk on eksponeeritud Viimsis Eesti Sõjamuuseumis.

• 22.11.2000 võttis Riigikogu vastu hädaolukorraks valmisoleku seaduse, mis sätestas nii riiklike institutsioonide valmisoleku korraldamise kui ka kriisireguleerimise õiguslikud alused.

• 27.11.2000 liitus Kreeka nende üheteistkümne riigiga - Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soomega -, kes 1. jaanuarist 1999 olid võtnud kontorahana kasutusele euro. Reaalne üleminek eurole leidis aset veidi enam kui aasta hiljem, 1. jaanuaril 2002.

• 29.11.2000 sõlmis Erastamisagentuur eelläbirääkimistega pakkumise alusel aktsiaseltsiga GB Railways Eesti lepingu ASi Edelaraudtee 100% aktsiate müügiks 10 miljoni euroga. Pool sellest summast oli õigus tasuda EVP-des.

Detsember 2000

• 13.12.2000 võttis Riigikogu vastu inimgeeniuuringute seaduse.

• 14.12.2000 nimetati Andres Unga presidendi otsusega Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kreeka Vabariigis asukohaga Tallinnas.

• 15.12.2000 sõlmis Erastamisagentuur eelläbirääkimistega pakkumise alusel aktsiaseltsiga CMF Kommerts lepingu ASi Tarmeko 31 aktsia müügiks 14 393 krooniga. Nimetatud 31 aktsiat ei leidnud omanikku 05.07.‒26.07.2000 korraldatud Tarmeko aktsiate enampakkumisel.

• 19.12.2000 vabastati EV Valitsuse korraldusega Tarmo Mänd tema enda algatusel Kaitseministeeriumi kantsleri teenistusest 02.01.2001.

• 20.12.2000 võttis Riigikogu vastu julgeolekuasutuste seaduse, mille president kuulutas välja 10.01.2001 ja mis jõustus 01.03.2001. Seaduse kohaselt muudeti Kaitsepolitseiamet politseiasutusest julgeolekuasutuseks. Kaitsepolitseiameti kõrval oli julgeolekuasutuseks liigitatud veel ka Teabeamet. Vastavalt seadusele on julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.

• 20.12.2000 võttis Riigikogu vastu 2001. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt riigieelarve oli tasakaalus ning nii riigieelarve tulude kui ka kulude maht võrdselt 29 786 050 000 krooni.

• 22.12.2000 teatas rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor´s, et on tõstnud Eesti riigireitingu väljavaate seniselt stabiilselt positiivsele. Reitingute tase jäi esialgu samaks: BBB+ pikaajalistele valuutakohustustele A- Eesti krooni kohustustele ning A-2 lühiajalistele valuuta- ja kroonikohustustele.

• 29.12.2000 nimetati Sampo Pangaks senine Optiva Pank, mis jõudis oma nime all tegutseda veidi vähem kui kaks aastat - omaaegne Eesti Forekspank nimetati Optiva Pangaks 21. jaanuaril 1999.

2001

Jaanuar 2001

• 01.01.2001 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 392 720 inimest, sealhulgas meessoost 649 070 ja naissoost 743 650. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 401 250.

• 01.01.2001 jõustus Eesti väärtpaberite keskregistri seadus, mille EV Riigikogu oli vastu võtnud 14. juunil 2000.

• 10.01.2001 nimetati EV Valitsuse korraldusega alates 22.01.2011 Kaitseministeeriumi kantsleriks Indrek Kannik.

• 11.01.2001 tehtud registrikandega nimetati Maaelu Laenude Tagamise SA ümber Maaelu Edendamise Sihtasutuseks.

• 16.01.2001 moodustas Riigikogu komisjoni ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seotud asjaolude uurimiseks.

• 24.01.2001 võttis Riigikogu vastu tööaega piirava seaduse, mille kohaselt on töötaja tööaja üldine riiklik norm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.

• 24.01.2001 võttis Riigikogu vastu Riigi Teataja seaduse muudatuse, mille kohaselt hakati alates 01.06.2002 Riigi Teatajat välja andma paralleelselt nii paberkandjal trükisena kui ka elektrooniliselt internetis. Riigi Teataja veebiversioon toimis küll juba alates 1997. aastast, kuid siiani loeti ametlikuks üksnes paberkandjal ilmunud Riigi Teataja väljaanded.

• 25.01.2001 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Fortum Termest endaga detsembrist 1996 tegutsenud aktsiaseltsi Estterm. Ühinemisotsus kiideti heaks 19.03.2001 ning ühinemine viidi lõpule 22.08.2001, mil AS Estterm äriregistrist kustutati.

• 31.01.2001 avaldas Äripäev esimest korda kõige kiiremini arenenud ettevõtete ehk Gaselli TOPi, mis tugines aastate 1997‒1999 majandusnäitajatele. Seejuures pidi ettevõtete müügitulu ja puhaskasum neil aastail kasvama vähemalt 50%.

Edetabeli 25 esimest ettevõtet olid:

1) Reet Oil OÜ;

2) Püünis TÜ;

3) Hansa Candle AS;

4) Set-Fish OÜ;

5) Astri AS;

6) Proekspert AS;

7) REMA 1000 Eesti AS;

8) Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ;

9) Allando Trailways AS;

10) Alial-I AS;

11) EEK-Dekor AS;

12) Ha Serv OÜ;

13) Eesti Kraanavabrik OÜ;

14) Illu Teenuste OÜ;

15) Varola OÜ;

16) Järwa Trans OÜ;

17) MiTe Engineering OÜ;

18) K-Print OÜ;

19) Hanvar AS;

20) Infomelton OÜ;

21) Varson OÜ;

22) Kehte OÜ;

23) Kelliäri OÜ;

24) Eesti Leivalinnase OÜ;

25) Rapla Plast AS.

Veebruar 2001

• 01.02.2001 sõlmis Erastamisagentuur osaühinguga Mantrum lepingu Kobratu bituumenibaasi hoonete ja rajatiste müügiks. Summa oli küll väike, kõigest 15 011 Eesti krooni, kuid Kobratu on Mantrumi seisukohalt vaadates väga oluline paik ‒ seal, Tartu vallas Jõhvi maantee ääres tegutseb siiani ettevõtte liivakarjäär ja jäätmejaam. Olgu öeldud, et riik pani enne erastamist Kobratu bituumenibaasi hooned ja rajatised ka enampakkumisele, määrates detsembris 1998 nende alghinnaks 100 000 Eesti krooni. Et huvilisi ei leidunud, arvati Kobratu kompleks riigivara hulgast välja ja Erastamisagentuur pani need kirjalikule enampakkumisele.

• 07.02.2001 nimetati presidendi otsusega Aivo Orav Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias asukohaga Varssavis.

• 12.02.2001 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja El Salvadori Vabariigi vahel.

• 15.02.2001 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi muinsuskaitse edendaja ja keemik Tullio Ilomets, näitleja Helend Peep ja arstiteadlane Valve Saarma.

• 20.02.2001 nimetati Riigikogu otsusega õiguskantsleriks Allar Jõks.

• 20.02.2001 võttis EV Valitsuse vastu korralduse, millega tehti kaitseministrile ülesandeks moodustada senise Teabeteenistuse baasil Teabeamet.

• 20.02.2001 määras valitsus oma korraldusega Kaitseministeeriumi kantsleri Indrek Kanniku uueks teenistusse võtmiseks ajaks alates 27.01.2001 kuni 26.01.2006. Varasema, 10.01.2001 tehtud korraldusega pidi Kannik kantsleriks asuma alates 22.01.2001. Samal päeval võttis valitsus vastu teisegi korralduse, millega täpsustati Sotsiaalministeeriumi kantsleri Hannes Danilovi ametiaega järgmiselt: alates 27.01.2001 kuni 26.01.2006.

• 21.02.2001 nimetas Tallinna Linnavalitsus oma määrusega Tallinna 5. Keskkooli ümber Haabersti Vene Gümnaasiumiks.

• 22.02.2001 teatasid Rootsi kaks suurt finantsgruppi, Hansapanga suuromanik FöreningsSparbanken (Swedbank) ja Eesti Ühispanga suuromanik SEB ametlikult oma ühinemiskavatsusest. Ühinemise tulemusena oleks tekkinud Skandinaavia oangandusturule uus võimas finantsgrupp SEB Swedbank, mille varade kogumaht küündinuks 230 miljardi euroni. Pool aastat hiljem, 19.09.2001 selgus, et ühinemine jääb siiski ära. Swedbanki ja SEB nõukogud põhjendasid seda sellega, et Euroopa Komisjonilt nõusoleku saamine ühinemiseks oleks nõudnud järeleandmisi, mille tegemisel oleks tehingust loodetud kasulik sünergia kaduma läinud.

• 26.02.2001 andis kaitseminister Jüri Luik määruse moodustada 01.03.2001 riigimuuseumina Kaitseministeeriumi hallatav Laidoneri Muuseum (ametliku nimetusega Riigimuuseum Laidoneri Muuseum), millele anti üle seni munitsipaalasutuse Viimsi Muuseumid struktuuriüksusena toiminud Kindral Laidoneri Muuseumi varad. Selleks loodi vara üleandmise ja vastuvõtmise komisjon, mille esimeheks nimetati toonane Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Hannes Walter ja aseesimeheks munitsipaalasutuse Viimsi Muuseumid direktor Mati Raal.

• 26.02.2001 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt moodustati senise Mõdriku Põllumajandustehnikumi ja Rakvere Pedagoogikakooli ühendamisel 1. septembriks 2001 uue kutseõppeasutusena Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. Määruses oli küll uue õppeasutuse nimeks algselt Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool, kuid selle kandmisel registrisse 19.09.2001 valiti nimeks ikkagi Lääne-Viru Rakenduskõrgkool.

• 27.02.2001 sõlmis AS Elias Erastamisagentuuriga lepingu aktsiaseltsi Rahva Raamat 51% aktsiate ostmiseks 1 901 000 krooni eest. Erastamine viidi läbi kirjaliku enampakkumisena.

Märts 2001

• 08.03.2001 toimusid Riigikogu IX koosseisu juhatuse tavakohased valimised. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Toomas Savi, kes kogus 51 häält ja osutus napilt valituks. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Tunne-Väldo Kelam ja Peeter Kreitzberg. Neist Kelam kogus 44 häält ja valiti esimeseks aseesimeheks, Kreitzberg valiti 36 häälega teiseks aseesimeheks.

• 12.03.2001 nimetati presidendi otsusega Ruth Lausma Luik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Andorra Vürstiriigis asukohaga Pariisis.

• 18.03.2001 suri akadeemik Viktor Masing (sündinud 11.04.1925).

• 21.03.2001 võttis EV Riigikogu vastu Advokatuuri seaduse. Sellega muutus kehtetuks 10. detsembril 1991 EV Ülemnõukogus vastu võetud seadus Eesti Advokatuuri kohta.

• 26.03.2001 nimetas Riigikogu oma otsusega õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse Mihkel Oviiri, kes vahetas sellel kohal välja Enn Markvarti.

• 29.03.2001 nimetati presidendi otsusega Indrek Tarand Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Püha Tooli juures (Vatikanis) asukohaga Tallinnas.

Aprill 2001

• 01.04.2001 suleti Kohtla kaevandus, kus oli põlevkivi kaevandatud juba alates 1937. aastast. Samas hakati sinna rajama Kohtla kaevandusparki, et tutvustada põlevkivi kaevandamise ajalugu. 02.10.2002 asutati selleks toonase Kohta-Nõmme valla eestvõtmisel sihtasutus Kohtla Kaevanduspark-muuseum, mis kanti registrisse 28.10.2002 ning mis alates 02.05.2016 kannab nime sihtasutus Eesti Kaevandusmuuseum.

• 17.04.2001 võttis Riigikogu vastu presidendi töökorra seaduse, millega sätestati riigipea volitused ja ametiülesannete täitmise korraldus.

• 18.04.2001 kiitis Riigikogu heaks tubakaaktsiisi seasuse muudatuse, millega muudeti tubakaaktsiisi arvestamise seniseid põhimõtteid. Kui seni käis aktsiisi arvestus nii-öelda pakipõhiselt (igas pakis kuni 20 sigaretti, paberossi või sigarillot, sigarite puhul iga sigari kohta eraldi) ning suitsetamis-, nuusk- ja närimistubaka puhul 50-grammise paki kohta, siis nüüd hakati tubakaaktsiisi arvestama tuhande sigareti, sigarillo ja sigari kohta ning suitsetamis-, nuusk- ja närimistubaka puhul 1 kilogrammi kohta. Paberossid olid selleks ajaks turult kadunud ning need jäeti tubakatoodete loetelust üldse välja. Seadusemuudatus jõustus 01.07.2001 ning sealt alates olid tubakaaktsiisi määrad Eesti kroonides järgmised:

1000 sigaretti	150 krooni ja lisaks 21% sigarettidemaksimaalsest jaehinnast
1000 sigarillot	650 krooni
1000 sigarit	5000 krooni
suitsetamistubakas (1 kg)	160 krooni
nuusktubakas (1 kg)	160 krooni
närimistubakas (1 kg)	160 krooni

• 19.04.2001 kiitis Tartu Linnavolikogu ainuomaniku esindajana heaks 20.03.2001 koostatud jagunemiskava, mille kohaselt AS Tartu Turg loovutas osa oma varast eraldumise teel jagunemise käigus asutatud aktsiaseltsile Anne Turg. Jagunemine viidi lõpule 02.11.2001, mil AS Anne Turg äriregistrisse kanti.

• 20.04.2001 tehtud äriregistri kande kohaselt nimetati AS Ritabell ümber aktsiaseltsiks Tele2 Eesti.

Mai 2001

• 09.05.2001 võttis Riigikogu vastu Finantsinspektsiooni seaduse, mis jõustus 01.01.2002 koos Finantsinspektsiooni tegevuse alustamisega. Seaduse kohaselt on Finantsinspektsioon autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mis tegutseb finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel ja on sõltumatu. Finantsinspektsiooni loomisega koondati ühte Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Pangainspektsiooni senine tegevus.

• 17.05.2001 tehtud registrikande kohaselt sai Arengupartei uueks nimeks Erakond Uus Eesti. Jaanuaris 2003 toimus Erakonna Uus Eesti ühinemine Eestimaa Rahvaliiduga.

• 24.05.2001 kinnitas Eesti Advokatuuri üldkogu lähtuvalt uuest Advokatuuri seadusest Eesti Advokatuuri kodukorra. Ühtlasi valiti Eesti Advokatuuri uueks esimeheks vandeadvokaat Üllar Talviste. Eelmine esimees oli vandeadvokaat Aare Tark.

• 30.05.2001 kehtestati Eesti ja Gambia Vabariigi vahel diplomaatilised suhted.

Juuni 2001

• 04.06.2001 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Talter (hilisema AS YIT Infra Eesti) endaga märtsis 1991 loodud aktsiaseltsi Tasfil. Ühinemine viidi lõpuni 08.01.2002, mil AS Tasfil äriregistrist kustutati.

• 05.06.2001 võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega nimetati Teabeameti peadirektoriks alates 05.06.2001 kuni 04.06.2006 Tarmo Türkson.

• 05.06.2001 võttis Riigikogu vastu juba kolmanda konkurentsiseaduse, mis jõustus 01.10.2001. Ühtlasi tunnistati sellega kehtetuks eelmine, 11.03.1998 vastu võetud konkurentsiseadus.

• 05.06.2001 valiti Tallinna Linnavolikogu istungil Tallinna linnapeaks Tõnis Palts.

• 06.06.2001 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS ESS Eesti endaga detsembrist 1994 tegutsenud aktsiaseltsi Akropol A. Ühinemisotsus kiideti heaks 01.08.2001 ja ühinemine viidi lõpule 18.04.2002, mil aktsiaselts Akropol A äriregistrist kustutati. ESS Eesti toimib alates septembrist 2007 kui aktsiaselts G4S Eesti.

• 06.06.2001 võttis Riigikogu vastu otsuse Eesti Vabariigi võlakirjade emiteerimisest. Võlakirjade maht oli seaduse kohaselt 100 miljonit eurot (1 564 664 000 krooni) ja nende esmalevitamine tuli läbi viia 2001. aasta lõpuks. Võlakirjade emiteerimise eesmärk oli refinantseerida riigi poolt võetud laene ja finantseerida kaugseire radarisüsteemi ostu 15,3 miljoni euro ulatuses.

• 06.06.2001 võttis Riigikogu vastu karistusseadustiku.

• 12.06.2001 sõlmitud ühinemislepingu ja 21.06.2001 tehtud ühinemisotsuse kohaselt liitis Maaelu Edendamise SA endaga sihtasutuse Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond. Ühinemine viidi lõpule 20.11.2001, mil SA Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond registrist kustutati.

• 13.06.2001 kirjutasid Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ning Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik alla ühise tegutsemise lepingule sihtasutusena toimiva Strateegiliste Algatuste Keskuse asutamiseks. Sihtasutuse eesmärgiks seati Eesti ühiskonna ja majanduse arengutrendide määratlemine ning sellega seotud ühiskondlike ja majanduspoliitiliste küsimuste lahendamine. Sihtasutus Strateegiliste Algatuste Keskus kanti registrisse 07.11.2001.

• 13.06.2001 võttis Riigikogu vastu töötuskindlustuse seaduse, mis jõustus 01.01.2002 ning mis kehtib, küll rohkete muudatustega, siiani. Töötuskindlustuse seaduse alusel loodi avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Töötukassa, mille põhikirja kinnistas valitsus oma määrusega 19.12.2001.

• 26.06.2001 nimetati EV Valitsuse korraldusega Matti Klaar ja Veiko Tali jaanuarist 2002 tegevust alustanud Finantsinspektsiooni nõukogu liikmeteks.

• 27.06.2001 sõlmitud ühinemislepingu ja 27.07.2001 heaks kiidetud ühinemisotsuse alusel liitis AS Hansafood endaga juulis 2000 loodud aktsiaseltsi Foodcourt. Ühinemine viidi lõpule 24.12.2001, mil AS Foodcourt äriregistrist kustutati. AS Hansafood toimib alates oktoobrist 2002 kui aktsiaselts Prisma Peremarket.

• 28.06.2001 sõlmitud ühinemislepingu ja 19.10.2001 vastu võetud ühinemisotsuse alusel liitis AS Minu Vara endaga osaühingu Pelguranna Kodu ja aktsiaseltsi Nõmme Elamu. Ühinemine viidi lõpule 05.07.2002, mil liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati.

• 29.06.2001 nimetati Eesti Panga nõukogu otsusega Andres Sutt ja Ruut Mägi jaanuarist 2002 tegevust alustanud Finantsinspektsioon nõukogu liikmeteks.

Juuli 2001

• 18.07.2001 nimetati presidendi otsusega Kaja Tael Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Raul Mälk.

• 20.07.2001 sõlmis Erastamisagentuur aktsiaseltsiga Servikol lepingu ASi Elumaja 100% aktsiate müügiks 18 634 200 Eesti krooniga. Servikol valiti välja kirjalik enampakkumise käigus. AS Servikol tegutseb alates märtsist 2005 aktsiaseltsina Linnasoojus.

• 25.07.2001 otsustas EV Valitsus oma korraldusega asutada sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kellele anti muu vara hulgas üle ka Tallinnas asuvad kinnistud Hiiu 44 (4,84 hektarit, harilik väärtus 42,2 miljonit krooni). Põllu 63/Sanatooriumi 2 (9,83 hektarit, harilik maksumus 33,25 miljonit krooni), Hiiu-Maleva 13/Põllu 38 (0,43 hektarit, harilik väärtus 2,7 miljonit krooni), Retke tee 32 (0,67 hektarit, harilik maksumus 0,55 miljonit krooni) ja Sütiste tee 19 (4,55 hektarit, harilik maksumus 129 miljonit krooni). Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla kanti registrisse 29.08.2001. Regionaalhaigla keskuseks sai senine Mustamäe Haigla ehk 31.12.1979 asutatud Tallinna Kiirabihaigla. Lisaks viidi regionaalhaigla alla ka Kivimäe Haigla, Eesti Onkoloogiakeskus, Tallinna Psühhiaatriahaigla, Tallinna Nahahaiguste Haigla, Arstlik Perenõuandla ja Kutsehaiguste Kliinik.

• 29.07.2001 suri akadeemik Ilmar Öpik (sündinud 17.06.1917).

• 31.07.2001 nimetati presidendi otsusega Andres Tomasberg Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Maroko Kuningriigis asukohaga Madridis.

August 2001

• 27.08.2001 toimus Riigikogus Vabariigi Presidendi valimise esimene hääletusvoor. Kohal oli 101 Riigikogu liiget, kellest osales hääletamisel 91 riigikogulast. Lisaks jäeti 13 sedelit märgistamata. Kahest esitatud kandidaadist kogus Peeter Kreitzberg 40 ja Andres Tarand 38 häält. Et kumbki neist ei kogunud kahekolmandikulist häälteenamust, jäi president valimata.

• 28.08.2001 peeti Riigikogus Vabariigi Presidendi valimise teine häälestusvoor. Kohal oli 99 Riigikogu liiget, kellest osales valimistel 91. Märgistamata sedeleid oli 19 ja 1 sedel tunnistati kehtetuks. Esitatud kandidaatidest kogus Peeter Kreitzberg 36 ja Peeter Tulviste 35 häält. Et kumbki kandidaat ei kogunud vajalikku häälteenamust, toimus samal päeval kolmaski hääletusvoor. Kohal oli 99 Riigikogu liiget, kellest osales valimistel 90. Neist 24 jätsid hääletamissedeli märgistamata. Kandidaatidest kogusid Kreitzberg ja Tulviste võrdselt 33 häält. Et kumbki neist ei kogunud vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust, läks Vabariigi Presidendi valimine üle valimiskogusse, mis tuli kokku 21. septembril 2001.

• 30.08.2001 andis Eesti Pank teada, et reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu ehk riigireitingu tasemele A- (oli siiani BBB+), lühiajaliste väliskohustuste reitingu tasemele F1 (seni F2) ja Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemele A+ (seni A).

• 31.08.2001 nimetati presidendi otsusega Karin Jaani Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Venemaa Föderatsioonis.

• 31.08.2001 avas Tallinna Linnamuuseum uksed oma praegustes ruumides 1790. aastal valminud omaaegses aadlielamus Narva maantee 23, kus on kaks täiskorrust ja lisaks veel pööningukorrus. Sinnani tegutses 1955. aastal loodud linnamuuseum Toomemäel Oru tänava majas, mis aga tagastati endise omaniku järeltulijatele.

September 2001

• 06.09.2001 kinnitas sotsiaalminister oma määrusega Tervishoiuameti põhimääruse, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2002 ehk Tervishoiuameti tegutsemise esimesel päeval. Põhimääruse kohaselt oli Tervishoiuamet Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsenud valitsusasutus, mis teostas järelevalvet ning kohaldas riiklikku sundi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja muude seaduste alusel, ulatuses ja korras.

• 06.09.2001 nimetati presidendi otsusega Matti Maasikas Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Soome Vabariigis.

• 12.09.2001 võttis Riigikogu vastu kogumispensionide seaduse, mis jõustus 1. oktoobril 2001 ning mille eesmärk oli luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissetulekuks pensionieas lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Uue seadusega tunnistati kehtetuks 10.06.1998 vastu võetud pensionifondide seadus.

• 13.09.2001 tehtud registrikandega nimetati AS Valga Liha- ja Konservitööstus ümber aktsiaseltsiks Valga Lihatööstus. Alates augustist 2009 kannab ettevõte nime AS Atria Eesti.

• 21.09.2001 kogunes Tallinnas valimiskogu Vabariigi Presidendi valimiseks. Kohal oli 3666 valmiskogu liiget, kelle hääled jagunesid nelja kandidaadi vahel järgmiselt: Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90, Peeter Tulviste 89 ja Peeter Kreitzberg 72 häält. 1 hääletamissedel oli jäänud märgistamata. Et ükski kandidaat ei kogunud vajalikku häälteenamust, viidi samal päeval läbi veel ka teine häälestusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Seekord kogus Rüütel 186 ja Savi 155 häält. 23 sedelit jäeti märgistamata ja 2 sedelit tunnistati kehtetuks. Seega valiti Vabariigi Presidendiks Arnold Rüütel, kelle ametiaja pikkus oli viis aastat.

• 22.09.2001 kuulutas Tallinna Linnakohus välja aktsiaseltsi Eesti Teadeteagentuur pankroti.

• 26.09.2001 võttis Riigikogu vastu võlaõigusseaduse.

Oktoober 2001

• 01.10.2001 jõustus kogumispensionide seadus, mis kehtis kuni 1. maini 2004, mil jõustus uus, Riigikogus 14. aprillil 2004 vastu võetud kogumispensionide seadus.

• 05.10.2001 vabastas Vabariigi President oma otsusega Mihkel Pärnoja majandusministri ametist. Koos sellega taastusid Pärnoja volitused Eesti Panga nõukogu liikmena.

• 08.10.2001 andis Arnold Rüütel Riigikogu ees ametivande ja astus Vabariigi Presidendina ametisse.

• 11.10.2001 asutati majandusministri määrusega Majandusministeeriumi hallatava riigiasutusena Riigihangete Keskus ja kinnitati ühtlasi selle põhikiri. Riigihangete Keskuse ülesanneteks olid konsolideeritult tehtavate riigihangete pakkumismenetluste korraldamine ja selliste riigihangete lepingute sõlmimine, samuti muude riigihangete pakkumismenetluste korraldamine lepingute alusel. Riigihangete Keskus alustas tegevust 01.11.2001, keskuse direktoriks nimetati alates 15.11.2021 Väino Sarnet.

• 12.10.2001 vabastati presidendi käskirjaga Presidendi Kantselei direktori ametist Urmas Reinsalu ning nimetati Presidendi Kantselei uueks direktoriks alates 13.10.2001 nimetati Tarmo Mänd.

• 15.10.2001 kinnitati majandusministriks Henrik Hololei.

• 17.10.2001 võttis Riigikogu vastu väärtpaberituru seaduse, mille Vabariigi President kuulutas välja 01.11.2001. Uue seaduse jõustumisel 01.01.2002 kaotas kehtivuse varasem, Riigikogus 02.06.1993 vastu võetud väärtpaberituru seadus. Uus väärtpaberituru seadus hakkas reguleerima väärtpaberite avalikku pakkumist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteeuste osutamist, väärtpaberiturgude ja väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ning järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle. 17.10.2001 vastu võetud väärtpaberituru seadust on küll kümneid kordi muudetud ja täiendatud, kuid see kehtib koos muudatustega veel siiani.

• 17.10.2001 võttis Riigikogu vastu ka tolliseadustiku.

• 18.10.2001 avaldas Tartu Linnavolikogu umbusaldust abilinnapeale Ilona Merzinale ja vabastas ta alates 19.10.2001 ametist usalduse kaotuse tõttu.

• 29.10.2001 asutati ja kanti äriregistrisse AS Tallinna Küte, mis alates septembrist 2016 on jätkanud tegevust nime all AS Utilitas Tallinn.

• 29.10.2001 valiti Eesti Teatriliidu peakoosolekul liidu uueks esimeheks Rein Oja. Sinnani oli Teatriliidu esimeheks Jaak Allik.

• 30.10.2001 nimetati EV Valitsuse korraldusega riiklikuks lepitajaks Henn Pärn alates 04.11.2001 kuni 03.11.2004.

• 30.10.2001 sõlmisid Tallinna linn ja Prantsuse energiakontsern Dalkia International lepingu, mille kohaselt andis AS Tallinna Soojus oma varad 30 aastaks rendile Dalkia Internationali tütarettevõttena loodud aktsiaseltsile Tallinna Küte (hilisema nimega AS Utilitas Tallinn). Varade üleandmise tähtajaks määrati 31.12.2001. Tallinna Küte esitas 07.11.2001 vastava taotluse ka Konkurentsiametile, kes rahuldas selle 06.12.2001 tehtud koondumisotsusega. Tallinna Kütte ainuomanikuks oli sel ajal AS Eraküte (hilisem AS Utilitas Eesti), mis omakorda kuulus Dalkia Internationalile. Oma vara üleandmise järel jäi Tallinna Soojuse palgale veel vaid üks juhatuse liige ja kolm töötajat ning tema tegevus on üldjuhul piirdunud järelevalvega 30.10.2001 sõlmitud lepingu täitmise üle.

November 2001

• 01.11.2001 avaldas Tartu Linnavolikogu umbusaldust volikogu esimehele Peeter Tulistele ja vabastas ta samast päevast ametist. Samal istungil sai volikogu umbusalduse osaliseks ka abilinnapea Jüri Kõre, kes samuti oma ametist vabastati.

• 11.11.2001 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 2001 aktsiaseltsi Samelin omaniku ja tegevjuhi Leida Kikka.

• 12.11.2001 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS KC Grupp endaga aktsiaseltsi Kristiine Kinnisvara. Ühinemine viidi lõpule 04.09.2002, mil AS Kristiine Kinnisvara äriregistrist kustutati.

• 13.11.2001 nimetati presidendi otsusega Toivo Tasa Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ungari Vabariigis.

• 14.11.2001 võttis Riigikogu vastu riiklike peretoetuste seaduse.

• 20.11.2001 muutis Riigikogu oma kodukorra seadust, sätestades eesti keele Riigikogu asjaajamiskeelena.

• 20.11.2001 tõstis reitinguagentuur Standard & Poor´s Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu ehk riigireitingu tasemele A- (oli siiani BBB+).

• 21.11.2001 toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliidu ühinemiskoosolek. Vastav ühinemisleping oli sõlmitud juba eelnevalt 11.10.2001. Ühinemine viidi lõpule 23.04.2002, mil Eesti Spordi Keskliit registrist kustutati.

Samal koosolekul ehk 21.11.2001 valiti Tiit Nuudi asemel EOK uueks presidendiks Mart Siimann, asepresidentideks aga Jüri Tamm ja Andres Lipstok. Neist Lipstok oli sinnani seisnud Eesti Spordi Keskliidu eesotsas.

• 27.11.2001 nimetati presidendi otsusega Taavi Toom Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Taani Kuningriigis.

• 30.11.2001 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Regio endaga märtsis 2002 loodud osaühingu Mgine Technologies Estonia. Ühinemine viidi lõpule 05.08.2002, mil OÜ Mgine Technologies Estonia äriregistrist kustutati. AS Regio toimib alates jaanuarist 2016 aktsiaseltsina Reach-U.

Detsember 2001

• 04.12.2001 vabastati Riigikogu otsusega kohtunikuametist Riigikohtu liige Triinu Vernik tema enda soovil alates 10.12.2001.

• 05.12.2001 võttis Riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seadus, mis tunnistas ühtlasi kehtetuks eelmise, 26.06.1998 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse. Vanaduspensioni õigus jäi endiselt neile, kes on saanud 63-aastaseks. Uus seadus jõustus 2002. aasta 1. jaanuarist.

• 06.12.2001 nimetati presidendi otsusega Eve-Külli Kala Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Tšehhi Vabariigis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Mart Laanemäe.

• 08.12.2001 toimunud Eesti Olümpiaakadeemia aastakoosolekul valiti akadeemia uueks presidendiks Vahur Ööpik, asepresidendiks Merike Kull ja peasekretäriks Kalle Voolaid. Eelmine president Atko-Meeme Viru oli ametis olnud alates detsembrist 1989.

• 08.12.2001 otsustas seni noorteühendusena tegutsenud Res Publica end ümber kujundada erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest ‒ Res Publica. Erakonna eesotsas on eri perioodidel olnud Rein Taagepera, Juhan Parts ja Taavi Veskimägi. Aastail 2003‒2005 oli Juhan Parts Res Publica esimehena EV peaminister. Res Publica tegutses kuni 4. juunini 2006, mil ühineti Isamaaliiduga ja moodustati uus konservatiivne erakond Isamaa ja Res Publica Liit.

• 10.12.2001 tehtud registrikandega nimetati Balti Laevaremonditehase AS ümber aktsiaseltsiks BLRT Grupp.

• 13.12.2001 valiti Tallinna Linnavolikogu esimeheks Maret Maripuu. Samal istungil valiti Tallinna linnapeaks Edgar Savisaar.

• 14.12.2001 andis Konkurentsiamet koondumisloa Hollandi valdusettevõttele CC Beverages Holdings II B.V. aktsiaseltsi Eesti Coca-Cola Joogid 100% aktsiate omandamiseks. CC Beverages Holdings II B.V. kuulus koondumisteate kohaselt läbi kahe tütarfirma Kreekas registreeritud ettevõttele Coca-Cola HBC S.a., mille aktsiatest kuulus omakorda 24% USA kontsernile The Coca-Cola Company. ASi Eesti Coca-Cola Joogis senine enamusaktsionär 89,8 protsendiga oli The Coca-Cola Export Corporation, mis kuulus samuti kontsernile The Coca-Cola Company. Olgu lisatud, et 31.03.2003 tehtud registrikandega nimetati AS Eesti Coca-Cola Joogid ümber aktsiaseltsiks Coca-Cola HBC Eesti.

• 28.12.2001 ilmus Kanadas eestikeelse ajalehe Vaba Eestlane viimane number. Lehe viimane toimetaja oli Hannes Oja. Vaba Eestlase viimases numbris oli ka artikkel „Lõpetamine ja uus algus“, kus oli muu hulgas järgmine lõik: „Täna, reedel, 28. detsembril 2001 ilmub ajalehe Vaba Eestlane 49. aastakäigu viimane number 4738, ja uuel, 2002. aastal asub troonile uus väliseestlaste ajaleht Torontos Eesti Elu.“ Vaba Eestlase kõrval võib Eesti Elu pidada veel ka Torontos aastail 1950‒2001 ilmunud ajalehe Meie Elu töö jätkajaks. Olgu lisatud, et Eesti Elu hakkas välja andma Torontos tegutseva Tartu College´i kirjastus. Tartu College peab Torontos 1970. aastal valminud ühiselamut, mis on pakkunud majutust peamiselt Toronto Ülikooli tudengitele.

2002

Jaanuar 2002

• 01.01.2002 võtsid Austria, Belgia, Hispaania Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa ja Soome ühise sularahana kasutusele euro.

• 01.01.2002 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 383 510 inimest, sealhulgas meessoost 644 300 ja naissoost 739 210. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 392 720.

• 01.01.2002 alustas tööd Finantsinspektsioon, mille alla koondusid senine Eesti Panga Pangainspektsioon ning Rahandusministeeriumi haldusalas tegutsenud Kindlustusinspektsioon ja Väärtpaberiinspektsioon. Finantsinspektsiooni esimeseks juhatuse esimeheks sai Andres Trink.

• 04.01.2002 andis Konkurentsiamet Soomes registreeritud kindlustuskontsernile Pohjola Group Insurance Corporation loa Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse ASi 1,5% aktsiate tagasiostmiseks, mille tulemusena kasvas Pohjola osalus 50,5 protsendini ja omandas sellega valitseva mõju. Olgu lisatud, et alates maist 2011 jätkas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS tegevust aktsiaseltsina Seesam Insurance.

• 09.01.2002 tehtud äriregistri kande kohaselt nimetati senine Merita Bank Plc Eesti filiaal ümber Nordea Bank Plc Eesti filiaaliks.

• 17.01.2002 avaldas Äripäev teist aastat järjest Gaselli TOP-i, kus olid vaatluse all kõige kiiremini kasvanud keskmised ja väikesed ettevõtted ning nende käibe ja puhaskasumi kasv aastail 1998‒2000. Ettevõtete müügitulu pidi vaadeldud kolmel aastal jääma vahemikku 1‒60 miljonit krooni ning käibe või kasumi kasv 2000. aastal 1998. aastaga võrreldes olema vähemalt 50%. Ettevõtted reastati kogutud punktide alusel. Edetabeli 25 esimest ettevõtet ning nende 1998. ja 2000. aasta käive Eesti kroonides olid järgmised:

Ettevõtte nimi Käive 1998 (EEK) Käive 2000 (EEK)

1) Euro Truck Trade Center AS 2 235 000 34 201 000;

2) Unieveem Eesti AS 3 873 000 31 723 746;

3) Albion Reisid OÜ 1 000 350 5 370 564;

4) Linsalu OÜ 1 742 000 18 278 000;

5) Timvesta OÜ 5 865 000 46 595 000;

6) Maratau OÜ 1 721 000 6 019 000;

7) Žaklar OÜ 4 154 000 27 646 000;

8) Puider OÜ 1 083 000 5 373 000;

9) Proteus OÜ 1 996 000 26 137 000;

10) Pähkli Metsatööd OÜ 2 043 000 6 404 000;

11) Electro-Hill Eesti AS 3 183 000 16 673 000;

12) Sonatiin OÜ 1 866 000 7 801 000;

13) P.S. Correct OÜ 1 483 000 5 125 000;

14) Metric OÜ 1 377 000 7 236 000;

15) Vlasjana OÜ 9 093 000 30 222 000;

16) Vilkest OÜ 1 457 000 6 538 000;

17) Lada Eesti AS 8 452 000 41 741 000;

18) Veakor Service OÜ 1 659 000 4 963 000;

19 Marsh & McLennan Eesti AS 5 518 058;

20) Luksusjaht AS 1 504 000 14 104 000;

21) Europagar OÜ 2 416 000 7 510 000;

22) Rapla Plast AS 1 750 000 4 819 000;

23) Kalverton OÜ 1 331 000 5 794 000;

24) Euroopa Metalli OÜ 8 860 000 36 724 000;

25) VMV Hulgi AS 18 012 000 49 884 273.

• 18.01.2002 nimetati presidendi otsusega Andres Talvik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) juures Pariisis ning kutsuti tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja Ruth Lausma Luik.

Samal päeval nimetati Andres Talvik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Prantsuse Vabariigis.

Lisaks nimetati Priit Pallum Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Madalmaade Kuningriigis ehk Hollandis.

• 18.01.2002 määras EV president Arnold Rüütel oma otsusega Siim Kallase peaministrikandidaadiks ja tegi talle ülesandeks moodustada EV Valitsus.

• 23.01.2002 tehtud äriregistri kandega nimetati 1994. aasta septembrist tegutsenud AS Hansatee Grupp ümber aktsiaseltsiks Tallink Grupp.

• 23.01.2002 tehtud kandega nimetati AS Sampo Eesti Varakindlustus ümber aktsiaseltsiks If Eesti Kindlustus. Alates juunist 2009 toimib ettevõte kui If P&C Insurance.

• 24.01.2002 kuulutas Tallinna Linnakohus välja aktsiaseltsi Baltic Food Eesti (endise REMA 1000 Eesti) pankroti. Kümmekond päeva enne seda, 15.01.2002 vormistati juhatuse liikmete lahkumine ning likvideerija ametisse asumine.

• 24.01.2002 kirjutasid AS A.Le Coq Tartu Õlletehas (praegune AS A.Le Coq) ja Flora jalgpalliklubi (ametliku nimega Jalgpalliklubi FCF) alla lepingule, mille kohaselt sai Lilleküla jalgpallistaadion nimeks A.Le Coq Arena.

• 25.01.2002 esitas OÜ Balti Juhtimiskonverents Patendiametile taotluse kaubamärgi Pärnu Konverentsid registreerimiseks. Taotlus rahuldati ja kaubamärk registreeriti 21.08.2003. 2014. aasta sügisel omandas Pärnu Konverentside kaubamärgi aktsiaselts Äripäev.

• 25.01.2002 jõudis lõpule INKO Balti Panga pankrotimenetlus, mille järel pank registrist kustutati. INKO Balti Panga pankrot kuulutati välja 6. jaanuaril 1999.

• 28.01.2002 astus ametisse Siim Kallase juhitud valitsus, mille moodustasid Refornierakond ja Keskerakond. Valitsuse koosseisu kuulusid peaminister Siim Kallas, haridusminister Mailis Rand (hilisem Reps), justiitsminister Märt Rask, kaitseminister Sven Mikser, keskkonnaminister Heiki Kranich, kultuuriminister Signe Kivi, majandus- ning teede- ja sideminister Liina Tõnisson, põllumajandusminister Jaanus Marrandi, rahandusminister Harri Õunapuu, siseminister Ain Seppik, sotsiaalminister Siiri Oviir, välisminister Kristiina Ojuland ning ministrid Toivo Asmer ja Eldar Efendijev. Väikeste muudatustega püsis Siim Kallase valitsus võimul kuni 10. aprillini 2003.

• 29.01.2002 võttis Riigikogu vastu Riigikontrolli seaduse.

• 29.01.2002 tehtud registrikandega nimetati Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS ümber aktsiaseltsiks Eesti Väärtpaberikeskus.

Veebruar 2002

• 05.02.2002 suri akadeemik Boris Tamm (sündinud 23.06.1930), kes oli aastail 1976–1991 Tallinna Polütehnilise Instituudi/Tallinna Tehnikaülikooli rektor.

• 07.02.2002 pälvisid Tartu lnna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi kirjanik ja kirjastaja Hando Runnel ning dirigent Uno Uiga.

• 08.02.2002 allkirjatasid Finantsinspektsioon ja Soome finantsjärelevalve asutus väärtpaberijärelevalve alase koostöömemorandumi.

• 12.02.2002 tuli Andrus Veerpalu Salt Lake City taliolümpial 15 km klassidistantsil olümpiavõitjaks. 23.02.2002 tuli ta samas 50 km klassikadistantsil hõbemedalile.

• 13.02.2002 andis Finantsinspektsioon tegevusloa Nordea Kindustuse aktsiaseltsile.

• 14.02.2002 vabastati Riigikogu otsusega kohtunikuametist Riigikohtu liige Jüri Rätsep (1935‒2018) seoses kohtuniku staatuse seaduses kehtestatud vanusepiiri saabumisega.

• Samal päeval ehk 14.02.2002 nimetati Riigikogu otsusega Riigikohtu liikmeks Villu Kõve.

• 20.02.2002 registreeriti III ehk vabatahtliku samba fondina LHV Täiendav Pensionifond, kus fondivalitsejaks on AS LHV Varahaldus. Fond investeerib olulise osa varadest aktsiaturgudele: maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiaturgude osakaalu üldjuhul 75% lähedal fondi vara väärtusest. Aktsiaturgude osakaal võib olla ka kõrgem (kuni 95%) või madalam (viimastel aastatel 40% lähedal), kui fondijuht seda mõistlikuks peab.

• 20.02.2002 andis president Arnold Rüütel kontradmiral Tarmo Kõutsile viitseadmirali sõjaväelise auastme.

• 20.02.2002 võttis Riigikogu vastu maksukorralduse seaduse, mis jõustus 01.07.2002. Seadusega määratleti maksuhalduri ja maksukohustuslaste õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord ning maksuvaidluste lahendamise kord. Maksukorralduse seadust on aastate jooksul kümneid kordi muudetud ja täpsustatud, ent see kehtib koos muudatustega siiani. 20.02.2002 vastu võetud maksukorralduse seaduse jõustumisel muutus kehtuks varasem maksukorralduse seadus, mille Riigikogu oli vastu võtnud 16.12.1993 ja mis jõustus jaanuarist 1994.

• 20.02.2002 nimetati presidendi otsusega Mait Martinson Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Hiina Rahvavabariigis.

• 20.02.2002 2002 registreeris Finantsinspektsioon International Bank of St Petersburg Eesti esinduse.

• 21.02.2002 asutas Rakvere Linnavolikogu oma määrusega munitsipaalasutusena Rakvere Rahvamaja, mille põhieesmärgiks kujunes Rakvere elanike kultuurialane teenindamine ning linnas tegutsevate klubide, seltside, huviringide jms tegevuse toetamine.

• 25.02.2002 jõustus Finantsinspektsiooni otsus, millega said loa osutada Eestis piiriülest investeerimisteenust Credit Suisse First Boston (Europe) Ltd, Evli Bank Plc, Nordea Securities Oy ja Mandatum Stockbrokers Ltd.

• 28.02.2002 toimusid Riigikogu IX koosseisu juhatused iga-aastased valimised. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Toomas Savi, kes osutus 67 häälega ka valituks. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Peeter Kreitzberg ja Tunne-Väldo Kelam. Neist Kreitzberg kogus 46 häält ja valiti esimeseks aseesimeheks, Kelam valiti 38 häälega teiseks aseesimeheks.

Märts 2002

• 01.03.2002 muudeti Eesti Panga presidendi määrusega Eesti krooni päevakursside fikseerimise eeskirja. Sätestati, et Eesti krooni päevakurss fikseeritakse igal pangapäeval kell 12 Eesti aja järgi ja avalikustatakse tunni jooksul. Välisvaluutasid, mille suhtes krooni kurssi määrati, oli sel ajal 27. Varasem eeskiri oli kinnitatud 10. septembril 1999.

• 06.03.2002 jõustus Finantsinspektsiooni otsus, millega sai loa osutada Eestis piiriülest investeerimisteenust Sofi Pankkiiriliike Oy.

• 12.03.2002 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis Fortum Termest endaga aktsiaseltsid Fortum Põltsamaa, Fortum Virumaa, Saue Thermo ja Fortum Energia. Ühinemisotsus kiideti heaks 15.04.2002 ja ühinemine viidi lõpule 06.09.2002 tehtud kandega. Fortum Energia ja Saue Thermo kustutati äriregistrist 23.09.2002, Fortum Põltsamaa 27.09.2002 ja Fortum Virumaa 30.09.2002. Fortum Termest toimib alates aprillist 2012 aktsiaseltsina Adven Eesti.

• 13.03.2002 võttis Riigikogu vastu rahvahääletuse seaduse.

• 14.03.2002 muudeti Eesti Panga presidendi määrusega Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute korda. Varasem tehingute kord oli kehtestatud Eesti Panga presidendi määrusega 29. detsembril 2000.

• 15.03.2002 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis tulundusühistuna toiminud piimandusühistu E-Piim endaga novembrist 1999 tegutsenud tulundusühistu K-Piim. Ühinemisotsus kiideti heaks 18.04.2002 ning ühinemine viidi lõpule 06.01.2003, mil K-Piim äriregistrist kustutati.

• 18.03.2002 allkirjastas Finantsinspektsioon koostöömemorandumi Saksa kindlustusjärelevalve ja finantsjärelevalve asutustega.

• 22.03.2002 vahetus Eesti Panga pearaamatupidaja: lahkus Andres Penjam ja uueks paraamatupidajaks sai Kairi Rätsepp.

• 25.03.2002 väljastas Finantsinspektsioon kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevloa Seesam Varahalduse aktsiaseltsile.

• 27.03.2002 sai Finantsinspektsioonilt kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusloa LHV Varahalduse AS.

• 27.03.2002 võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, mis ühtlasi tunnistas kehtetuks 10.05.1996 vastu võetud analoogse seaduse. Uus seadus kehtib siiani. Veel enne seda, kui seda esimest korda 20.10.2002 toimunud kohalikel valimistel rakendati, tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 15.07.2002 otsusega põhiseadusevastaseks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse osa, mis ei võimaldanud kodanike valimisliitude osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

• 28.03.2002 kehtestati rahandusministri määrusega investeerimisühingu aruandluse kord.

Aprill 2002

• 03.04.2002 väljastas Finantsinspektsioon kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusloa Sampo Varahalduse aktsiaseltsile.

• 04.04.2002 sai Finantsinspektsioonilt väärtpaberibörsi korraldaja tegevusloa Tallinna Väärtpaberibörsi AS.

• 05.04.2002 väljastas Finantsinspektsioon kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusloa Hansa Investeeringute aktsiaseltsile. Samal päeval sai Finantsinspektsioonilt investeerimisteenuste osutamiseks tegevusloa AS Kawe Kapital.

• 10.04.2002 väljastas Finantsinspektsioon kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusloa Ühispanga Varahalduse aktsiaseltsile.

• 12.04.2002 tehtud äriregistri kande kohaselt jätkas senine AS ESS Eesti tegevust aktsiaseltsina AS Falck Eesti, mis omakorda nimetati 14.09.2007 ümber aktsiaseltsiks G4S Eesti.

• 16.04.2002 tehtud registrikandega nimetati Hansa Aktivate Juhtimise AS ümber aktsiaseltsiks Hansa Investeerimisfondid. Alates märtsist 2009 toimib ettevõte kui AS Swedbank Investeerimisfondid.

• 22.04.2002 väljastas Finantsinspektsioon kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusloa ERGO Varahalduse aktsiaseltsile.

• 26.04.2002 emiteeris Eesti Pank Tartu Ülikooli asutamise 370. ja taasavamise 200. aastapäeva puhul 10-kroonise nimiväärtusega meenemündi. Meenemünte vermiti maksimaalselt 10 000 ning Eesti Pank pani need müügile hinnaga 250 krooni. Tiiu Kirsipuu kujundatud mündi esiküljel on poleeritud ellipsis kujutatud Tartu Ülikooli peahoone fassaad ning kirjad "TARTU ÜLIKOOL" ja "TARTUENSIS UNIVERSITAS". Mündi tagaküljel väljalaske aasta 2002 ja Eesti suur riigivapp Arseni Mölderi 1992. aasta kujunduses. Prooviga Ag 999/1000 vermitud hõbedast meenemünt kaalub 28,28 g ja selle läbimõõt on 38,61 mm.

• 30.04.2002 registreeriti II samba fondidena LHV Pensionifond L, LHV Pensionifond M, LHV Pensionifond S, LHV Pensionifond XL ja LHV Pensionifond XS. Kõigi nende puhul on fondivalitsejaks AS LHV Varahaldus.

LHV Pensionifond L investeerib oma vara hajutatult erinevatesse varaklassidesse nii kohalikul kui välismaistel turgudel. Fondi vara on lubatud ulatuslikult investeerida mittenoteeritud instrumentidesse, mida kasutatakse peamiselt koduturul tegutsevate äriühingute emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on erakapitaliinvesteeringud.

LHV Pensionifond M eelistab vara investeerimisel rahavoogu pakkuvaid varasid ja võimalusel kohalikku turgu, tehes mh vähemlikviidseid erakapitali- ja kinnisvarainvesteeringuid. Investeeringuid tehakse valdavalt kohalikus valuutas, otse aktsiatesse võib investeerida kuni 75% fondi varast. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on kinnisvarainvesteeringud.

LHV Pensionifond S investeerib vara peamiselt võlakirjadesse. Seejuures võib fondi vara investeerida ka alla investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse. Kuni 25% fondi varast võib investeerida kinnisasjadesse, infrastruktuuri objektidesse, aktsiafondidesse ja vahetusvõlakirjadesse. Fondi arvel võib anda ka laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on börsil noteeritud võlainstrumendid.

LHV Pensionifond XL eelistab vara investeerimisel välismaiseid turge, likviidsemaid ja reguleeritud turul kaubeldavaid instrumente. Fondi vara võib kogu ulatuses investeerida aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondil on lubatud kuni 10% ulatuses fondi vara väärtusest võtta laenu. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on avalikud aktsiainvesteeringud.

LHV Pensionifond XS investeerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Pensioniks kogutav raha püsib stabiilsena. Fondi vara investeerimisel järgitakse konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest tulenevaid reitingupiiranguid. Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on madala riskiga võlainstrumendid.

• 30.04.2002 registreeriti II samba fondidena Swedbank Pensionifond K10 (algse nimega Hansa Pensionifond K1), Swedbank Pensionifond K30 (algse nimega Hansa Pensionifond K2) ja Swedbank Pensionifond K60 (algse nimega Hansa Pensionifond K3). Kõik kolme fondivalitsejaks on olnud aktsiaselts Swedbank Investeerimisfondid.

Swedbank Pensionifond K10 investeerib vähemalt 90% fondi varadest võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ning muusse õigusaktidega lubatud varasse. Ülejäänud osa fondi varast võib investeerida aktsiatesse ja aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse, kinnisasjadesse ja muusse õigusaktidega lubatud varasse.

Swedbank Pensionifond K30 investeerib kuni 30% fondi varast aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Ülejäänud osa fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse õigusaktidega lubatud varasse.

Swedbank Pensionifond K60 investeerib kuni 60% fondi varast aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Ülejäänud osa fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse õigusaktidega lubatud varasse.

Mai 2002

• 03.05.2002 registreeriti II samba fondina SEB Konservatiivne Pensionifond (algse nimega Eesti Ühispanga Pensionifond Konservatiivne), kus fondivalitsejaks on AS SEB Varahaldus. SEB Konservatiivne Pensionifond investeerib vähemalt 90% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse ja hoiustesse. Kuni 10% ulatuses on lubatud investeerida mujale, muuhulgas aktsiatesse. Nendesse varaklassidesse investeerimisega kaasnevad madalamad riskid, mille tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda väikeses ulatuses.

Samal päeval ehk 03.05.2002 registreeriti II samba fondina veel ka SEB Progressiivne Pensionifond (algse nimega Eesti Ühispanga Pensionifond Progressiivne), kus fondivalitsejaks on samuti AS SEB Varahaldus. SEB Progressiivne Pensionifond investeerib kuni 50% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Kuna fond investeerib aktsiatesse ning võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda keskmises ulatuses.

• 05.05.2002 külastasid Eestit Rootsi kuningas Carl XVI Gustav ja kuninganna Silvia.

• 07.05.2002 avas Tartus Rüütli 9 uksed hotell London, mille neljal korusel paikneb 60 numbrituba. Hotellis on konverentsisaal kuni sajale inimesele. Hotell London asub majas, mille all on tegutsenud kaks legendaarset söögi- ja joogikohta: aastail 1975‒1997 õllerestoran Humal ja veelgi varem, aastail 1934‒1940 kohvik nimega Ko-Ko-Ko (lühend sõnadest Kolme Koopa Kohvik). Alates aastast 2012 tegutseb hotelli esimesel korrusel restoran Polpo.

Omaaegsest hoonest, mis ehitati aastal 1860, jäid 1997 alanud lammutustööde tulemusena järele vaid seinad, mille keskele ehitati renoveerimise käigus täiesti uus sisu. Aastail 1860‒1903 tegutses hoones õllevabrik, mis seejärel ehitati ümber kortermajaks ja äripindadeks.

• 08.05.2002 sõlmitud ühinemislepingu ja 08.06.2002 Eestimaa Rahvaliidu kongressil heaks kiidetud ühinemisotsuse kohaselt liitis Eestimaa Rahvaliit endaga erakonna Uus Eesti, mis ühinemise järel kustutati 29.01.2003 registrist.

• 08.05.2002 võttis EV Riigikogu vastu Eesti Vabariigi 2002. aasta võlakirjade emiteerimise seaduse, mis jõustus 20. mail 2002. Seaduse kohaselt ulatus võlakirjade nimiväärtuste kogusumma 100 miljoni euroni (1 564 664 000 krooni). Võlakirjade tähtaeg oli kuni viis aastat.

• 12.05.2002 kehtestas Finantsinspektsioon Nordika Elukindlustuse ASi suhtes kolmeks kuuks erirežiimi.

• 14.05.2002 sõlmitud ühinemislepingu ja 19.08.2002 vastu võetud ühinemisotsuse alusel liitis AS Minu Vara endaga mais 1998 loodud ESS Kinnisvarahalduse aktsiaseltsi. Ühinemine viidi lõpule 15.04.2003, mil ESS Kinnisvarahalduse AS äriregistrist kustutati.

• 20.05.2002 nimetati presidendi otsusega Jüri Seilenthal Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Itaalia Vabariigi ning kutsuti tagasi senine suursaadik Itaalias Jaak Jõerüüt. Sama otsusega kutsuti tagasi veel ka Tiit Naber, kes oli Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas.

• 22.05.2002 võttis Riigikogu vastu uue kaubamärgiseaduse, mis jõustus 01.01.2003. Ühtlasi muutus siis kehtetuks eelmine, 27.08.1992 veel Ülemnõukogus vastu võetud kaubamärgiseadus. Uue seaduse järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Koos aastate jooksul tehtud muudatustega kehtib kõnealune kaubamärgiseadus siiani.

• 23.05.2002 sõlmitud ühinemislepingu ja 29.06.2002 heaks kiidetud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Prisma Peremarket endaga oktoobris 2000 loodud osaühingu Hansacoop. Ühinemine viidi lõpule 02.01.2003, mil OÜ Hansacoop äriregistrist kustutati.

• 30.05.2002 andis Konkurentsiamet koondumisloa Soome firmale Rautakirja Oyj, kes soovis aktsiaseltsilt Ekspress Grupp omandada 50% ASi Lehepunkt aktsiatest, millega Rautakirja osalus Lehepunktis kasvas 100 protsendini. Koondumisteates tõdeti, et Rautakirja Oyj kuulub Sanoma WSOY kontserni ning omas sel ajal järgmisi tütarfirmasid: AS Lehti-Maja Eesti (R-Kioskite kett), AS Astro Raamatud (raamatute müük Apollo kaubamärgi all), AS MPDE (kinokeskused Coca-Cola Plaza ja Kosmos Tallinnas ning kino Ekraan Tartus) ning AS Megapanus (ennustustotalisaator). Samasse kontserni kuulunud AS Infesto andis aga välja ajalehti Kuldne Börs, Autobörs, Kinnisvarabörs ja Torgovõi Mir.

• 30.05.2002 kanti registrisse mittetulundusühing ELV, mille mitteametlik nimetus on Autolammutuste Liit. ELV on seadnud oma eesmärgiks romusõidukite keskkonnasäästliku käitlemise propageerimise ja keskkonna ressursi säilitamise varuosade korduvkasutusse suunamise kaudu. Mittetulundusühing on väljastanud tunnusmärki „Tunnustatud autolammutus“ neile autolammutusettevõtetele, kes on Autolammutuse Liidu liige ning omab seaduslikku alust autode lammutamiseks ja õigust sõidukeid liiklusregistrist kustutada.

Juuni 2002

• 03.06.2002 nimetati presidendi otsusega Toomas Lukk Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Läti Vabariigis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Juhan Haravee.

• 06.06.2002 nimetati Riigikogu otsusega Hannes Kiris Riigikohtu liikmeks.

• 10.06.2002 emiteeris Eesti Pank Eesti krooni taaskehtestamise 10. aastapäeva puhul kullast meenemündi nimiväärtusega 100 krooni. Mündi kujundas Tiit Jürna. Selle esiküljel on tekst "KROONI TAASKEHTESTAMISE AASTAPÄEV", tagaküljel riigivapp, tekst "EESTI VABARIIK" ja väljalaske aasta 2002. Austria Rahapajas vermiti kokku 2000 münti ja Eesti Pank pani need müüki hinnaga 1500 krooni. Prooviga Au 999,9/1000 vermitud kullast meenemünt kaalub 7,776 grammi ehk veerand untsi ja läbimõõt on 22 mm.

• 10.06.2002 laskis Eesti Post välja krooniteemalise margiploki.

• 10.06.2002 Tallinnas korraldatud Äripäeva konverentsi peaesinejaks oli USA ekspresident Bill Clinton.

• 11.06.2002 toimus Estonia kontserdisaalis esinduslik rahvusvaheline konverents "Alternatiivsed vahetuskursirežiimid globaliseeruvas maailmas", millega tähistati Eesti krooni kehtestamise 10. aastapäeva.

• 18.06.2002 võttis Riigikogu vastu avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis.

• 19.06.2002 võttis Riigikogu vastu ravikindlustuse seaduse.

• 19.06.2002 andis president Arnold Rüütel kolonel Harry Heinale brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

• 21.06.2002 tulid käibele uuendatud kujunduse ja uute turvamärgistega Eesti 25-kroonised rahatähed.

• 21.06.2002 suri akadeemik Juhan Ross (sündinud 14.08.1925).

• 27.06.2002 sõlmiti Eesti valitsuse ja Armeenia valitsuse kaubandus- ja majandussuhete kokkulepe, millele kirjutas Eesti poolt alla majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson. Kokkulepe jõustus 21.11.2002. Eesti ja Armeenia kokkulepe kaotas oma kehtivuse 2004. aasta 1. mail seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks.

• 28.06.2002 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse nimetada Tallinna Õismäe Üldgümnaasium ümber Tallinna Õismäe Vene Lütseumiks. Aastail 1976‒1998 toimis kool Tallinna 40. Keskkoolina.

• 28.06.2002 tehtud registrikandega nimetati AS Fanaal ümber aktsiaseltsiks Rautakesko. Nimevahetus oli tingitud ettevõtte minekust Soome kontserni Kesko Oy kontrolli alla. Ühtlasi nimetati ja kujundati ümber seni Ehitusmaailma nime all tegutsenud ehitusmaterjalikaupluste kett K-Rautaks. Juulis 2016 nimetati AS Rautakesko ümber aktsiaseltsiks Kesko Senukai Estonia.

Juuli 2002

• 03.07.2002 tehtud registrikandega nimetati märtsis 1996 asutati Eesti Trükitöösturite Liit ümber Eesti Trükitööstuse Liiduks. Alates märtsist 2016 tegutsetakse nime all Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

• 11.07.2002 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel moodustati senise Kehra linna ja Anija valla baasil uus omavalitsusüksus, mis sai nimeks Anija vald. Kehrast sai sellega vallasisene linn. Ühinemine jõustus pärast 20.10.2002 toimunud kohaliku omavalitsuse valimise tulemuste kinnitamist.

• 15.07.2002 tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium põhiseadusevastaseks Riigikogu 27.03.2002 vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse selle osa, mis ei võimaldanud kodanike valimisliitude osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Algse versiooni kohaselt lubas seadus kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerida ainult erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina. Õiguskantsler oli küll 21.05.2002 teinud Riigikogule ettepaneku viia kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus kooskõlla põhiseadusega, kuid Riigikogu ei soostunud oma 23.05.2002 istungil sellega. Nii ei jäänudki õiguskantsleril muud üle, kui Riigikohtusse pöörduda. Õiguskantsleriks oli sel ajal Allar Jõks.

August 2002

• 01.08.2002 tehtud kandega nimetati Balti Cresco Investeerimisgrupi AS ümber aktsiaseltsiks Cresco.

• 06.08.2002 vabastati valitsuse korraldusega Hannes Danilov tema enda algatusel alates 12.08.2002 Sotsiaalministeeriumi kantsleri ametist.

• 29.08.2002 nimetati valitsuse korraldusega Maarja Mändmaa Sotsiaalministeeriumi kantsleriks alates 02.09.2002 kuni 01.09.2007.

• 29.08.2002 lahkus ametist kultuuriminister Signe Kivi.

September 2002

• 03.09.2002 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis Põlevkivi Kaevandamise AS endaga aktsiaseltsid Viru Kaevandus, Narva Karjäär ja Aidu Karjäär. Ühinemisotsus langetati 09.09.2002 ning ühinemine viidi lõpule 11.02.2003, mil liidetud AS Viru Kaevandus, AS Narva Karjäär ja AS Aidu Karjäär äriregistrist kustutati.

• 03.09.2002 nimetati kultuuriministriks Margus Allikmaa.

• 10.09.2002 andis Konkurentsiamet loa aktsiaseltside Sylvester, Forestex, Pärnu Mets ja Karo Mets koondumisele. Vastava teate oli 19.08.2002 esitanud Konkurentsiametile AS Sylvester, kes oli omandanud 65,8% ASi Forestex ning 100% Pärnu Metsa ja Karo Metsa aktsiatest. Alates 09.05.2003 jätkas Sylvester tegevust oma uue nime all, aktsiaseltsina Stora Enso Timber.

• 19.09.2002 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS KV Grupp endaga 1991. aasta septembrist tegutsenud aktsiaseltsi Elias ja juunis 1997 loodud aktsiaseltsi KV Grupp Investeeringud. Ühinemisotsus kiideti heaks 04.10.2002 ning ühinemine viidi lõpule 29.04.2003 tehtud kandega. AS Elias ja AS KV Grupp Investeeringud kustutati äriregistrist küll alles 13.08.2003. Veel enne seda, 11.06.2003 nimetati AS KV Grupp ümber aktsiaseltsiks Elias, mis aprillist 2011 toimib samanimelise osaühinguna.

• 25.09.2002 nimetati presidendi otsusega Paul Lettens Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ukrainas.

• 25.09.2002 avaldas Äripäev esmakordselt Raplamaa ettevõtete TOP-i, kus olid pingeritta seatud 80 maakonna firmat. Nende reastamise aluseks olid 2000. ja 2001. aasta majandusaruanded. Arvesse võeti kuus erinevat näitajat: 2001. aasta käive, käibe kasv kordades 2000. aastaga võrreldes, 2001. aasta puhaskasum, kasumi kasv absoluutarvudes 2000. aastaga võrreldes, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2001. Parimad selgusid kuues erinevas tabelis kogutud punktide põhjal, võitjaks tuli kõige vähem punkte saanud ettevõte.

Toome siin ära TOPi 25 esimest ettevõtet koos 2001. aasta müügitulu ja puhaskasumiga Eesti kroonides:

1) Hilleberg Eesti AS 19 864 000 3 951 000;

2) No Rest Kinnisvara AS 25 440 000 4 674 000;

3) Amaks AS 44 578 000 2 293 000;

4) Lindegaard Eesti AS 304 819 000 22 373 000;

5) Katimex AS 18 212 000 1 751 000;

6) Kehtna Mõisa OÜ 19 739 000 3 542 000;

7) Raikküla Farmer OP 29 861 000 3 329 000;

8) Pae Ühistalu TÜ 9 424 000 2 976 000;

9) RMW AS 53 511 000 2 705 000;

10) Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu 15 515 000 3 101 000;

11) Kaiu LT OÜ 14 087 000 2 597 000;

12) Veeder LM AS 9 082 000 2 086 000;

13) Balteco Mööbel OÜ 28 967 000 3 901 000;

14) Salutaguse Pärnitehas AS 50 949 000 7 558 000;

15) Ingle AS 75 096 000 5 446 000;

16) Rapla Agrovarustus AS 10 522 000 1 696 000;

17) Triger-E OÜ 11 554 000 1 326 000;

18) ERA Valduse AS 10 109 000 1 709 000;

19) ML Viimistlus OÜ 9 844 000 493 000;

20) Art Link Baltic OÜ 12 000 000 1 200 000;

21) HTS Auto AS 25 097 000 1 602 000;

22) Rey AS 29 912 000 1 752 000;

23) Van & Mar OÜ 7 060 000 650 000;

24) Koduvalgus OÜ 13 041 000 1 343 000;

25) Kelko OÜ 9 070 000 1 067 000.

Oktoober 2002

• 01.10.2002 tehtud registrikandega nimetati Tallinna Väärtpaberibörsi AS ümber aktsiaseltsiks Tallinna Börs. Alates novembrist 2015 toimib ettevõte kui AS Nasdaq Tallinn.

• 07.10.2002 nimetati presidendi otsusega Peep Jahilo Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Islandi Vabariigis asukohaga Oslos. Sama otsusega kutsuti tagasi Eesti senine suursaadik Islandil Jüri Kahn.

• 08.10.2002 vabastas Riigikogu oma otsusega Juhan Partsi riigikontrolöri ametist.

• 11.10.2002 avaldas Äripäev esmakordselt Järvamaa ettevõtete TOPi, kuhu oli ritta seatud 60 ettevõtet. Nende reastamise aluseks olid 2000. ja 2001. aasta majandusaruanded. Arvesse võeti kuus erinevat näitajat: 2001. aasta käive, käibe kasv kordades 2000. aastaga võrreldes, 2001. aasta puhaskasum, kasumi kasv absoluutarvudes 2000. aastaga võrreldes, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2001. Parimad selgusid kuues erinevas tabelis kogutud punktide põhjal, võitjaks tuli kõige vähem punkte saanud ettevõte.

Toome siin ära TOPi 25 esimest ettevõtet koos 2001. aasta müügitulu ja puhaskasumiga Eesti kroonides:

1) Viking Window AS 48 858 000 6 271 000;

2) Estonia OÜ 105 378 000 13 128 000;

3) Peetri Põld ja Piim OÜ 29 782 000 5 521 000;

4) Karinu PM OÜ 14 104 000 3 138 000;

5) Väätsa Agro OÜ 64 975 000 6 708 000;

6) Järva PM OÜ 17 329 000 2 761 000;

7) E-Piim TÜ 323 558 000 9 169 000;

8) Paide Masinatehas AS 45 425 000 3 792 000;

9) Kesk-Eesti Arenduskeskus AS 13 994 000 2 084 000;

10) Metstaguse Agro OÜ 9 517 000 2 103 000;

11) Sõmeru-S AS 10 586 000 2 156 000;

12) Agromarket AS 10 444 000 1 237 000;

13) Katri AS 9 766 000 1 008 000;

14‒15) NOR-EST Wood AS 343 814 000 9 076 000;

14‒15) Risti Agro AS 12 049 000 3 456 000;

16‒17) SP Transit Eesti AS 132 321 000 5 579 000;

16‒17) Aravete Agro OÜ 58 880 000 4 749 000;

18) Rebruk AS 14 069 000 6 443 000;

19) Comfort AE AS 16 663 000 1 384 000;

20) Metre AS 15 848 000 1 695 000;

21) Balsink AS 12 820 000 790 000;

22) Imavere Saeveski AS 768 787 000 47 416 000;

23) Aravete Saeveski AS 17 530 000 2 113 000;

24) Mäo Klaas AS 12 802 000 783 000;

25) Lada Eesti AS 72 319 000 1 708 000.

• 15.10.2002 nimetati presidendi otsusega Priit Pallum Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni juures Haagis.

• 20.10.2002 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Üle Eesti oli nimekirjadesse kantud 1 021 439 valijat, kellest osales hääletamisel 536 044 ehk 52,5%.

• 25.10.2002 tehtud registrikandega nimetati senine AS Hansafood ümber aktsiaseltsiks Prisma Peremarket.

• 31.10.2002 valiti Tartu Linnavolikogu istungil volikogu esimeheks Aadu Must.

November 2002

• 01.11.2002 valiti Tallinna Linnavolikogu istungil Tallinna linnapeaks Edgar Savisaar.

• 05.11.2002 avaldas Äripäev esmakordselt Tartumaa ettevõtete TOP-i, kus olid pingeritta seatud 90 maakonna firmat. Nende reastamise aluseks olid 2000. ja 2001. aasta majandusaruanded. Arvesse võeti kuus erinevat näitajat: 2001. aasta käive, käibe kasv kordades 2000. aastaga võrreldes, 2001. aasta puhaskasum, kasumi kasv absoluutarvudes 2000. aastaga võrreldes, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2001. Parimad selgusid kuues erinevas tabelis kogutud punktide põhjal, võitjaks tuli kõige vähem punkte saanud ettevõte.

Toome siin ära TOPi 25 esimest ettevõtet koos 2001. aasta müügitulu ja puhaskasumiga Eesti kroonides:

1) Kodumajatehase AS 138 499 000 21 056 000;

2) Linnaehitus AS 165 468 000 19 649 000;

3) Saint-Gobain Sekurit Eesti AS 133 280 000 32 564 000;

4) Ösel Foods AS 106 500 000 19 003 000;

5) Dolphin AS 84 619 000 9 741 000;

6) Tartu Õlletehas AS 360 505 000 53 335 000;

7) Ordi AS 206 317 000 9 741 000;

8) Falck Lõuna-Eesti AS 66 284 000 10 188 000;

9) Maag AS 209 259 000 10 253 000;

10) Tartu Maja Betoontooted AS 102 721 000 7 361 000;

11‒12) Tartu Terminaal AS 159 521 000 17 701 000;

11‒12) Salvest AS 64 464 000 10 998 000;

13) Tartu Agro AS 52 532 000 11 640 000;

14) A&P Mets AS 90 500 000 5 750 000;

15) Rait AS 107 318 000 7 160 000;

16) Kroonpress AS 182 229 000 13 574 000;

17) M.S.I. Grupp AS 36 248 000 31 388 000;

18) Merko Tartu AS 65 100 000 3 730 000;

19) Tauf-Auto AS 61 253 000 4 673 000;

20) Ektoni Hulgikaubandus OÜ 43 360 000 4 166 000;

21) Henkel Balti OÜ 84 800 000 4 200 000;

22) Estiko AS 172 744 000 8 082 000;

23) Baltiklaas AS 68 505 000 5 458 000;

24) TREF AS 126 464 000 9 681 000;

25) Grüne Fee Eesti AS 40 245 000 7 351 000.

• 07.11.2002 valiti Pärnu Linnavolikogu istungil Pärnu linnapeaks Väino Hallikmägi. Samal päeval kogunes ka Tartu Linnavolikogu, kes valmis kolmandat korda järjest Tartu linnapeaks Andrus Ansipi.

• 08.11.2002 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 2002 Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni, kes oli aastaid Tallinna Lastehaigla peaarst.

• 18.11.2002 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Dominikaani Vabariigi vahel.

• 20.11.2002 võttis Riigikogu vastu Euroopa Liidu kodaniku seaduse.

• 25.11.2002 nimetati presidendi otsusega Väino Reinart Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Liidu juures.

• 26.11.2002 otsustas valitsus oma korraldusega volitada välisministrit vastu võtma NATO peasekretäri kutse läbirääkimiste alustamiseks Eesti liitumiseks NATO-ga ning moodustas delegatsiooni läbirääkimisteks liitumise tingimuste üle. Delegatsiooni juhiks nimetati erivolitustega suursaadik Jüri Luik, kes töötas toona Välisministeeriumi nõunikuna. Delegatsiooni liikmeteks arvati Lauri Almann (Kaitseministeeriumi nõunik), Margus Kolga (Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler), Harri Tiido (Välisministeeriumi julgeolekupoliitika asekantsler), Margus Uudam (Rahandusministeeriumi majanduspoliitika asekantsler), Sulev Kannike (Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja NATO juures), Oliver Kask (Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja kohusetäitja), Toomas Kukk (Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna 1. büroo II sekretär), Leo Kunnas (Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema kohusetäitja), Alar Laneman (Kaitsejõudude Peastaabi ülem), Tiit Noorkõiv (Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika ja riigikaitse planeerimise osakonna juhataja), Gea Rennel (Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna peadirektor), Herman Simm (Kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhataja), Indrek Sirel (Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema asetäitja), Sander Soone (NATO juures asunud Eesti alalise esinduse nõunik ja vastutav sekretär) ning Kalev Timberg (Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler).

• 26.11.2002 kuulutas EV president Arnold Rüütel välja Riigikogu X koosseisu valimised, mis määrati 2. märtsile 2003.

• 29.11.2002 nimetati presidendi otsusega Jüri Seilenthal Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Malta Vabariigis asukohaga Roomas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Jaak Jõerüüt.

Detsember 2002

• 18.12.2002 otsustas AS BLRT Grupp ainuaktsionärina lõpetada aktsiaseltsi Tallinna Meretehas tegevuse ja alustada likvideerimisprotsessi. Olgu lisatud, et likvideerimisprotsess ei olnud lõpuni jõudnud ka veel mitte näiteks jaanuaris 2021.

• 18.12.2002 võttis Riigikogu vastu otsuse korraldada Euroopa Liiduga ühinemise ja EV põhiseaduse täiendamise küsimuses rahvahääletus. Ühtaegu määrati kindlaks ka rahvahääletuse toimumise päev 14. september 2003.

• 27.12.2002 tehtud registrikandega nimetati AS Romoplast ümber aktsiaseltsiks Örnplast Eesti. Alates juunist 2007 toimib ettevõte aktsiaseltsina Cipax Eesti.

2003

Jaanuar 2003

• 01.01.2003 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 375 190 inimest, sealhulgas meessoost 639 990 ja naissoost 735 200. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 383 510.

• 01.01.2003 sai ümber esialgne tähtaeg aktsiate kohustuslikuks registreerimiseks Eesti Väärtpaberikeskuses. Mõni aeg hiljem otsustati seda tähtaega pikendada 1. juulini 2003.

• 02.01.2003 alustas Eesti Pank Bulgaaria leevi kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval järgmine: 1 BGN = 8,00182. Leevi kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 BGN = 8,00127. Järgmisest päevast võttis Eesti kasutusele euro.

• Samal päeval ehk 02.01.2003 alustas Eesti Pank ka Hiina jüaani (renminbi) kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli avapäeval 1 CNY = 1,80374 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 CNY = 1,77688 EEK. Järgmisel päeval võttis Eesti kasutusele euro.

• Lisaks alustati 02.01.2003 Küprose naela kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval 1 CYP = 27,34 EEK. Viimati tehti seda 11.01.2008: 1 CYP = 26,7338 EEK. Alates 2008. aastast võttis Küpros kasutusele euro.

• 02.01.2003 alustas Eesti Pank veel Malta liiri kursi määramist Eesti krooni suhtes. Esimesel päeval oli see 1 MTL = 37,40544 EEK. Viimati tehti seda 31.12.2010: 1 MTL = 36,4468 EEK.

• Samal päeval määrati esimest kord ka Rumeenia leu kurss: 1 ROL = 0,00044582 EEK. Kursi määramise viimaseks päevaks jäi 30.06.2005, mil see oli 1 ROL = 0,00043448. 01.07.2005 võttis Rumeenia kasutusele uue leu, mille kurss oli 1 RON = 4,3427 EEK. Uue leu kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 RON = 3,65006 EEK.

• 02.01.2003 asus Eesti Pank määrama veel Slovakkia krooni kurssi Eesti krooni suhtes, mis avapäeval oli 1 SKK = 0,3778717 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 SKK = 0,519055 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Ühtlasi alustati 02.01.2003 Türgi liiri kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli 02.01.2003 ehk avapäeval 1 TRL = 0,00000905 EEK. Liiri kurssi määrati kuni 31.12.2004. mil see oli 1 TRL = 0,00000855 EEK. Järgmisest päevast võeti kasutusele Türgi uus liir ja siis oli kurss 1 TRY = 8,60611 EEK. Uue liiri kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 TRY = 7,5949 EEK.

• 05.01.2003 suri Vello Saatpalu (sündinud 31.05.1935), kes aastail 1992‒1995 kuulus Riigikogusse ja oli selle väliskomisjoni esimees.

• 17.01.2003 andis Konkurentsiamet loa Soome firma Stora Enso Timber Oy Ltd ning aktsiaseltside Stora Enso Mets ja Sylvester koondumiseks. Vastava teate olid 19.12.2002 esitanud Konkurentsiametile Stora Enso Timber Oy Ltd ja AS Stora Enso Mets. Stora Enso Timber Oy Ltd ja Stora Enso Mets AS olid mõlemad Soome kontserni Stora Enso Oyj tütarettevõtted. Stora Enso Timber Py Ltd soovis esimeses etapis omandada 66% ja teises etapis enam kui 90% Sylvesteri aktsiatest. Stora Enso Mets omandas aga Sylvesterile 100-protsendiliselt kuulunud 20 metsavarumisettevõtet (aktsiaseltsid Sylvester Kuusalu, Võru Sylvester, Sylvester Elva, Valga Mets, Kurista Mets, TOP Sylvester, Krinari Mets, Põlva Sylvester, Pärnu Mets, Sylvester Sonda, Karo Mets, Kirde Mets, Sylvester Kilingi, Järvapuu, Nuia Sylvester, Virupuu ja Hiiu Puu, osaühing Oos Mets ning Puidutehingute AS ja Puidulaadimise AS). Olgu lisatud, et 09.05.2003 nimetati AS Sylvester ümber aktsiaseltsiks Stora Enso Timber.

• 27.01.2003 jõudis lõpule Erakonna Uus Eesti (endise Arengupartei) ühinemine Eestimaa Rahvaliiduga. Sellekohane ühinemisleping sõlmiti juba mais 2002. Ühinemise lõpuleviimise järel kustutati Erakond Uus Eesti 29. jaanuaril 2003 registrist.

• 30.01.2003 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ MediNord endaga kolm ettevõtet, milleks olid Õismäe Apteek OÜ, Koduapteegi OÜ ja Virumaa Apteek OÜ. Ühinemisotsus langetati 25.03.2003 ning ühinemine viidi lõpule 18.09.2003 tehtud kandega, kusjuures samal päeval nimetati OÜ MediNord ümber osaühinguks Koduapteek. Virumaa Apteek kustutati äriregistrist 30.09.2003 ning Koduapteegi OÜ ja Õismäe Apteek 07.11.2003. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

• 30.01.2003 avaldas Äripäev kolmandat aastat järjest Gaselli TOP-i, kus olid vaatluse all kõige kiiremini kasvanud keskmised ja väikesed ettevõtted ning nende käibe ja puhaskasumi kasv aastail 1999‒2001. Ettevõtete müügitulu pidi vaadeldud kolmel aastal jääma vahemikku 1‒67 miljonit krooni ning käibe või kasumi kasv 2001. aastal 1999. aastaga võrreldes olema vähemalt 50%. Ettevõtted reastati kogutud punktide alusel. Edetabeli 25 esimest ettevõtet ning nende 1999. ja 2001. aasta käive Eesti kroonides olid järgmised:

Ettevõtte nimi Käive 1999 Käive 2001

1) Balti Merekaatrite AS 1 003 235 32 793 279;

2) Hore OÜ 1 178 460 11 193 962;

3) Pistrik I-V. OÜ 8 692 333 31 265 557;

4) Corvus Grupp Transport OÜ 1 715 400 21 069 240;

5) J. Pihlamägi OÜ 3 041 380 15 562 604;

6) Tavid AS 6 421 821 20 492 716;

7) Tamme Kuivatid AS 1 339 645 4 425 085;

8) Trankmann OÜ 2 321 105 8 393 990;

9) Kursor OÜ 2 140 112 10 150 097;

10) Intertrade OÜ 16 183 900 58 899 190;

11) Maden Grupp OÜ 2 071 373 6 116 746;

12) Almelo OÜ 3 429 011 10 243 247;

13) Logi-F AS 22 992 632 66 938 617;

14) Akko Wood OÜ 1 281 831 3 845 834;

15) Hiielaid OÜ 2 448 708 7 555 735;

16) Amestra OÜ 3 969 459 10 641 483;

17) Primus PR OÜ 18 033 754 58 659 095;

18) Bellus Furnitur OÜ 4 749 075 19 075 070;

19) Sonatiin OÜ 3 669 394 13 143 545;

20) Impexmar OÜ 1 701 994 11 579 342:

21) Geel OÜ 1 185 744 5 124 707;

22) Hobbiton OÜ 1 046 481 14 989 022;

23) Kirjastus Ilo AS 2 015 002 6 413 933;

24) Artiston OÜ 7 137 334 25 675 147;

25) Hansaplant OÜ 2 714 304 7 167 284.

Veebruar 2003

• 03.02.2003 lahkus ametist siseminister Ain Seppik.

• 05.02.2003 kehtestati Eesti ja Hondurase vahel diplomaatilised suhted.

• 10.02.2003 nimetati siseministriks Toomas Varek.

• 11.02.2003 võttis Riigikogu vastu elektrituru seaduse.

• 12.02.2003 võttis Riigikogu vastu rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse

• 12.02.2003 võttis Riigikogu vastu uue isikuandmete kaitse seadus, mille eesmärk oli isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. Seadus jõustus 01.10.2003, mil ühtlasi tunnistati kehtetuks 12.06.1996 vastu võetud isikuandmete kaitse seadus.

• 12.02.2003 avaldas Äripäev esimese Harjumaa ettevõtete TOP-i, seda ilma Tallinnas baseeruvaid firmasid arvesse võtmata. Edetabel, kuhu oli ritta seatud 100 ettevõtet, oli koostatud 2001. ja 2000. aasta majandusaruannete põhjal. Arvesse võeti kuus erinevat näitajat: 2001. aasta käive, käibe kasv kordades 2000. aastaga võrreldes, 2001. aasta puhaskasum, kasumi kasv absoluutarvudes 2000. aastaga võrreldes, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2001. Parimad selgusid kuues erinevas tabelis kogutud punktide põhjal, võitjaks tuli kõige vähem punkte saanud ettevõte.

Toome siin ära edetabeli 25 esimest ettevõtet ning nende 2001. aasta müügitulu ja puhaskasumi Eesti kroonides:

1) Oiltanking Tallinn AS 218 461 000 75 444 000

2) Tallegg AS 487 806 000 69 352 000;

3) Coats Eesti AS 131 670 000 25 841 000;

4) Balteco AS 136 121 000 27 858 000;

5) DBT AS 209 076 000 57 436 000;

6) Balti Spoon AS 191 479 000 72 102 000;

7) Levadia OÜ 363 605 000 28 331 000;

8) Loo Elekter AS 38 411 000 8 426 000;

9) Lindström OÜ 84 767 000 22 596 000;

10) Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 515 655 000 77 988 000;

11) Hinnu Seafarm OÜ 32 669 000 8 351 000;

12) Väärispuu ja Spooni AS 39 056 000 4 488 000;

13) Esmari Laevad OÜ 16 827 000 4 467 000;

14) Merko Ehitus AS 1 420 469 000 88 312 000;

15) Aegviidu Puit AS 112 067 000 7 790 000;

16) Ama-Prom OÜ 37 411 000 3 818 000;

17) K.M.T. Fassaadimeistrid OÜ 40 189 000 3 392 000;

18) Stivis AS 92 303 000 7 388 000;

19) Wavin Estonia OÜ 32 455 000 3 097 000;

20) Glamox HE AS 147 616 000 7 016 000;

21) Pakterminal AS 926 396 000 720 031 000;

22) Clik AS 68 437 000 1 213 000;

23) Muuga CT AS 53 793 000 5 593 000;

24‒25) Vedru AS 33 981 000 2 382 000;

24‒25) Arco Transport AS 140 598 000 4 267 000.

• 13.02.2003 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi botaanikust akadeemik Erast Parmasto, kirjanik Jaan Kaplinski ja arstiteadlane Karl Kull.

• 14.02.2003 andis president Arnold Rüütel kolonel Teo Krüünerile brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

• 17.02.2003 viidi aktsiaseltsi Baltika aktsiate noteerimine ja nendega kauplemine Tallinna börsi investornimekirjast uuesti tagasi põhinimekirja. Algselt 5. juunil 1997 börsi põhinimekirjas noteeritud Baltika aktsiad viidi lisa- ehk investornimekirja üle 7. mail 1998.

• Samal päeval ehk 17.02.2003 viidi Tallinna bärsi investornimekirjast üle põhinimekirja ka aktsiaseltsi Harju Elekter aktsiate noteerimine ja nende kauplemine. Börsi lisa- ehk investornimekirjas noteeriti Harju Elektri aktsiad juba 30. septembril 1997.

• 20.02.2003 kogunesid president Arnold Rüütli kutsel Kadrioru lossi 39 kodanikuühenduse, organisatsiooni ja erakonna volitatud esindajad, et kirjutada alla Eesti ühiskondliku kokkuleppe memorandumile ja ühiskondlikule leppele. Ühtlasi asutati Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, mis kanti registrisse 10.04.2003. Sihtasutuse nõukogu esimeheks kinnitati Aadu Luukas ja juhatuse esimeheks Andra Veidemann, tegevjuhi kohal alustas Agu Laius.

• 25.02.2003 nimetas Riigikogu oma otsusega riigikontrolöriks Mihkel Oviiri.

• 25.02.2003 muutis Riigikogu EV põhiseadust, pikendades kohalike omavalitsuste volikogude volitusi seniselt kolmelt aastalt neljale aastale.

Märts 2003

• 02.03.2003 toimusid Riigikogu X koosseisu valimised. Nimekirjadesse oli kantud kokku 859 714 valijat, kellest osales hääletamisel 500 686 ehk 58,24%. Riigikogu 101 mandaadist said Eesti Keskerakond ja ühendus Vabariigi Eest ‒ Res Publica võrdselt 28 kohta, Eesti Reformierakond 19 kohta, Eestimaa Rahvaliit 13 kohta, erakond Isamaaliit 7 kohta ja Rahvaerakond Mõõdukad 6 kohta.

Keskerakonnast osutusid valituks Toomas Alatalu (kogus 1384 häält), Küllo Arjakas (415), Enn Eesmaa (3295), Mati Jostov (2627), Arnold Kimber (1830), Peeter Kreitzberg (2541), Heimar Lenk (2487), Robert Lepikson (4496), Värner Lootsman (295), Jaanus Marrandi (3502), Sven Mikser (1327), Siiri Oviir (2631), Nelli Privalova (862), Kaarel Pürg (1440), Mailis Rand (925), Edgar Savisaar (12 960), Vilja Savisaar (5919), Evelyn Sepp (292), Ain Seppik (3216), Mark Soosaar (1525), Mihhail Stalnuhhin (4626), Jüri Šehovtsov (1117), Toivo Tootsen (301), Marika Tuus (4028), Liina Tõnisson (3643), Toomas Varek (1221), Vladimir Velman (2143) ja Harri Õunapuu (1918).

Res Publicast valiti Riigikokku Olav Aarna (4470), Ene Ergma (979), Teet Jagomägi (3753), Andres Jalak (1698), Nelli Kalikova (755), Elle Kull (2217), Urmo Kööbi (1558), Tarmo Leinatamm (3670), Marko Mihkelson (1313), Külvar Mänd (5873), Tõnis Palts (7514), Juhan Parts (6890), Ants Pauls (1797), Marko Pomerants (4324), Henn Pärn (946), Jaanus Rahumägi (3798), Indrek Raudne (1408), Urmas Reinsalu (2754), Reet Roos (3096), Sven Sester (848), Imre Sooäär (982), Olari Taal (3816), Ela Tomson (1652), Ken-Marti Vaher (1379), Taavi Veskimägi (6020), Ülo Vooglaid (1719), Hannes Võrno (3584) ja Avo Üprus (372).

Reformierakonnast valiti Rein Aidma (1573), Andrus Ansip (7177), Peep Aru (2064), Meelis Atonen (604), Margus Hanson (1082), Sergei Ivanov (1140), Siim Kallas (10 008), Signe Kivi (5753), Rein Lang (4283), Väino Linde (1309), Andres Lipstok (2037), Maret Maripuu (2236), Leino Mägi (520), Kristiina Ojuland (1208), Urmas Paet (7560), Märt Rask (1307), Rain Rosimannus (600), Toomas Savi (1987) ja Toomas Tein (1867).

Rahvaliidust osutusid valituks Jaak Allik (1937), Margi Ein (1881), Margus Leivo (792), Jaanus Männik (2115), Mart Opmann (396), Rein Randver (2568), Janno Reiljan (1682), Villu Reiljan (5329), Jüri Saar (2364), Vello Tafenau (1481), Tiit Tammsaar (1674), Mai Treial (1704) ja Jaan Õunapuu (4208).

Isamaaliidust said valituks Andres Herkel (1238), Tunne-Väldo Kelam (2808), Mart Laar (1055), Tõnis Lukas (2120), Helir-Valdor Seeder (2524), Peeter Tulviste (1572) ja Trivimi Velliste (1424).

Mõõdukatest valiti Toomas Hendrik Ilves (1430), Eiki Nestor (1233), Ivari Padar (5253), Kadi Pärnits (786), Katrin Saks (1770) ja Andres Tarand (2356).

• 04.03.2003 võttis valitsus vastu korralduse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse moodustamise kohta 05.05.2003. Korralduse kohaselt loodi Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus seni eraldiseisnud riigiasutustena toiminud Eesti Informaatikakeskuse ja Riigihangete Keskuse ühendamisel. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus asus tegutsema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.

• 12.03.2003 kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega välja osaühingu Filmimax pankrot. Äriregistri andmete kohaselt jagunes ettevõtte 160 000 krooni suurune osakapital järgmiselt: Tiina Lokk-Tramberg 106 800 ja Madis Tramberg 53 200 krooni. Mõlemad kuulusid algusest peale ka juhatusse, ent Tiina Lokk-Tramberg oli juba mais 1999 juhatusest lahkunud ning sealt edasi tegutses juhatuse ainsa liikmena Madis Tramberg. Juunis 1993 loodud Filmimax kustutati äriregistrist 16.03.2009. Filmimax sai omal ajal tuntuks väärtfilmide maaletoomisega ja nende näitamisega Tallinna Kinomajas. Viimane majandusaruanne, mille Filmimax esitas, kajastas 2000. aasta tegevust.

• 14.03.2003 selgus veebruaris 2003 välja kuulutatud ja kuni 13.03.2003 kestnud kirjaliku enampakkumise võitja Keila-Joa puhkekülas erastamisel. Kõrgeima pakkumise tegi Oliver Kruuda juhtimisel tegutsenud AS Kalev Real Estate Company (tuntud ka kui Kalev REC, hilisema nimega AS REC Varad) 52,7 miljoni krooniga. Kalev RECi omanikeks olid sel ajal AS Kalev (hilisem Luterma) 59,3 ja AS Skanska EMV (hilisema Skanska) 40,7 protsendiga. Suuruselt järgmisteks pakkujateks olid OÜ Baltin 35, AS Merko Ehitus 33,8, OÜ Kantauro 31,15, OÜ Paxmod 31,05 ja Tsikaad Konsultatsioonide OÜ 26,61 miljoni krooniga.

Keila-Joa puhkeküla rajamist Eesti tippjuhtkonnale alustati juba aastail 1935‒1936, mil kerkisid esimesed neli puitmaja. 1937‒1938 lisandus neile kaks kivimaja. ENSV perioodil lisandus sinna veel ligi 40 elamut, mis ei olnud aga enam nii kapitaalsed, ning mitmed kõrvalhooned. Tõsi, 1980. aastatel ehitati sinna silikaattellistest veel kaks hoonet ning vesiravila nime all ka vee-, spordi- ja puhkekompleks. Keila-Joa puhkeküla kasutamise võttis omaks ka taastatud Eesti Vabariigi võimuladvik, kuni puhkeala otsustati riigil lasunud liigsete kulutuste tõttu erastamisele panna. Ligi aasta enne erastamist jagati kogu puhkeküla ehk ligi 33 hektarit maad 76-ks elamumaakrundiks, mis said ka erastamise järel toimunud edasimüükide aluseks. Sellega lõppes ka aastail 1935‒2003 Keila-Joal ühtse turvatud alana toiminud puhkeküla tegevus. Olgu öeldud, et algselt kuulus puhkeküla alla koguni 42 hektarit maad.

• 17.03.2003 nimetati presidendi otsusega Harri Tiido Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures asukohaga Brüsselis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Sulev Kannike.

Sama otsusega nimetati Alar Streimann Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Nõukogu juures asukohaga Strasbourgis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Ants Frosch.

Lisaks nimetati Gea Rennel Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures asukohaga Viinis.

• 21.03.2003 vabastas EV Valitsus oma korraldusega Henn Pärna riikliku lepitaja ametist alates 22.03.2003 seoses tema valimisega Riigikogu liikmeks.

• 24.03.2003 nimetati presidendi otsusega Toivo Tasa Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Horvaatia Vabariigis asukohaga Budapestis.

• 24.03.2003 kinnitati presidendi käskkirjaga Riigikaitse Nõukogu kodukord, mille kohaselt kuulusid Riigikaitse Nõukogusse Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ja Kaitseväe juhataja.

• 26.03.2003 kirjutati Brüsselis alla Eesti ning veel kuue NATO uue liikmesriigi (Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia) NATO-ga ühinemise protokollid.

• 31.03.2003 kogunes oma esimesele istungile Riigikogu X koosseis ja valis juhatuse. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Ene Ergma, kes osutus 66 häälega ka valituks. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Toomas Savi, Peeter Kreitzberg ja Peeter Tulviste, kes kogusid vastavalt 57, 27 ja 11 häält. Seega valiti esimeseks aseesimeheks Savi ja teiseks aseesimeheks Kreitzberg.

• 31.03.2003 tehtud registrikandega nimetati maist 1991 tegutsenud AS Eesti Coca-Cola Joogid ümber aktsiaseltsiks Coca-Cola HBC Eesti.

Aprill 2003

• 10.04.2003 astus ametisse Juhan Partsi juhitud valitsus, mille moodustanud koalitsiooni kuulusid Res Publica (RP), Reformierakond (RE) ja Rahvaliit (RL). Valitsuskabinetti kuulusid alguses:

peaminister Juhan Parts (RP);

haridus- ja teadusminister Toivo Maimets (RP);

justiitsminister Ken-Marti Vaher (RP);

kaitseminister Margus Hanson (RE);

keskkonnaminister Villu Reiljan (RL);

kultuuriminister Urmas Paet (RE);

majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen (RE);

põllumajandusminister Tiit Tammsaar (RL);

rahandusminister Tõnis Palts (RP);

siseminister Margus Leivo (RL);

sotsiaalminister Marko Pomerants (RP);

välisminister Kristiina Ojuland (RE);

minister (regionaalminister) Jaan Õunapuu (RL);

minister (rahvastikuminister) Paul-Eerik Rummo (RE).

• 16.04.2003 sai Eesti Panga president õiguse osaleda vaatlejana Euroopa Keskpanga üldnõukogu töös ning teised Eesti Panga töötajad õiguse osaleda vaatlejaina Euroopa Keskpanga nõukogu ja üldnõukogu kohtumisi ettevalmistava nn 12. komitee (euro kasutusele võtnud 12 riigi komitee) ja nende töögruppide tegevuses.

• 16.04.2003 valmis Eesti Euroopa Liiduga liitumise leping.

Mai 2003

• 06.05.2003 nimetati Riigikogu otsustega Riigikohtu liikmeteks Indrek Koolmeister ja Tambet Tampuu.

• 09.05.2003 tehtud registrikandega nimetati AS Sylvester ümber aktsiaseltsiks Stora Enso Timber.

• 11.05.2003 nimetati Riigikogu otsusega Ringhäälingunõukogu liikmeteks riigikogulased Jaak Allik, Peep Aru, Peeter Kreitzberg, Katrin Saks ja Ela Tomson ning tunnustatud asjatundjad Andres Jõesaar, Andres Root, Hagi Šein ja Silva Tomingas. Ühtlasi määrati, et nõukogu uue koosseisu volitused kestsid kuni 11.04.2005. Nõukogu esimesel koosolekul valiti esimeheks Jõesaar ja aseesimeheks Allik.

• 15.05.2003 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis Terminaali Investeeringute AS endaga kolm äriühingut: aktsiaseltsi E.O.S., aktsiaseltsi Esoil ja aktsiaseltsi Pärnu Terminaal. Ühinemine viidi lõpule 22.12.2003 tehtud kandega, mille järel liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati. Terminaali Investeeringute AS on oma hilisema arengu jooksul korduvalt nime vahetanud, alates aprillist 2019 toimib aga kui AS Liwathon E.O.S.

• 16.05.2003 nimetati presidendi otsusega Simmu Tiik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Iirimaal ning kutsuti tagasi senine suursaadik Raul Mälk.

• 20.05.2003 nimetati presidendi otsusega Tõnis Idarand Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, esindaja poliitika- ja julgeolekukomitees Euroopa Liidus juures asukohaga Brüsselis.

• 20.05.2003 andis rahandusminister Tõnis Palts välja käskkirja Hüvitusfondi tegevuse lõpetamise kohta. Ministeeriumi teates tõdeti, et alates asutamisest septembris 1993 laekus Hüvitusfondile erastamisest 1,622 miljardit krooni. Oma tegevuse jooksul emiteeris fond kokku 17 korral oma obligatsioone, mille müügist laekus fondile ligi 1,9 miljardi krooni ulatuses EVP-sid ehk umbes kaheksandik kõikidest väljaantud EVP-dest. Ministri käskkirja väljaandmise hetkeks oli Hüvitusfond kandnud oma raha üle stabilseerimisreservi ning olemasoleva vara ja nõuded Rahandusministeeriumile üle andnud, lähtudes seejuures valitsuse 09.10.2002, 17.12.2002 ja 18.03.2003 korraldusest. Hüvitusfondi loomise eesmärk oli pakkuda kattevara riigi poolt väljastatud EVP-dele.

• 27.05.2003 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega Jaak Aaviksoo teiseks ametiajaks alates 01.06.2003 kuni 31.08.2008 Tartu Ülikooli rektoriks. Oma korralduses lähtus valitsus 28.02.2003 toimunud Tartu Ülikooli rektori valimise koosoleku otsusest.

• 28.05.2003 nimetati presidendi otsusega Katrin Saarsalu Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Austrias, Slovakkias, Sloveenias ja Šveitsis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Mart Laanemäe.

Sama otsusega nimetati Jüri Luik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ja Mehhiko Ühendriikides asukohaga Washingtonis. Ühtlasi kutsuti tagasi senine suursaadik Sven Jürgenson.

• 30.05.2003 andis Eesti Pank esimest korda välja Urmas Sepa nimelise teaduspreemia, mille pälvis Toomas Hinnosaar tööga "Tarkvarapiraatluse majandusteoreetiline mudelkäsitlus". Preemia suurus oli siis 30 000 krooni ja see anti üle 14.06.2003. Urmas Sepp (1956–2002) oli majandusteadlane, kes alates 1993. aastast töötas Eesti Pangas.

Juuni 2003

• 03.06.2003 kehtestati Eesti ja Botswana vahel diplomaatilised suhted.

• 04.06.2003 vabastati Riigikogu otsusega kohtunikuametist Riigikohtu liige Hele-Kai Remmel tema enda soovil alates 26.08.2003.

• 10.06.2003 nimetati EV Valitsuse korraldusega Kaitsepolitseiameti peadirektoriks Aldis Alus alates 16.06.2003 kuni 15.06.2008. Samal päeval vabastati Kaitsepolitseiameti peadirektori kohalt seoses teenistustähtaja möödumisega Jüri Pihl, kelle viimaseks päevaks peadirektori ametis jäi 15.06.2003.

Samal päeval vabastati EV Valitsuse korraldusega Harry Tuul politseipeadirektori (ehk Politseiameti peadirektori) ametist alates 15.06.2003 ning nimetati uueks politseipeadirektoriks Robert Antropov alates 16.06.2003 kuni 15.06.2008.

• 10.06.2003 nimetati Jüri Pihl EV Valitsuse korraldusega riigi peaprokuröriks alates 16.06.2003 kuni 15.06.2008.

• 11.06.2003 võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega nimetati Raivo Paavo riiklikuks lepitajaks alates 11.06.2003 kuni 10.06.2006.

• 11.06.2003 võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuse, mis nägi ette võimaluse luua ministeeriumides abiministri ametikoht. Vastavalt seadusemuudatusele sai ministeeriumis olla üks abiminister, kelle nimetas ministri ettepanekul ametisse Vabariigi Valitsus. Abiministri volitused (nagu ka ministri nõuniku ja abi volitused) kehtisid ministri või valitsuse volituste ajaks.

• 25.06.2003 tegid EV president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Juhan Parts ühisavalduse, kutsudes kõiki Eesti kodanikke toetama rahvahääletusel Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Juuli 2003

• 01.07.2003 avati Tartus aktsiaseltsi A.Le Coq õlletehase territooriumil Õllemuuseum, milleks kohandati 1898 valminud linnasetorn. Muuseumi väljapanekud asuvad linnasetorni kuuel korrusel ja esitletud on üle 2000 eksponaadi.

• 01.07.2003 pidid kõigi Eestis registreeritud aktsiaseltside aktsiad olema registreeritud Eesti Väärtpaberikeskuses. Algselt pidi selleks kuupäevaks saama 1. jaanuar 2003, ent seda tähtaega pikendati poole aasta võrra.

• 04.07.2003 nimetati presidendi otsusega Andres Unga Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Armeenia Vabariigis ja Paul Lettens suursaadikuks Moldova Vabariigis ja Gruusias. Mõlemad suursaadikud resideerisid Tallinnas.

• 08.07.2003 võttis valitsus vastu korralduse, mille alusel moodustati Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove. Sihtasutuse riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks määrati Haridus- ja Teadusministeerium, kes eraldas sihtasutusele rahalise sissemaksena 100 000 krooni. Sihtasutus kanti registrisse 03.11.2003. Olgu öeldud, et detsembris 2011 nimetati Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove ümber Sihtasutuseks Innove.

• 14.07.2003 sõlmitud ühinemislepingu liitis AS Stora Enso Timber endaga aktsiaseltsid Paikuse Saeveski, Viljandi Liimpuit, Näpi Saeveski ja Sauga Saeveski. Ühinemine viidi lõpule 29.09.2004, mil liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati.

• 15.07.2003 kanti Eesti laevakinnistusraamatusse meresõidu kalapüügilaev Madrus (varasem nimi Heroya Primero) ja selle omanikuna OÜ MFV Lootus. Vastava taotluse oli ettevõte esitanud 11.07.2003, aluseks 30.06.2003 tehtud ostuleping. Hispaanias 1986 valminud terasest kerega laeva mõõdud: pikkus 67,44 meetrit (üldpikkus 73,8 m), laius 12 meetrit, parda kõrgus 7,32 ja süvis 5,49 meetrit. Kandejõud 1556,06 tonni, kogumahutavus 1602 ja puhasmahutavus 503 tonni. Laeva diiselmootori võimsus on 1472 kW.

• 30.07.2003 sõlmitud ühinemislepingu ja 06.10.2003 kinnitatud ühinemisotsuse alusel liitis AS Uninet (hilisem AS Elisa Eesti) endaga aprillis 1997 loodus aktsiaseltsi Linenet Eesti. Ühinemine viidi lõpule 17.02.2004, mil AS Linenet Eesti äriregistrist kustutati.

• 31.07.2003 nimetati presidendi otsusega Aino Lepik von Wiren Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Portugali Vabariigis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Raul Mälk.

Sama otsusega nimetati Jüri Luik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kanadas asukohaga Washingtonis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Sven Jürgenson.

August 2003

• 07.08.2003 vabastati peaministri korraldusega samal päeval riigisekretäri ametikohalt Aino Lepik von Wiren seoses tema nimetamisega Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Portugali Vabariigis.

• 11.08.2003 nimetati peaministri korraldusega samast päevast alates riigisekretäriks Heiki Loot.

• 11.08.2003 sõlmitud ühinemislepinu alusel liitis AS Minu Vara endaga aprillist 1991 tegutsenud aktsiaseltsi P&M. Ühinemine viidi lõpule 18.03.2004, mil AS P&M äriregistrist kustutati.

• 12.08.2003 kehtestas EV Valitsus oma määrusega riigieelarvelise laenu võtmiseks riigi võlakirjade emiteerimise tingimused ja korra.

• 15.08.2003 nimetati presidendi otsusega Malle Talvet Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Belgia Kuningriigis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Sulev Kannike.

September 2003

• 14.09.2003 toimus rahvahääletus, mille tulemusena kiideti heaks järgmised EV põhiseaduse täiendused: 1) Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes EV põhiseaduse aluspõhimõtetest; 2) Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse EV põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Rahvahääletusele oli koos eelpool mainitud põhiseaduse täiendustega pandud järgmine küsimus: Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt. Hääleõiguslikke kodanikke oli kantud nimekirjadesse 867 714, kellest võttis hääletamisest osa 555 835 ehk 64,06%. Neist ütles „jah“ 369 657 ehk 66,83% ning „ei“ 183 454 ehk 33,17%. Kehtetuks loeti 2724 hääletussedelit.

• 29.09.2003 nimetati EV Valitsuse korraldusega Andmekaitse Inspektsiooni peadirektoriks Urmas Kukk alates 01.10.2003 kuni 30.09.2008. Sinnani oli inspektsiooni peadirektoriks Hillar Aarelaid.

Oktoober 2003

• 01.10.2003 registreeriti III ehk vabatahtliku samba fondina Swedbank Pensionifond V100, kus fondivalitsejana on tegutsenud AS Swedbank Investeerimisfondid. Fond investeerib kuni 100% oma varadest aktsiariskiga väärtpaberitesse.

Samal päeval registreeriti III samba fondina veel ka Swedbank Pensionifond V60, kus fondivalitsejaks on samuti AS Swedbank Investeerimisfondid. Fond investeerib kuni 60% oma varadest aktsiariskiga väärtpaberitesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse.

• 02.10.2003 nimetas valitsus Külvar Mandi alates 08.10.2003 Sotsiaalministeeriumi abiministriks kuni minister Marko Pomerantsi volituste lõppemiseni.

• 03.10.2003 ilmus nädalalehe Sirp vahel Eesti Välispoliitika Instituudi väljaandena kord kuus ilmuma hakanud ajalehe Diplomaatia esimene number. Tegijad ise on Diplomaatiat hakanud hiljem nimetama ka kuukirjaks. Diplomaatia esimene peatoimetaja aastail 2003‒2004 oli Marianne Mikko.

• 03.10.2003 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Esmar endaga aktsiaseltsid Salome ja Valgumari. Ühinemine viidi lõpule 10.08.2004, mil liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati. 10.05.2013 tehtud kandega nimetati AS Esmar ümber aktsiaseltsiks Baltplast.

• 06.10.2003 vahetus Juhan Partsi juhitud valitsuses rahandusminister: ametist lahkus Tõnis Palts ja tema asemele asus Taavi Veskimägi. Palts oli ise esitanud tagasiastumispalve, ajendiks Maksuameti huvi temaga seotud väidetavate maksupettuste vastu.

• 16.10.2003 2003 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille kohaselt emiteeriti võlakiri summas 5 351 162 krooni, et teha valik juurdemakse Eesti osaluse suuruse säilitamiseks Rahvusvahelises Rekonstrueerimis- ja Arengupangas.

• 20.10.2003 kirjutasid 38 erakonna ja ühenduse esindajad alla ühiskondliku kokkuleppe memorandumile.

• 29.10.2003 sõlmitud ühinemislepingu ja 15.12.2003 tehtud ühinemisotsuse alusel liitis AS Tootsi Turvas endaga oktoobris 1997 loodud aktsiaseltsi Puhatu Turvas. Ühinemine viidi lõpule 26.05.2004, mil OÜ Puhatu Turvas äriregistrist kustutati.

November 2003

• 07.11.2003 kanti Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see traditsioon koos teiste meistriteostega inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

• 12.11.2003 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 2003 Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna dekaani Birute Klaasi.

• 13.11.2003 avaldas Äripäev teist korda Harjumaa ettevõtete TOP-i, seda ilma Tallinnas baseeruvaid firmasid arvesse võtmata. Edetabel, kuhu oli ritta seatud 100 ettevõtet, oli koostatud 2002. ja 2001. aasta majandusaruannete põhjal. Arvesse võeti kuus erinevat näitajat: 2002. aasta käive, käibe kasv kordades 2001. aastaga võrreldes, 2002. aasta puhaskasum, kasumi kasv 2001. aastaga võrreldes, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2002. Parimad selgusid kuues erinevas tabelis kogutud punktide põhjal, võitjaks tuli kõige vähem punkte saanud ettevõte.

Toome siin ära edetabeli 25 esimest ettevõtet ning nende 2002. aasta müügitulu ja puhaskasumi Eesti kroonides:

1) Harju Elekter AS 271 212 000 53 254 000;

2) Levadia OÜ 426 897 000 61 498 000;

3) Rudus Eesti AS 259 519 000 25 975 000;

4) Muuga CT AS 78 501 000 13 524 000;

5) Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 602 051 000 109 505 000;

6) Aegviidu Puit AS 139 145 000 13 499 000;

7) Tamult AS 29 812 000 10 737 000;

8) Baltifalt AS 148 461 000 7 386 000;

9) Talot AS 74 928 000 9 428 000;

10) Neiseri Grupp AS 55 136 000 12 127 000;

11) Parme Trans OÜ 93 391 000 4 685 000;

12) Lindström OÜ 91 638 000 25 583 000;

13) Keila Kaabel AS 331 719 000 15 157 000;

14) Balti Karusnahk AS 34 585 000 6 625 000;

15) Printcenter Eesti AS 35 314 000 2 702 000;

16) MB Veoautokeskus AS 172 914 000 3 103 000;

17) Harku Karjäär AS 40 400 000 10 700 000;

18) Glamox HE AS 153 339 000 8 948 000;

19) Thom Tehnika AS 158 001 000 5 036 000;

20) Tridens AS 455 877 000 7 264 000;

21) Balti Spoon AS 195 194 000 71 554 000;

22) Oiltanking Tallinn AS 223 685 000 63 896 000;

23) Kesko Food AS 2 826 348 000 7 389 000;

24) Balteco AS 176 229 000 24 523 000;

25) SW Mööbel AS 54 065 000 1 895 000.

• 14.11.2003 tehtud registrikandega nimetati AS Astro Raamatud ümber aktsiaseltsiks Apollo Raamatud.

• 17.11.2003 asus ajalehe Postimees peatoimetajaks Tarmu Tammerk, kes oli seni tegutsenud Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuhina.

• 17.11.2003 andis kultuuriminister välja määruse, mille alusel korraldati ümber Eesti Kunstimuuseum: jagunemise teel eraldati 01.02.2004 Eesti Kunstimuuseumist uue riigiasutusena Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, mis sinnani, alates aastast 1980 oli toiminud Eesti Kunstimuuseumi filiaalina kui Eesti Tarbekunstimuuseum. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum kanti registrisse 02.02.2004 ning selle esimeseks direktoriks asus Merike Alber, kes oli olnud ka Eesti Tarbekunstimuuseumi viimane direktor aastast 1990.

• 26.11.2003 anti rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo algatusel kodanikupäeva tähistamiseks esmakordselt välja aasta kodaniku tiitel. Aasta kodanikuks tunnistati Lennart Meri teenete eest Eesti viimisel Euroopasse. Aasta kodaniku tiitli konkursil oli ka oma moto: Eesti kodanik on Euroopa kodanik.

Detsember 2003

• 02.12.2003 nimetati presidendi otsusega Priit Kolbre Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Püha Tooli juures (Vatikanis) asukohaga Tallinnas.

• 08.12.2003 kustutati äriregistrist Eesti Innovatsioonipank, mis oli jäänud litsentsist ilma 10. septembril 1997 ja saadetud sundlikvideerimisele 12. jaanuaril 1999.

• 09.12.2003 nimetati Riigikogu otsusega õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse Madis Ernits.

• 10.12.2003 võttis Riigikogu vastu vanemahüvitise seaduse.

• 15.12.2003 sõlmitud ühinemislepingu ja 17.02.2004 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis AS Hansa Liising Eesti endaga Hoiupanga Liisingu aktsiaseltsi ja Balti Finantsinvesteeringute osaühingu. Ühinemine viidi lõpule 01.12.2005 tehtud kandega. Hansa Liising Eesti toimib alates märtsist 2009 aktsiaseltsina Swedbank Liising.

• 17.12.2003 võttis Riigikogu oma seadusega vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muudatuse, mille alusel liideti Maksuamet ja Tolliamet ühtseks Maksu- ja Tolliametiks. Seadusemuudatus jõustus 01.01.2004.

• 19.12.2003 nimetas valitsus Olavi Tammemäe alates 01.01.2004 Keskkonnaministeeriumi abiministriks kuni keskkonnaminister Villu Reiljani volituste lõpuni.

2004

Jaanuar 2004

• 01.01.2004 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 366 250 inimest, sealhulgas meessoost 635 450 ja naissoost 730 800. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 375 190.

• 13.01.2004 vabastati Riigikogu otsusega kohtunikuametist Riigikohtu liige Jaano Odar tema enda soovil alates 01.02.2004.

• 15.01.2004 müüs AS MicroLink seni talle kuulunud 100% aktsiaseltsi Delfi aktsiatest Belgia firmale Findexa Belgium SCA (hilisema nimega Interinfo Belgium SCA), mille taga seisis USA tuntud investeerimiskontsern Texas Pacific Group. Aktsiate müügihind oli 81 miljonit krooni. Aktsiaseltsi Delfi põhitegevuseks on olnud uudisteportaalide (sealhulgas delfi.ee) haldamine ja opereerimine ning reklaami müük.

• 20.01.2004 lõpetas Tallinna Linnakohus oma määrusega aktsiaseltsi Eesti Teadeteagentuur pankroti selle raugemise tõttu (AS oli varatu). 11.02.2004 kustutati nimetatud määruse ja pankrotihalduri 06.02.2004 avalduse alusel AS Eesti Teadeteagentuur äriregistrist.

• 21.01.2004 ratifitseeris Riigikogu Eesti Euroopa Liiduga ühinemise lepingu.

• 22.01.2004 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Lukoil Eesti endaga novembrist 1999 tegutsenud aktsiaseltsi Lukoil Tanklad. Ühinemisotsus kiideti heaks 19.02.2004 ning ühinemine viidi lõpule 30.07.2004, mil AS Lukoil Tanklad äriregistrist kustutati.

• 29.01.2004 avaldas Äripäev neljandat aastat järjest Gaselli TOP-i, kus olid vaatluse all kõige kiiremini kasvanud keskmised ja väikesed ettevõtted ning nende käibe ja puhaskasumi kasv aastail 2000‒2002. Ettevõtete müügitulu pidi vaadeldud kolmel aastal jääma vahemikku 1‒70 miljonit krooni ning käibe või kasumi kasv 2002. aastal 2000. aastaga võrreldes olema vähemalt 50%. Ettevõtted reastati kogutud punktide alusel. Edetabeli 25 esimest ettevõtet ning nende 2000. ja 2002. aasta käive Eesti kroonides olid järgmised:

Ettevõtte nimi Käive 2000 (EEK) Käive 2002 (EEK)

1) Tava Mets OÜ 1 656 580 19 242 621;

2) SKS Võru OÜ 2 730 057 33 092 344;

3) Plangi Trans OÜ 4 903 481 21 393 320;

4) Ropka Liiv AS 1 136 313 8 154 053;

5) Tapa Autobussipark OÜ 1 989 000 8 559 155;

6) Aalu Timber OÜ 2 075 249 8 941 394;

7) Tevent OÜ 3 148 107 13 712 013;

8) Olbtar AS 5 809 895 23 395 893;

9) Silmand Auto OÜ 1 768 654 15 096 623;

10) Robinet OÜ 1 156 632 6 263 597;

11) Kaljupojad OÜ 1 377 175 9 566 858;

12) Marvendo OÜ 3 069 152 9 099 749;

13) Diivaniparadiis OÜ 2 671 804 15 179 336;

14) Mipla OÜ 1 057 173 2 944 176;

15) Tene Kaubandus OÜ 2 937 416 22 877 665;

16) Alemort OÜ 1 444 209 5 337 065;

17) Provintsi Transport OÜ 4 135 488 11 979 607;

18) ETC Danzas Est OÜ 3 629 965 16 402 000;

19) Arrierum OÜ 1 318 341 19 528 957;

20) Mercedes-Benz Saare OÜ 3 413 359 28 962 368;

21) Stako Diler OÜ 2 240 493 6 600 976;

22) Saare Kinnisvara OÜ 1 976 346 5 764 565;

23) Sado Kaubahoov AS 6 820 665 17 816 353;

24) Falkonett Metall OÜ 7 451 649 18 767 137;

25) Vanaema Köök OÜ 1 326 881 5 422 605.

Veebruar 2004

• 06.02.2004 tehtud registrikandega nimetati Hansapanga Elukindlustuse AS ümber aktsiaseltsiks Hansa Elukindlustus. Alates detsembrist 2009 toimib ettevõte Euroopa äriühinguna Swedbank Life Insurance SE.

• 09.02.2004 nimetati presidendi otsusega Marina Kaljurand Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Iisraelis asukohaga Tallinnas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Jüri Seilenthal.

• 12.02.2004 toimus Tallinnas Viru keskuses Eesti Betooniühingu asutamiskoosolek. Mittetulundusühinguna toimiv Eesti Betooniühing kanti registrisse küll alles 17.06.2005.

• 17.02.2004 nimetati Riigikogu otsusega Riigikohtu liikmeks Julia Laffranque.

• 17.02.2004 nimetati Riigikogu otsusega Eesti Panga nõukogu liikmeteks Raul Eamets, Andres Lipstok, Enn Listra, Mart Opmann, Tõnis Palts, Jüri Sepp ja Liina Tõnisson.

• 19.02.2004 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi arstiteadlasest akadeemik Ain-Elmar Kaasik, astrofüüsikust akadeemik Jaan Einasto ja dirigent Alo Ritsing.

• 23.02.2004 kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega Raudteeinspektsiooni põhimääruse. Raudteeinspektsiooni loomise tingis 19.03.2003 Riigikogus vastu võetud uus raudteeseadus. Ministri määrusega tunnistati ühtlasi kehtetuks senise Raudteeameti põhimäärus.

• 27.02.2004 tehtud äriregistri kandega nimetati detsembris 2000 loodud Terminaali Investeeringute AS ümber aktsiaseltsiks E.O.S. Ettevõte toimib siiani, alates aprillist 2019 aga aktsiaseltsina Liwathon E.O.S.

Märts 2004

• 01.03.2004 asus Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektoriks ja juhatuse liikmeks Toomas Leito. Liidu endine tegevjuht Tarmu Tammerk oli suundunud novembris 2003 Postimehe peatoimetajaks.

• 04.03.2004 valiti Eesti Advokatuuri uueks esimeheks vandeadvokaat Aivar Pilv. Eelmine esimees oli vandeadvokaat Üllar Talviste.

• 10.03.2004 kehtestati Eesti ja Boliivia Vabariigi vahel diplomaatilised suhted.

• 10.03.2004 võttis Riigikogu vastu Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse, ratifitseerides NATO ehk Atlandi lepingu (nn Washingtoni lepingu) koos kõigi lisadega.

• 11.03.2004 nimetati presidendi otsusega William Mart Laanemäe Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Serbias ja Montenegros asukohaga Tallinnas.

Sama otsusega nimetati Märt Volmer Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikus Türgi Vabariigis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Andres Tomasberg.

• 15.03.2004 alustas Eesti Pank Horvaatia kuna kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval 1 HRK = 2,082189 EEK. Kuna kursi määramine lõpetati 31.12.2010, mil see oli 1 HRK = 2,11896 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Samal päeval alustas Eesti Pank ka Islandi krooni kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli avapäeval 1 ISK = 0, 1809528 EEK. Viimane kurss määrati 31.12.2010, mil see oli 1 ISK = 0,101758 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Lisaks alustas Eesti Pank sel päeval Korea vonni kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli avapäeval 1 KRW = 0,01081867 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 KRW = 0,0104471 EEK.

• 15.03.2004 määrati esimest korda veel Tai baati kurss: 1 THB = 0,3219713 EEK. Et Eesti läks 2011. aastast eurole üle, määrati baati kurss viimati 31.12.2010: 1 THB = 0.389901 EEK.

• 26.03.2004 andis president Arnold Rüütel brigaadikindral Harry Heinale kindralmajori sõjaväelise auastme.

• 29.03.2004 deponeeriti Washingtonis Eesti poolt ratifitseeritud Põhja-Atlandi leping ning see anti USA Riigidepartemangu hoiule. Sellest päevast alates on Eesti ametlikult NATO liikmesriik koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Aprill 2004

• 02.04.2004 vabastati Tiit Tammsaar põllumajandusministri ametist tema enda avalduse alusel. Tammsaare tagasiastumise ajendiks sai riigireservi kuulunud teravilja vargus ASi Rakvere Viljasalv hoidlatest. Toona leiti, et Rakvere Viljasalvest oli kadunud üle 13 000 tonni teravilja, millest suurema osa moodustas rukis, ning et tekitatud kahju ulatub 20 miljoni kroonini. Rakvere Viljasalve pankrot kuulutati välja 31.05.2004.

• 02.04.2004 toimus Brüsselis Eesti ja veel kuue uue liikmesriigi NATO-ga liitumise pidulik tseremoonia.

• 05.04.2004 asus Juhan Partsi valitsuse põllumajandusministriks Ester Tuiksoo. Eelmine minister Tiit Tammsaar oli ametist vabastatud 02.04.2004 tema enda avalduse alusel.

• 07.04.2004 võttis Riigikogu vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse, mis ütles selgelt, et otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine on keelatud. 01.05.2004 jõustunud seadus nägi ette soolise võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamise nõuandva koguna Sotsiaalministeeriumi juures ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoha loomise. Seaduse kohaselt oli volinik iseseisvalt tegutsev, soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist jälgiv sõltumatu ja erapooletu asjatundja. EV Valitsus kinnitas soolise võrdõiguslikkuse voliniku põhimääruse alles 10.03.2005 ning esimene volinik määrati ametisse veelgi hiljem, 03.10.2005, mil sotsiaalministri otsusega nimetati soolise võrdõiguslikkuse volinikuks Margit Sarv.

• 13.04.2004 vabastati Riigikogu otsusega Riigikohtu esimehe ametist Uno Lõhmus alates 01.05.2004 seoses tema nimetamisega Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunikukandidaadiks.

• 13.04.2004 nimetati seni EV Valitsuse ministrina ametis olnud Jaan Õunapuu nimetati ümber regionaalministriks.

• 14.04.2004 vahetus Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja ÜRO juures: Merle Pajula kutsuti tagasi ja tema asemele nimetati Jaak Jõerüüt.

• 14.04.2004 võttis Riigikogu vastu investeerimisfondide seaduse, mille kohaselt oli investeerimisfond ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja. Uue seadusega tunnistati ühtlasi kehtetuks 09.04.1997 vastu võetud investeerimisfondide seadus.

Samal päeval võttis Riigikogu vastu veel ka kogumispensionide seaduse, mis sätestas kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Uue seadusega tunnistati kehtetuks 12.09.2001 vastu võetud kogumispensionide seadus.

• 14.04.2004 muutis Riigikogu pühade ja tähtpäevade seadust, lisades riiklike tähtpäevade hulka 4. juunil tähistatava Eesti lipu päeva. Just sel päeval uue kalendri järgi aastal 1884 õnnistati Otepää pastoraadis sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Alates 21.11.1918 on sinimustvalge ametlikult Eesti Vabariigi lipp.

• 21.04.2004 võttis Riigikogu vastu looduskaitseseaduse, mille eesmärk on kaitsta loodust selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; säilitada kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslikku looduskeskkonda või selle elemente; aidata kaasa loodusvarade kasutamise säästlikkusele. Looduskaitseseaduse vastuvõtmisega tunnistati kehtetuks kaitstavate loodusobjektide seadus, ranna ja kalda kaitse seadus ning loomastiku kaitse ja kasutamise seadus.

• 25.04.2004 toimusid Riigikogu X koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks kandideerisid Ene Ergma ja Tunne-Väldo Kelam, kes kogusid vastavalt 54 ja 25 häält ning valituks osutus Ergma. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Toomas Savi, Peeter Kreitzberg ja Enn Eesmaa, kes kogusid vastavalt 50, 27 ja 18 häält. Seega valiti esimeseks aseesimeheks Savi ja teiseks aseesimeheks Kreitzberg.

• 27.04.2004 kehtestati Eesti ja Bahreini vahel diplomaatilised suhted.

• 30.04.2004 nimetati presidendi otsusega Tõnis Nirk Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis. Ühtlasi kutsuti tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja Clyde Kull.

Mai 2004

• 01.05.2004 ühinesid Euroopa Liiduga Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Eesti asumisega Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks sai ka Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi täieõiguslikuks liikmeks.

• 01.05.2004, seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks kaotasid kehtivuse järgmised kaubandus- ja majandusalased lepingud: Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti assotsieerumisleping (nn Euroopa leping, mis sõlmiti 12.06.1995); Eesti ja Kirgiisia majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö arendamise kokkulepe (28.09.1990); Eesti ja Islandi kaubandus- ja majanduskoostöö leping (26.08.1991); Eesti ja Rootsi kaubandusleping (28.10.1991); Eesti ja Poola kaubandus- ja majanduskoostöö leping (20.11.1991); Eesti ja Ungari kaubandus- ja majandussidemete ning teaduslik-tehnilise koostöö kokkulepe (28.05.1992); Eesti ja Austria välismajandussuhete leping (26.04.1993); Eesti, Läti ja Leedu vabakaubandusleping (13.09.1993); Eesti ja Tšehhi kaubandus- ja majandusalase koostöö kokkulepe (24.09.1993); Eesti ja Rootsi ühise majanduskomisjoni moodustamise kokkulepe (04.04.1995); Eesti ja Ukraina vabakaubandusleping (24.05.1995); Eesti ja EFTA riikide leping (07.12.1995); Eesti ja Norra põllumajandusprotokoll (27.03.1996); Eesti ja Tšehhi vabakaubandusleping (19.04.1996); Eesti ja Islandi põllumajandusprotokoll (06.05.1996); Eesti ja Šveitsi põllumajandustoodete kaubanduse leping (10.05.1996); Eesti ja Slovakkia vabakaubandusleping (29.05.1996); Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustoodete vabakaubandusleping (16.06.1996); Eesti ja Küprose kaubanduskokkulepe (27.09.1996); Eesti ja Sloveenia vabakaubandusleping (26.11.1996); Eesti ja Türgi vabakaubandusleping (03.06.1997); Eesti, Läti ja Leedu mittetariifsete kaubandustõkete kaotamise leping (20.11.1997); Eesti, Taani ja Fääri saarte vabakaubandusleping (27.11.1997); Eesti ja Ungari vabakaubandusleping (04.11.1998); Eesti ja Poola vabakaubandusleping (05.11.1998); Eesti ja Armeenia kaubandus- ja majandussuhete kokkulepe (27.06.2002).

• 06.05.2004 nimetati Riigikogu otsusega Riigikohtu liikmeks Peeter Jerofejev.

• 10.05.2004 nimetati presidendi otsusega Malle Talvet Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Luksemburgi Suurhertsogiriigis asukohaga Brüsselis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Sulev Kannike.

• 18.05.2004 vabastas EV Valitsus oma korraldusega Indrek Kanniku Kaitseministeeriumi kantsleri teenistusest 08.08.2004 tema enda algatusel. Samal päeval nimetati Lauri Almann Kaitseministeeriumi kantsleriks alates 09.08.2004 kuni 08.08.2009.

• 27.05.2004 nimetati presidendi otsusega Tõnis Idarand Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Lääne-Euroopa Liidu (WEU) juures.

• 31.05.2004 kuulutas Lääne-Viru Maakohus välja aktsiaseltsi Rakvere Viljasalv pankroti, mille menetlemise käigus esitatid ettevõtte vastu nõudeid kogusummas 103,3 miljoni krooni ulatuses. Märtsis 2004 selgus, et Rakvere Viljasalvest oli kaduma läinud üle 13 000 tonni teravilja.

Juuni 2004

• 07.06.2004 nimetati presidendi otsusega Clyde Kull Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Saksamaa Liitvabariigis asukohaga Berliinis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Riina Ruth Kionka.

• 09.06.2004 võttis Riigikogu vastu okupatsioonide repressiivpoliitikat käsitleva otsuse, mille kohaselt pidi EV Valitsus esitama 2005. aasta 1. jaanuariks Riigikogule seisukoha võimalike kahjutasunõuete esitamise kohta tulenevalt okupatsioonide jooksul eesti rahvale tekitatud kahjudest ja kaotustest.

• 13.06.2004 toimunud Euroopa Parlamendi valimistest võttis Eestis osa vaid 26,83% valimisnimekirjadesse kantud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikest. Euroopa Parlamendi liikmeteks valiti Eestist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajatena Toomas Hendrik Ilves (kogus 76 120 häält) ning tema häälte toel ka Marianne Mikko (5263 häält) ja Ivari Padar (1012 häält), Keskerakonnast Siiri Oviir (16 633 häält), Isamaaliidust Tunne-Väldo Kelam (12 609 häält) ja Reformierakonnast Toomas Savi (11 198 häält). Et Padar loobus oma kohast, pääses tema asemel Euroopa Parlamenti Andres Tarand (841 häält).

• 16.06.2004 sõlmitud ühinemislepingu ja 26.07.2004 tehtd ühinemisotsuste alusel liitis AS Tootsi Turvas endaga aktsiaseltsi Biomix ja osaühingu Kuislemma. Ühinemine viidi lõpule veebruari alguses 2005, mil AS Biomix ja OÜ Kuislemma äriregistrist kustutati.

• 16.06.2004 võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused, milles nimetati Eesti esmatähtsaks liitlaseks Ameerika Ühendriigid.

• 17.06.2004 võttis president vastu otsuse, millega muudeti Eesti diplomaatilise esindajaid kokku kolmes riigi. Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rootsi Kuningriigis nimetati Jüri Kahn ning sellelt kohalt kutsuti tagasi Toomas Tiivel. Andres Unga nimetati suursaadikuks Küprose Vabariigis (asukohaga Ateenas) ning sellelt kohalt kutsuti tagasi Jaak Jõerüüt. Eesti suursaadikuks Albaania Vabariigis (asukohaga Tallinnas) nimetati Peep Jahilo.

• 18.06.2004 tehti äriregistris kanne, mille kohaselt senine AS Preatoni Pank jätkas tegevust uue nime all, aktsiaseltsina SBM Pank. Tegu on hilisema aktsiaseltsiga Versobank.

• 18.06.2004 kuulutas Eesti Pank välja Eesti euromüntide rahvusliku külje kujunduskonkursi. Sama aasta sügiseks laekuks konkursile kokku 134 tööd, millest Eesti Panga kokkukutsutud žürii valis välja kümme paremat. Lõplik valik selgitati välja 04.12.–11.12.2004 telefoni teel toimunud rahvahääletusega ning selle võitis Lembit Lõhmuse töö. Eesti euromündid lasti käibele küll alles 01.01.2011, mil Eestis euro kasutusele võeti. Eesti euromüntide stardikomplektide müüki alustati kuu varem, 01.12.2010.

• 28.06.2004 nimetati Riigikogu otsusega Riigikohtu esimeheks Märt Rask alates 13.09.2004.

• 28.06.2004 ühines Eesti koos Leedu ja Sloveeniaga nn vahetuskursimehhanismiga ERM2, mida oma olemuselt võiks pidada euroalaga ühinemise ooteruumiks.

• 28.06.–29.06.2004 toimus Istanbulis järjekordne NATO tippkohtumine, millest Eesti võttis esmakordselt osa NATO täieõigusliku liikmena.

• 30.06.2004 sõlmitud ühinemislepingu ja 09.08.2004 langetatud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Tootsi Turvas endaga veebruaris1995 loodud aktsiaseltsi Lato. Ühinemine viidi lõpule 01.03.2005, mil AS Lato äriregistrist kustutati.

Juuli 2004

• 03.‒04.07.2004 toimus Tallinnas XXIV üldlaulupidu, millel osales kokku 850 kollektiivi kokku 22 759 laulja ja muusikuga. Peo kunstiline juht oli Alo Ritsing, esimese kontserdi peadirigent oli Eri Klas. Üldjuhtidena tegutsesid veel Annelii Traks, Aarne Saluveer, Hirvo Surva, Ants Sööt, Ants Soots, Ants Üleoja ja Leho Muldre, kellele lisaks käis dirigendipuldis veel 32 dirigenti. XXIV üldlaupeo motoks oli "Alati teel".

• 05.07.2004 pani Eesti Pank müüki olümpiamängudele pühendanud 100-kroonise meenemündi, mida vermiti Leedu Rahapajas 5000 tükki. 22 mm läbimõõduga 7,776 grammi kaaluv münt on puhtast kullast (Au 999,9/1000) ning selle müügihind oli 1985 krooni. Mündi esikülje keskel on olümpiarõngad ja olümpiatuli ning selle ümber kolmes reas Eesti olümpiavõitajate nimed: Alfred Neuland, Kristjan Palusalu, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Ants Antson, Johannes Kotkas, Aavo Pikkuus, Jaan Talts, Jüri Tarmak, Svetlana Tširkova, Mait Riismann (õige on Riisman), Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Andrus Veerpalu, Erki Nool, Erika Salumäe, Tiit Sokk.

• 08.07.2004 astus Põlva maavanemana ametisse Urmas Klaas. EV Valitsus võttis vastavasisulise korralduse vastu samal päeval ehk 8. juulil ja selle kohaselt määrati Klaas maavanemaks kuni 7. juulini 2009.

• 08.07.2004 astus Tartu maavanemana ametisse Eha Pärn. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse samal päeval ehk 8. juulil ja selle kohaselt määrati Pärnu maavanemaks kuni 7. juulini 2009.

• 09.07.2004 nimetati presidendi otsusega Juhan Haravee Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis asukohaga Oslos. Sama otsusega kutsuti tagasi senine Eesti suursaadik Norras ja Islandis Peep Jahilo.

Sama otsusega nimetati Andres Tropp Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Leedu Vabariigis asukohaga Vilniuses ning kutsuti tagasi senine suursaadik Rein Oidekivi.

Lisaks nimetati Andres Rundu Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Hispaania Kuningriigis asukohaga Madridis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Andres Tomasberg.

• 12.07.2004 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ Koduapteek endaga kolm ettevõtet, milleks olid osaühingud Multifarma, VK-Pharm ja Võru Apteek. Ühinemine viidi lõpule 10.01.2005 tehtud kandega. Samal päeval kustutati äriregistrist OÜ VK-Pharm. OÜ Multifarma kustutati äriregistrist 11.01.2005 ja OÜ Võru Apteek 18.01.2005. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

• 19.07.2004 tehtud kandega nimetati AS Torni Kinnisvara ümber aktsiaseltsiks Erel Group.

• 20.07.2004 andis president Arnold Rüütel brigaadikindral Teo Krüünerile kindralmajori sõjaväelise auastme.

August 2004

• 02.08.2004 astus Järva maavanemana ametisse Üllar Vahtramäe. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse 8. juulil 2004 ning selle kohaselt määrati Vahtramäe maavanemaks kuni 1. augustini 2009.

• 09.08.2004 astus Rapla maavanema ametisse Tõnis Blank. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse 8. juulil 2004 ja selle kohaselt määrati Blank maavanemaks kuni 8. augustini 2009.

• 31.08.2004 sõlmitud ühinemislepingu ja 30.09.2004 tehtud ühinemisotsuse alusel liitis AS Tootsi Turvas endaga aktsiaseltsid ETT ja Kose Põllumajandustehnika. Ühinemised viidi lõpule 30.03.2005 tehtud kandega, mille järel liidetud äriühingud registrist kustutati.

September 2004

• 01.09.2004 asus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimeheks Tartu Lennukolledži rektor Villu Mikita.

• 08.09.2004 tehtud registrikandega nimetati AS Eesti Metallieksport (tundud ka kui omaaegne EMEX) ümber aktsiaseltsiks Kuusakoski.

• 13.09.2004 toimusid Riigikogu X koosseisu juhatuse aseesimeeste erakorralised valimised, ajendiks seni esimese aseesimehena tegutsenud Toomas Savi valimine Euroopa Parlamendi liikmeks ja sellest lähtuvalt tema kui Riigikogu liikme volituste lõppemine 1. juulist 2004. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid nüüd Rein Lang, Peeter Kreitzberg ja Toomas Varek, kes kogusid vastavalt 39, 29 ja 28 häält. Seega valiti esimeseks aseesimeheks Lang ja teiseks aseesimeheks Kreitzberg.

• 13.09.2004 vahetus Juhan Partsi juhitud valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister: ametist vabastati Meelis Atonen ja tema asemele asus Andrus Ansip. Atonen esitas ise tagasiastumispalve, ajendiks vaidlus Saaremaa Laevakompaniiga riigi poolt praamiliiklusele makstud dotatsioonide üle

• 16.09.2004 nimetati presidendi otsusega Katrin Saarsalu Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA), ÜRO Viini büroo ja Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistava komisjoni juures. Ühtlasi kutsuti tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja William Mart Laanemäe.

• 17.09.2004 võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega tehti Kultuuriministeeriumile ülesandeks anda sihtasutusele Kultuurileht mitterahalise sissemaksena üle aktsiaseltsi Perioodika 24 210 aktsiat nimiväärtusega 100 krooni. Aktsiate harilikuks väärtuseks hinnati 8,3 miljonit krooni. Juba 21.09.2004 langetas sihtasutuse nõukogu otsuse AS Perioodika likvideerida ning likvideerijaks nimetati Kultuurilehe juhatuse liige Toomas Väljataga. Aktsiaseltsi Perioodika poolt üllitatud kultuuri- ja haridusalaste ajakirjade-ajalehtede väljaandmist jätkas 2005. aastast SA Kultuurileht. Aktsiaselts Perioodika kustutati äriregistrist küll alles 07.08.2007.

• 23.09.2004 sõlmitud ühinemislepingu ja 25.10.2004 langetatud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS KC Grupp endaga aktsiaseltsi Fontex Kinnisvara. Ühinemine viidi lõpule 05.05.2005, mil AS Fontex Kinnisvara äriregistrist kustutati.

• 23.09.2004 vabastas Tartu Linnavolikugu Andrus Ansipi tema enda avalduse alusel Tartu linnapea ametist ning valis ühtlasi uueks linnapeaks Laine Jänese. Kümme päeva varem, 13.09.2004 oli Ansip asunud majandus- ja kommunikaktsiooniministriks.

• 27.09.2004 sõlmis Eesti Väärtpaberikeskus Läti keskdepositooriumiga korrespondentsuhte funkstionaalsuse laiendamiseks lepingu, mis võimaldab maktseta ja maksega piiriüleseid väärtpaberiülekandeid ja börsitehinguid.

• 30.09.2004 avaldas Äripäev järjekordse Harjumaa ettevõtete TOPi (ilma Tallinnata). Edetabel, kuhu oli ritta seatud 100 ettevõtet, oli koostatud 2003. ja 2002. aasta majandusaruannete põhjal. Arvesse võeti kuus erinevat näitajat: 2003. aasta käive, käibe kasv kordades 2002. aastaga võrreldes, 2003. aasta puhaskasum, kasumi kasv 2002. aastaga võrreldes, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2003. Parimad selgusid kuues erinevas tabelis kogutud punktide põhjal, võitjaks tuli kõige vähem punkte saanud ettevõte.

Toome siin ära edetabeli 25 esimest ettevõtet ning nende 2002. aasta müügitulu ja puhaskasumi Eesti kroonides:

1) Harju Elekter AS 342 348 000 175 461 000;

2) Levadia OÜ 574 304 000 77 285 000

3) ENSTO Ensek AS 127 836 000 27 500 000

4) Glaskek AS 459 037 000 25 109 000;

5) Mistra-Autex AS 185 265 000 7 696 000;

6) NEFAB Eesti AS 90 297 000 4 976 000;

7) Harju KEK AS 393 048 000 73 431 000;

8) Muuga CT AS 84 502 000 16 105 000;

9) Lindström AS 94 541 000 33 115 000;

10) Kesko Food AS 3 288 670 000 39 607 000;

11) Saku Õlletehase AS 464 098 000 54 770 000;

12) Laheotsa Talu FIE 41 064 000 6 730 000;

13) Arco Trans AS 280 316 000 6 384 000;

14) K.M.T. Fassaadimeistrid OÜ 43 249 000 4 429 000;

15) Terrat AS 75 000 000 7 000 000;

16) Jakoch AS 23 899 000 3 441 000;

17) Svensky Kaubanduse AS 144 633 000 8 087 000;

18) Tridens AS 495 612 000 10 769 000;

19) Terg OÜ 39 698 000 2 732 000;

20) Vičiunai Baltic OÜ 83 167 000 2 623 000;

21) Toode AS 107 000 000 8 000 000;

22) Viimsi Keevitus AS 48 335 000 2 517 000;

23) Eskaro AS 130 110 000 4 883 000;

24) Fors MW AS 137 028 000 7 360 000;

25) Uweko AS 42 000 000 5 200 000.

Oktoober 2004

• 11.10.2004 nimetati presidendi otsusega Andres Rundu Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Andorra Vürstiriigis asukohaga Madridis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Ruth Lausma Luik.

• 14.10.2004 valiti Tallinna Linnavolikogu istungil Tallinna linnapeaks Tõnis Palts.

• 20.10.2004 avaldasid Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon lähenemisaruanded euroalaga mitteliitunud Euroopa Liidu liikmesriikide, sealhulgas Eesti kohta. Aruannetes hinnati riikide valmidust euro kasutuselevõtuks.

• 25.10.2004 tehtud äriregistri kandega nimetati AS Tartu Õlletehas ümber aktsiaseltsiks A. Le Coq Tartu Õlletehas. Alates detsembrist 2006 kannab ettevõte oma praegust nime, AS A. Le Coq.

• 27.10.2004 anti valitsuse korraldusega majandus- ja kommunikatsiooniministrile volitus otsustada riigile kuuluvate aktsiaseltside Kuressaare Lennujaam, Pärnu Lennujaam, Kärdla Lennujaam ja Tartu Lennujaam ühinemine aktsiaseltsiga Tallinna Lennujaam. Ühinemislepingu sõlmimiseni jõuti juba 01.11.2004 ning see kiideti heaks 02.12.2004 tehtud ühinemisotsusega. Ühinemine viidi lõpule 11.05.2005 tehtud kandega, mille järel Tallinna Lennujaamaga liidetud AS Kuressaare Lennujaam, AS Pärnu Lennujaam, AS Kärdla Lennujaam ja AS Tartu Lennujaam äriregistrist kustutati.

November 2004

• 01.11.2004 lahkus ajalehe Postimees peatoimetaja ametist Tarmu Tammerk.

• 08.11.2004 jõudis lõpule ERA Panga pankrotimenetlus. 3. jaanuaril 1991 tegevuslitsentsi saanud ERA Panga pankrot kuulutati välja 7. juunil 1999.

• 10.11.2004 registreeriti III ehk vabatahtliku samba fondina SEB Aktiivne Pensionifond (algse nimega Ühispanga Täiendav Pensionifond Aktiivne), kus fondivalitsejana on tegutsenud AS SEB Varahaldus. SEB Aktiivne Pensionifond investeerib kuni 100% ulatuses aktsiatesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suures ulatuses.

• 11.11.2004 toimunud EOK täiskogu erakorralisel koosolekul valiti EOK presidendiks teist tähtaega järjest Mart Siimann. EOK asepresidentidena jätkasid Andres Lipstok ja Jüri Tamm ning peasekretärina Toomas Tõnise.

• 11.11.2004 otsustas EV Valitsus hakata edaspidi lisaks OM-il ja MM-il medalile tulnud sportlastele premeerima ka nende treenereid.

• 11.11.2004 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 2004 Tartu Ülikooli mikrobioloogia professori Marika Mikelsaare.

• 15.11.2004 sõlmitud ühinemislepingu ja 17.12.2004 langetatud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Tele2 Eesti endaga novembrist 1997 tegutsenud osaühing Tele2. Ühinemine viidi lõpule 16.05.2005 tehtud kandega, päev hiljem kustutati OÜ Tele2 äriregistrist.

• 22.11.2004 kutsuti tagasi Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja ÜRO juures Jaak Jõerüüt. Samal päeval asus Jõerüüt kaitseministriks, vahetades selles ametis välja Margus Hansoni, kellele sai saatuslikuks riigisaladusi sisaldanud portfell, mis talt ära varastati.

• 25.11.2004 nimetati presidendi otsusega Märt Volmer Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Aserbaidžaani Vabariigis asukohaga Ankaras.

• 25.11.2004 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega ratifitseeriti 11.02.2004 Helsingis alla kirjutatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome a Taani Põhjamaade Investeerimispanka käsitlev leping ning 19.06.2004 Tallinnas alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga makseleping. Lepingud jõustusid 01.01.2005, mil Eestist, Leedust ja Lätist said Põhjamaade Investeerimispanga liikmed.

• 26.11.2004 sõlmitud jagunemislepingu alusel loovutas Kadaka Varahalduse AS osa oma varast eraldumise teel aktsiaseltsile Hansabalt. Jagunemisotsus kiideti heaks 02.01.2005 ning jagunemine jõustus 15.07.2005 tehtud kandega. Kadaka Varahalduse AS toimib alates märtsist 2015 Alexela Varahalduse aktsiaseltsina.

• 26.11.2004 kinnitas justiitsminister Kohtute Raamatupidamiskeskuse põhimääruse. Justiitsministeeriumi hallatava riigiasutuse põhiülesandeks kujunes raamatupidamise teenuse pakkumine Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatele valitsus- ja riigiasutustele. Kohtute Raamatupidamiskeskuse põhimäärus jõustus 01.01.2005, mida võib pidada ka keskuse tegevuse alguseks.

Detsember 2004

• 01.12.2004 alustas Eesti Pank Araabia Ühendemiraatide dirhemi kursi määramist Eesti krooni suhtes. Esimesel päeval oli kurss järgmine: 1 AED = 3,2035 EEK. Dirhemi kurssi Eesti krooni suhtes määrati kuni 31.12.2010, mil kurss oli 1 AED = 3,1884 EEK. Järgmisest päevast võttis Eesti kasutusele euro.

• Samal päeval ehk 01.12.2004 alustas Eesti Pank ka Aserbaidžaani manati kursi määramist Eesti krooni suhtes. Esimesel päeval oli kurss järgmine: 1 AZM = 0,0023949 EEK. Manati kurssi määrati kuni 03.02.2006, mil see oli 1 AZM = 0,00281081 EEK. Seoses Aserbaidžaanis toimunud rahareformiga alustas Eesti Pank 06.02.2006 Aserbaidžaani uue manati kursi määramist Eesti krooni suhtes ning see oli sel päeval 1 AZN = 14,2159 EEK.

Lisaks alustas Eesti Pank 01.12.2004 India ruupia kursi määramist Eesti krooni suhtes. Esimese päeva kurss oli 1 INR = 0,264646 EEK. Ruupia kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 INR = 0,261632.

• Samuti alustas Eesti Pank 01.12.2004 Indoneesia ruupia kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis avapäeval oli 1 IDR = 0,00130265 EEK. 31.12.2010 oli kurss 1 IDR = 0,00129974. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Alustati ka Kõrgõzstani sommi kursi määramist Eesti krooni suhtes: 1 KGS = 0,283949 EEK. Sommi kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 KGS = 0,248638.

• Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) randi kurssi asus Eesti Pank Eesti krooni suhtes määrama samuti 01.12.2004, mil see oli 1 ZAR = 2,0238 EEK. 31.12.2010 oli kurss 1 ZAR = 1,75928 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• 01.12.2004 määras Eesti Pank esimest korda veel Taiwani dollari kursi Eesti krooni suhtes, mis oli 1 TWD = 0,36547 EEK. Viimasel päeval ehk 31.12.2010 oli kurss 1 TWD = 0,401897 EEK.

• 14.12.2004 nimetas Riigikogu oma otsusega Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Andres Lipstoki alates 01.01.2005 kuni 31.05.2006.

• 15.12.2004 kuulutati kunstnik Lembit Lõhmuse kavand Eesti tulevase euromündi rahvusliku külje kujunduskonkursi võtijaks. Lõhmuse kavand kogus 27,5% antud häältest.

• 16.12.2004 võttis Riigikogu vastu uue ravimiseaduse, mille presidendt kuulutas välja 27.12.2004 ja mis jõustus 01.03.2005. Ravimiseadus hakkas oma algse redaktsiooni kohaselt reguleerima ravimite käitlemist ja väljakirjutamist, müügilubade väljaandmist, kliinilisi uuringuid ja ravimite reklaami, ravimialast järelevalvet ja vastutust, et tagada ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Uue ravimiseaduse jõustumisega muutus kehtetuks eelmine ravimiseadus, mille Riigikogu oli vastu võtnud 19.12.1995. 2004. aastal vastu võetud ravimiseadust on aastate jooksul ligi 50 korral muudetud, kuid kehtib koos muudatustega siiani.

• 21.12.2004 võttis Tallinna Tenikaülikooli nõukogu vastu otsuse Eesti Majanduse Instituudi likvideerimise kohta. Instituudi baasil moodustati Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna koosseisus majandusuuringute keskus. Samal päeval kustutati Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Majanduse Instituut ka registrist.

• 22.12.2004 sõlmitud ühinemislepingu ja 24.01.2005 langetatud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS E.O.S. (hilisem AS Liwathon E.O.S.) endaga juulis 2004 loodud osaühingu Intercross Investments. Ühinemise järel kustutati OÜ Intercross Investments 02.08.2005 äriregistrist.

2005

Jaanuar 2005

• 01.01.2005 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 358 850 inimest, sealhulgas meessoost 631 710 ja naissoost 727 140. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 366 250.

• 01.01.2005 alustas Justiitsministeeriumi hallatava riigiasutusena tegevust Kohtute Raamatupidamiskeskus, mille põhiülesandeks kujunes raamatupidamisteenuse pakkumine Justiitsministeeriumi valitsemisala valitsusasutustele ja hallatavatele riigiasutustele.

• 01.01.2005 said Eesti, Läti ja Leedu Põhjamaade Investeerimispanga täieõiguslikeks liikmeteks. Põhjamaade Investeerimispanga asutasid 04.12.1975 Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi.

• 03.01.2005 alustas Eesti Pank seoses Türgi rahareformiga Türgi uue liiri kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval 1 TRY = 8,60611 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 TRY = 7,5947 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• 09.01.2005 nimetati presidendi otsusega Ants Frosch Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rumeenias ja Bulgaaria Vabariigis asukohaga Varssavis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Aivo Orav.

• 14.01.2005 nimetati presidendi otsusega Aivo Orav Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Makedoonia Vabariigis.

• 21.01.2005 nimetati presidendi otsusega Tiina Intelmann Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks ÜRO juures. Täpselt samasuguse otsuse oli president Arnold Rüütel allkirjastanu küll juba 14.01.2005.

• 21.01.2005 nimetati EV Valitsuse korraldusega riigi peaprokuröriks Norman Aas alates 07.02.2005 kuni 06.02.2010.

• 25.01.2005 nimetati presidendi otsusega Andres Rundu Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Maroko Kuningriigis asukohaga Madridis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Andres Tomasberg.

• 27.01.2005 avaldas Äripäev viiendat aastat järjest Gaselli TOP-i, kus olid vaatluse all kõige kiiremini kasvanud keskmised ja väikesed ettevõtted ning nende käibe ja puhaskasumi kasv aastail 2001‒2003. Ettevõtete müügitulu pidi vaadeldud kolmel aastal jääma vahemikku 1‒75 miljonit krooni ning käibe ja kasumi kasv 2003. aastal 2001. aastaga võrreldes olema vähemalt 50%. Ettevõtted reastati kogutud punktide alusel. Edetabeli 25 esimest ettevõtet ning nende 2001. ja 2003. aasta käive Eesti kroonides olid järgmised:

Ettevõtte nimi Käive 2001 (EEK) Käive 2003 (EEK)

1) Topster OÜ 1 920 463 6 596 224;

2) Malkati Kaubanduse OÜ 3 168 188 11 253 049;

3) Selista Ehitus OÜ 8 710 620 32 306 969;

4) Derek Trade OÜ 2 281 294 25 546 567;

5) Fratel Trade OÜ 16 899 038 58 404 942;

6) Nores Plastic OÜ 3 261 579 24 124 552;

7) Agrovarustus OÜ 4 470 988 22 326 503;

8) Ferdmaster OÜ 9 124 890 48 826 372;

9) Troll Balti AS 2 760 055 10 838 811;

10) Uno Transport OÜ 2 256 729 7 257 000;

11) Provintsi Transport OÜ 5 657 905 24 341 383;

12) W.W Kinnisvara OÜ 1 754 005 8 527 192;

13) Honger OÜ 1 043 185 3 894 713;

14) Arrierum OÜ 7 744 926 23 869 155;

15) Water Ser Lõuna-Eesti AS 12 498 535 34 168 589;

16) Sampo Grupp OÜ 16 594 533 67 026 595;

17) Uusvento OÜ 3 196 722 10 810 027;

18) Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ 17 671 763 67 139 750;

19) Ehitusvara AS 1 932 733 5 045 371;

20) SKS Võru OÜ 4 277 845 46 664 481;

21) Longiflorum OÜ 1 215 221 5 398 035;

22) Arhitektid Muru & Pere OÜ 1 706 620 4 690 422;

23) GS Temo OÜ 6 370 338 18 570 675;

24) Talwest Grupp OÜ 1 212 663 17 329 645;

25) Resvok OÜ 23 527 191 60 879 110.

• 31.01.2005 tehtud registrikandega nimetati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ümber Eesti Vasakparteiks. Alates oktoobrist 2008 jätkati nime all Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.

Veebruar 2005

• 04.02.2005 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Neste Eesti endaga jaanuaris 2004 loodud aktsiaseltsi Estonian Transoil. Ühinemisotsus langetati 29.03.2005 ja ühinemine viidi lõpule 01.08.2005, mil AS Estonian Transoil äriregistrist kustutati.

• 07.02.2005 tehtud äriregistri kandega nimetati AS Uninet ümber aktsiaseltsiks Elisa Andmesideteenused, mis omakorda 22.03.2007 sai oma praeguse nime AS Elisa Eesti.

• 10.02.2005 vabastati ametist välisminister Kristiina Ojuland peaminister Juhan Partsi ettepanekul usalduse kaotuse tõttu. Partsi ettepanek tugines 07.02.2005 esitatud kaitsepolitsei aruandele, milles juhiti tähelepanu Välisministeeriumis riigisaladuste ümberkäimisel valitsenud korralagedusele, kusjuures osa dokumente oli kaduma läinud just Ojulandi ministriks oleku ajal. Puhkenud konflikti võib pidada Partsi valitsuse kriisi alguspunktiks.

• 11.02.2005 sõlmitud ühinemislepingu ja 22.03.2005 vastu võetud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Kuusakoski endaga juunis 1998 loodud osaühingu Kuusakoski Baltic Holdings. Ühinemine viidi lõpule 31.08.2005, mil OÜ Kuusakoski Baltic Holdings äriregistrist kustutati.

• 17.02.2005 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi arhitekt Udi Tiirmaa, orkestrijuht Aadu Reigi ja metsateadlane Endel Laas.

• 21.02.2005 andis president Arnold Rüütel kolonel Alar Lanemanile brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

• 22.02.2005 andis Riigikogu ees ametivande ja asus välisministriks Rein Lang, kelle president oli ametisse nimetanud eelmisel päeval.

• 28.02.2005 tehtud registrikandega nimetati AS FKSM ümber aktsiaseltsiks YIT Ehitus. Alates veebruarist 2018 kannab ettevõte nime AS YIT Eesti.

Märts 2005

• 03.03.2005 nimetati Toomas Kivimägi valitsuse korraldusega taas Pärnu maavanemaks Toomas Kivimägi, seekord kuni 2. märtsini 2010.

• 07.03.2005 toimusid Riigikogu aseesimeeste erakorralised valimised seoses Rein Langi asumisega 21.02.2005 välisministriks. Uuteks aseesimeesteks kandideerisid Andres Lipstok ja Peeter Kreitzberg, kellest Lipstok valiti 45 häälega esimeseks ja Kreitzberg 27 häälega teiseks aseesimeheks.

• 15.03.2005 tehtud regstrikandega nimetati AS Kesko Food ümber aktsiaseltsiks Rimi Eesti Food.

• 21.03.2005 toimus valitsuskoalitsiooni kuulunud Reformierakonna ja Rahvaliidu algatusel Riigikogus umbusaldushääletus oma koalitsioonipartneri Res Publica esindajana justiitsministri ametis olnud Ken-Marti Vaherile, mis 54 häälega ka läbi läks. Umbusalduse ajendiks oli Vaheri pakutud nn mõõdikute ehk piirarvude süsteem korruptsiooniga võitlemiseks. Peaminister Juhan Parts (Res Publica) otsustas selle peale tagasi astuda: oma avalduse esitas ta presidendile 24.03.2005.

• 21.03.2005 astus Võru maavanemana ametisse Ülo Tulik. EV Valitsus võttis vastavasisulise korralduse vastu 15. märtsil 2005 ja selle kohaselt määrati Tulik maavanemaks kuni 20. märtsini 2010.

• 22.03.2005 nimetati Riigikogu otsusega Ringhäälingunõukogu liikmeteks riigikogulased Jaak Allik, Peep Aru, Peeter Kreitzberg, Katrin Saks ja Ela Tomson ning tunnustatud asjatundjad Andres Jõesaar, Andres Root, Hagi Šein ja Silva Tomingas. Ehk siis nõukogu koosseis ei muutunud võrreldes varasema, 11.05.2003 nimetatud koosseisuga. Ka nõukogu esimehena jätkas Andres Jõesaar. See Ringhäälingunõukogu koosseis jäi ka viimaseks. Nimelt 18.01.2007 võttis Riigikogu vastu Eesti Rahvusringhäälingu seaduse, millega Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevus eraldiseisvate organisatsioonidena lõpetati ning 01.06.2007 alustas tegevust Eesti Rahvusringhääling. Sellest lähtuvalt nimetas Riigikogu 08.05.2007 ametisse juba Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu, ehkki nõukogu koosseisu põhimõtted jäid sisuliselt endiseks.

• 23.03.2005 võttis Riigikogu vastu otsuse, millega toetati Vabadussõja võidusamba rajamist Tallinna Vabaduse väljakule. Otsuses tehti valitsusele ettepanek korraldada koostöös Tallinna linnaga samba püstitamine ning tagada selle rahastamine. Sama aasta 29. oktoobril asetati Harjumäe veerele kivi, mis tähistas tulevase võidusamba tinglikku asukohta. Riigikogu otsusest kuni samba avamiseni kulus üle nelja aasta: Vabadussõja võidusammas avati 23.06.2009.

• 23.03.2005 võttis Riigikogu vastu Eesti lipu seaduse, mis jõustus küll alles 01.01.2006. Seadusega määrati kindlaks lipupäevad, mil riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud peavad Eesti lipu heiskama. Nimetatud seadusega nimetati lipupäevadeks Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev (3. jaanuar), Tartu rahulepingu aastapäev (2. veebruar), Eesti Vabariigi aastapäev ehk iseseisvuspäev (24. veebruar), emakeelepäev (14. märts), emadepäev (maikuu teine pühapäev), Euroopa päev (9. mai), Eesti lipu päev (4. juuni), leinapäev (14. juuni, lipp heisatakse leinalipuna), võidupüha (23. juuni), jaanipäev (24. juuni), taasiseseisvumispäev (20. august), teadmistepäev (1. september) ja isadepäev (novembrikuu teine pühapäev). Lisaks kinnitati lipupäevadeks Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste päev, samuti rahvahääletuse toimumise päev.

Eesti lipu seadusega sätestati, et Eesti lipp on alaliselt heisatud ehk siis seda ei langetata Riigikogu, valitsuse, Riigikohtu ja muude kohtute, Riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumide, Eesti Panga, maavalitsuste, valla- ja linnavolikogude ning valla- ja linnavalitsuse hoonel, samuti piiripunktides. Eesti presidendi residentsil Kadriorus on alaliselt heisatud vabariigi presidendi lipp ehk Eesti lipp, mille mõlemal küljel on keskel suur riigivapp.

Eesti lipu seaduse kehtima hakkamisega tunnistati kehtetuks Riigikogus 23.03.1993 vast võetud riigilipu seadus.

• 24.03.2005 toimusid Riigikogu X koosseisu juhatuse iga-aastased valimised. Riigikogu esimeheks kandideerinud Ene Ergma ja Peeter Kreitzberg kogusid vastavalt 66 ja 32 häält ehk siis valituks osutus Ergma. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Andres Lipstok, Toomas Varek ja Peeter Tulviste, kes kogusid vastavalt 34, 34 ja 32 häält. Selle järel korraldati Lipstoki ja Vareki vahel valimise lisavoor, kus Lipstok kogus 33 ja Varek 31 häält. Nii valiti Lipstok esimeseks ja Varek teiseks aseesimeheks.

• 24.03.2005 nimetas Tallinna Linnavolikogu oma otsusega Kari Gümnaasiumi ümber Tallinna Ranniku Gümnaasiumiks.

• 30.03.2005 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ Koduapteek endaga seitse ettevõtteks, milleks olid Pelguranna Apteegi OÜ, Heroica OÜ, Rendel Invest OÜ, V.K.A.S. Holding OÜ, Rahva Säästuapteegi OÜ, Strebelt Grupp OÜ ja Selma Apteek OÜ. Ühinemine viidi lõpule 09.09.2005 tehtud kandega, millega koos või mille järel ka kõik liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

Aprill 2005

• 11.04.2005 jätkas senine Eesti Ühispank tegevust SEB Eesti Ühispanga nime all.

• 13.04.2005 lahkus ametist Juhan Partsi juhitud valitsus ja astus ametisse Andrus Ansipi esimene valitsus. Parts oli esitanud tagasiastumisavalduse 24.03.2005 pärast seda, kui Res Publica koalitsioonipartnerite Reformierakonna ja Rahvaliidu algatusel avaldati Riigikogus 21.03.2005 umbusaldust Res Publica esindajana justiitsministri ametis olnud Ken-Mart Vaherile. Uus, Andrus Ansipi juhitud valitsuse moodustasid Reformierakonna (RE), Keskerakonna (KE) ja Rahvaliit (RL). Valitsuskabinetti kuulusid alguses:

peaminister Andrus Ansip (RE);

haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE);

justiitsminister Rein Lang (RE);

kaitseminister Jaak Jõerüüt (RE);

keskkonnaminister Villu Reiljan (RL);

kultuuriminister Raivo Palmaru (KE);

majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar (KE);

põllumajandusminister Ester Tuiksoo (RL);

rahandusminister Aivar Sõerd (RL);

siseminister Kalle Laanet (KE);

sotsiaalminister Jaak Aab (KE);

välisminister Urmas Paet (RE);

minister (rahvastikuminister) Paul-Eerik Rummo (RE);

minister (regionaalminister) Jaan Õunapuu (RL).

• 14.04.2005 muutis Riigikogu pühade ja tähtpäevade seadust, lisade riigipühade loetelusse 24. detsembril tähistatava jõululaupäeva.

• 15.04.2005 vabastas valitsus Külvar Mandi tagasiulatuvalt 13.04.2005 Sotsiaalministeeriumi abiministri ametist seoses minister Marko Pomerantsi volituste lõppemisega.

Samal päeval, seoses valitsuskabineti vahetusega ja Villu Reiljani jätkamisega keskkonnaministri ametis, nimetas valitsus Olavi Tammemäe tagasiulatuvalt alates 13.04.2005 Keskkonnaministeeriumi abiministriks kuni minister Villu Reiljani volituste lõpuni.

• 20.04.2005 sõlmitud ühinemislepingu ja 22.04.2005 heaks kiidetud ühinemisotsuse kohaselt liitis OÜ VP Market endaga juunis 2003 loodud osaühingu NDX Development. Ühinemine viidi lõpule 22.11.2005, mil OÜ NDX Development äriregistrist kustutati. Olgu lisatud, et VP Market toimib alates jaanuarist 2007 osaühinguna MAXIMA Eesti.

• 28.04.2005 toimunud Pärnu Linnavolikogu erakorralisel istungil valiti Pärnu linnapeaks Ahti Kõo. Eelmise linnapea Väino Hallikmägi volitused lõpetati talle umbusalduse avaldamise tõttu. Samal päeval sai volikogu umbusalduse osaliseks ka abilinnapea Riina Müürsepp.

Mai 2005

• 05.05.2005 nimetas valitsus Peeter Laasiku alates 05.05.2005 Sotsiaalministeeriumi abiministriks kuni minister Jaak Aabi volituste lõpuni.

• 09.05.2005 nimetas valitsus Erkki Piisangu alates 09.05.2005 Haridus- ja Teadusministeeriumi abiministriks kuni minister Mailis Repsi volituste lõppemiseni.

• 18.05.2005 kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas alla lepetele, mis määratlesid maismaa- ja merepiiri kahe riigi vahel.

• 19.05.2005 astus Valga maavanemana ametisse Georg Trašanov. Samal päeval tehtud EV Valitsuse vastavasisulise korralduse kohaselt määrati Trašanov maavanemaks kuni 18. maini 2010.

• 23.05.2005 võttis Riigikogu vastu otsuse, millega toetati Vabasõja võidu samba (vabaduse ausamba) rajamist Tallinna Vabaduse väljakule. Sama otsusega tehti EV Valitsusele ülesandeks korraldada koostöös Tallinna linnaga võidusamba rahastamine ja püstitamine.

• 23.05.2005 sõlmitud ühinemislepingu ja 29.08.2005 vastu võetud ühinemisotsuse alusel liitis AS A. Le Coq Tartu Õlletehas (hilisema AS A. Le Coq) endaga aktsiaseltsi Ösel Foods. Ühinemine viidi lõpule 28.06.2006, mil AS Ösel Foods äriregistrist kustutati.

• 23.05.2005 kanti äriregistrisse OÜ Interinfo Baltic, mille oli asutanud investeerimiskontserni Texas Pacific Group üks harufirmadest, Belgias registreeritud Interinfo Holding SCA. Interinfo Baltic omandisse läks 100% aktsiaseltsi Delfi aktsiatest, mille senine omanik oli samasse kontserni kuulunud Belgia ettevõte Interinfo Belgium SCA.

• 27.05.2005 sõlmis Eesti Väärtpaberikeskus Leedu keskdepositooriumiga korrespondentsuhte loomiseks lepingu, mis võimaldab makseta ja maksega piiriüleseid väärtpaberiülekandeid ja börsitehinguid.

• 30.05.2005 sõlmitud ühinemislepingu ja 30.06.2005 heaks kiidetud ühinemisotsuse alusel liitis AS Prisma Peremarket endaga novembris 2000 loodud aktsiaseltsi RaMare. Ühinemine viidi lõpule 30.11.2005, mil AS RaMare äriregistrist kustutati.

• 31.05.2005 suri akadeemik Viktor Maamägi (sündinud 12.10.1917).

• 31.05.2005 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Eritrea vahel.

• 31.05.2005 võttis Riigikogu vastu seaduse, mille kohaselt Eesti ühines 10.12.1982 heaks kiidetud ÜRO mereõiguse konventsiooniga ja selle XI osa rakenduskokkuleppega, mis koostati 28.07.1994. ÜRO mereõiguse konventsioon ja selle rakenduskokkuleppe jõustusid Eesti suhtes 25.09.2005.

Juuni 2005

• 01.06.2005 alustati Tallinna börsi põhinimekirjas aktsiaseltsi Tallinna Vesi aktsiate noteerimist ja nendega kauplemist.

• 01.06.2005 asus Eesti Kirjandusmuuseumi direktoriks Janika Kronberg, kes oli selles ametis kaks tähtaega järjest kuni 30.06.2015.

• 06.06.2005 nimetati presidendi otsusega Matti Maasikas Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Venemaa Föderatsioonis asukohaga Moskvas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Karin Jaani.

• 09.06.2005 nimetas Riigikogu oma otsusega Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Meelis Atoneni alates 01.07.2005 kuni 31.05.2006.

• 13.06.2005 toimus Riigikogu X koosseisu juhatuse aseesimeeste erakorraline valimine, ajendiks Andres Lipstoki nimetamine Eesti Panga presidendiks 06.06.2005. Riigikogu uuteks aseesimeesteks kandideerisid Toomas Varek ja Taavi Veskimägi, kes kogusid vastavalt 50 ja 28 häält. Niisiis valiti Varek esimeseks ja Veskimägi teiseks aseesimeheks.

• 16.06.2005 võttis EV Valitsus vastu määrusega, mille alusel moodustati Lehtse valla, Saksi valla ja Tapa linna ühinemisel uus kohaliku omavalitsuse üksus Tapa vald. Vaid seni Saksi valla koosseisu kuulunud Kiku, Pariisi ja Salda küla arvati Kadrina valla koosseisu. Tapa linn jätkas sealt alates vallasisese linnana.

• Samal päeval ehk 16.06.2005 võttis EV Valitsus vastu teisegi määruse, mille alusel loodi Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisel uus kohalik omavalitsus, mis sai nimeks Saarde vald. Kilingi-Nõmme linn muutus sellega vallasiseseks linnaks.

• Lisaks moodustati valitsuse 16.06.2005 vastu võetud määruse alusel Jõhvi linna ja Jõhvi valla ühinemisel uue kohaliku omavalitsuse üksusena Jõhvi vald.

• 16.06.2005 kehtestati Eesti ja Djibouti Vabariigi vahel diplomaatilised suhted.

• 20.06.2005 andis president Arnold Rüütel kolonel Vello Loemaale brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

• 20.06.2005 ratifitseeris Riigikogu 18. mail 2005 Moskvas allakirjutatud Eesti-Vene piirileppe, täiendades seda ise preambulaga, mis sai takistuseks selle ratifitseerimisele Venemaa Riigiduuma poolt.

• 27.06.2005 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Benini Vabariigi vahel.

• 30.06.2005 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel moodustati Järvamaal Kabala valla, Oisu valla, Türi linna ja Türi valla ühinemisel uus kohaliku omavalitsus üksus, mis sai nimeks Türi vald. Senisest Türi linnast sai sellega vallasisene linn. Ühinemine jõustus 16.10.2005 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise tulemuste kinnitamisel.

Juuli 2005

• 01.07.2005 alustas Eesti Pank seoses Rumeenias toimunud rahareformiga Rumeenia uue leu kursi määramist, mis oli esimesel päeval 1 RON = 4,3427 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.2010, mil see oli 1 RON = 3,65006 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• 01.07.2005 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Afganistani vahel.

• 06.07.2005 nimetati presidendi otsusega Rein Oidekivi Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Bosnias ja Hertsegoviinas asukohaga Tallinnas.

• 07.07.2005 tehtud registrikandega nimetati AS Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär ümber aktsiaseltsiks Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN: Alates juunist 2015 kannab ettevõte nime OÜ Advokaadibüroo COBALT.

• 25.07.2005 nimetati presidendi otsusega Ants Frosch Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Poola Vabariigis asukohaga Varssavis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Aivo Orav.

August 2005

• 18.08.2005 nimetas valitsus Tea Varraku alates 05.09.2005 Rahandusministeeriumi abiministriks kuni minister Aivar Sõerdi volituste lõppemiseni.

• 23.08.2005 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi vahel.

• 25.08.2005 vastas EV Valitsus oma korraldusega Robert Antropovi tema enda algatusel politseipeadirektori ametist alates 31.08.2005. Sama korraldusega anti Politseiameti asjaajamine üle Raivo Aegile, kes oli sel ajal politseipeadirektori asetäitja julgestuspolitseis. Antropovi lahkumise otseseks ajendiks oli asjaolu, et ta oli 19.06.2005 viinud julgestuspolitsei operatiivautoga oma vanemad Saaremaale sanatooriumi ning kasutas politseiautot ka hiljem nende tagasitoomisel.

September 2005

• 01.09.2005 valiti alanud uueks õppeaastaks Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimeheks Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor Kalle Tammemäe.

• 09.09.2005 nimetati presidendi otsusega Priit Kolbre Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Soome Vabariigis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Matti Maasikas.

• 14.09.2005 kiitis Riigikogu heaks Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“.

• 15.09.2005 nimetati EV Valitsuse korraldusega Raivo Aeg politseipeadirektoriks (ehk Politseiameti peadirektoriks) alates 15.09.2005 kuni 14.09.2010.

• 27.09.2005 sai Eesti Pangalt litsentsi krediidiasutusena tegutsemiseks AS Balti Investeeringute Grupp, mis seejärel muutis ka oma nime Balti Investeeringute Grupi Pangaks (vastav äriregistri kanne tehti 9. novembril 2005). Alates 23. jaanuarist 2009 jätkati tegevust aga Bigbanki nime all.

Oktoober 2005

• 03.10.2005 määras Eesti Pank esimest korda Serbia ja Montenegro dinaari kursi Eesti krooni suhtes, mis oli avapäeval 1 CSD = 0,183355 EEK. 03.06.2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks ning kaks päeva hiljem, 05.06.2006 kuulutas Serbia end senise Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Sellest johtuvalt muudeti novembris 2006 dinaari tähist: senine CSD asendati RSD-ga. Kui veel 03.11.2006 oli dinaari kurss 1 CSD = 0,198019 EEK, siis 06.11.2006 oli kurss 1 RSD = 0,197987. Viimati määrati kurss 31.12.2010, mil see oli 1 RSD = 0,148105 EEK.

• 05.10.2005 nimetati presidendi otsusega Marina Kaljurand Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Venemaa Föderatsioonis asukohaga Moskvas.

• 07.10.2005 lahkus kaitseministri ametist Jaak Jõerüüt tema enda esitatud avalduse alusel. Oma tagasiastumispalve oli Jõerüüt esitanud 26.09.2005 põhjendusega, et Kaitseministeeriumi haldusalas toimiva Kindral Laidoneri Muuseumi (Eesti Sõjamuuseumi) toonane direktor Indrek Tarand oli Kadrioru staadionil 23.09.2005 toimunud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio jalgpallimatšil kandnud pealtvaatajana T-särki, millele oli kirjutatud „Kommarid ahju!“ ja selle all pikk nimekiri endistest kommunistidest, kes kuulusid sel ajal valitsusse ja Riigikogusse.

• 10.10.2005 astus uue kaitseministrina ametisse Jürgen Ligi.

• 13.10.2005 nimetati presidendi otsusega Tiia Miller Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Egiptuse Araabia Vabariigis asukohaga Tallinnas.

• 16.10.2005 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Üle Eesti oli nimekirjadesse kantud 1 059 292 valijat, kellest osales hääletamisel 502 504 ehk 47,4%.

• 18.10.2005 suri brigaadikindral Märt Tiru (sündinud 10.10.1947), kes 2000. aastal tegutses Kaitseväe juhataja kohusetäitjana.

• 20.10.2005 kehtestati Eesti ja Bahama vahel diplomaatilised suhted.

• 25.10.2005 omandas OÜ Hansa Shipping segalastilaeva Eversmeer, mis nimetati seejärel ümber ja kanti Kaie nime all 02.11.2005 Eesti laevaregistrisse. Hollandis 1990. aastal valminud laeva üldpikkus on 88,25 meetrit ja laius 13,17 meetrit, parda kõrgus 7 ja süvis 5,45 meetrit. Terasest kerega segalastilaeval on üks 1440 kW võimsusega peajõuseade ning laeva kandejõud on 4161 tonni. Olgu veel lisatud, et 26.07.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel sai laeva uueks omanikuks 19.12.2006 tehtud kande alusel osaühing HS Kaie. HS Kaie asutati Hansa Shippingu jagunemisel, mille käigus loovutas Hansa Shipping segalastilaeva Kaie jagunemise käigus asutatud HS Kaiele. Jagunemine viidi lõpule 06.12.2006, mil OÜ HS Kaie äriregistrisse kanti. Emafirmana toiminud OÜ Hansa Shipping toimib aga alates detsembrist 2016 samanimelise aktsiaseltsina.

• 28.10.2005 sõlmis Eesti Väärtpaberikeskus Soome Väärtpaberite Keskdepositooriumiga lepingu, mis võimaldab Eesti aktsiate piiriülest kandmist Soome.

November 2005

• 01.11.2005, pärast 16.10.2005 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, valiti Pärnu Linnavolikogu istungil uueks linnapeaks Mart Viisitamm, kes vahetas selles ametis välja Ahti Kõo.

• 01.11.2005 valiti Tartu Linnavolikogu istungil volikogu esimeheks Aadu Must. Samal istungil valiti volikogu aseesimeheks Hannes Astok.

• 01.11.2005 asus ajakirja Looming peatoimetajaks Mihkel Mutt, kes oli selles ametis kuni 28.02.2016. Uue peatoimetaja valis Kirjanike Liidu juhatus. Sinnani oli ajakirja peatoimetajaks Udo Uibo, kes oli tegutsenud selle ametis alates aastast 1997.

• 04.11.2005 avaldas Äripäev järjekordse rikaste TOP-i, mis seekord tugines omanikega seotud ettevõtete 2004. aasta majandusaruannetele ‒ omakapitalile ja puhaskasumile. Edetabeli 50 esimest olid järgmised:

1) Toomas Annus 1484,2 mln krooni;

2) Margus Kangro 1455,55 mln krooni;

3) Marcel Vichmann 1392,94 mln krooni;

4) Toomas Sildmäe 1340,37 mln krooni;

5) Heldur Meerits 1248,25 mln krooni;

6‒7) Sergei Glinka 1194,87 mln krooni;

6‒7) Maksim Liksutov 1194,87 mln krooni;

8) Fjodor Berman 1189,66 mln krooni;

9) Viktor Levada 1090,96 mln krooni;

10) Daniel Elihu Bain 1062,35 mln krooni;

11) Igor Izraeljan 907,23 mln krooni;

12) Tõnu Toomik 882,17 mln krooni;

13) Tiina Mõis 856,46 mln krooni;

14) Enn Pant 831,88 mln krooni;

15) Aivar Berzin 792,75 mln krooni;

16) Valeri Kovalenko 727,7 mln krooni;

17) Kalev Järvelill 723,61 mln krooni;

18) Ain Hanschmidt 717,25 mln krooni;

19) Väino Kaldoja 683,68 mln krooni;

20) Ernesto Achille Preatoni 681,12 mln krooni;

21) Endel Siff 675,55 mln krooni;

22) Armin Karu 668,8 mln krooni;

23) Mati Polli 598,22 mln krooni;

24) Aadu Luukas 583,62 mln krooni;

25) Anatoli Kanajev 575,175 mln krooni;

26) Oleg Ossinovski 561,44 mln krooni;

27) Tõnis Palts 558,95 mln krooni;

28) Hannes Tamjärv 551,53 mln krooni;

29) Mihhail Gnidin 518,79 mln krooni;

30) Andres Järving 510,48 mln krooni;

31) Priit Piilmann 507,31 mln krooni;

32) Urmas Nimmerfeldt 482,89 mln krooni;

33) Kaido Jõeleht 465,71 mln krooni;

34) Neinar Seli 443,25 mln krooni;

35) Vello Kunman 418,66 mln krooni;

36) Elar Sarapuu 417,7 mln krooni;

37) Urmas Sõõrumaa 392,39 mln krooni;

38) Jaan Korpusov 360,12 mln krooni;

39) Peeter Mänd 354,23 mln krooni;

40) Pjotr Sedin 352,33 mln krooni;

41) Andres Toome 344,02 mln krooni;

42) Arti Arakas 337,33 mln krooni;

43) Toomas Tamm 309,44 mln krooni;

44) Ants Laos 309,21 mln krooni;

45) Hans H. Luik 300,6 mln krooni;

46) Hillar-Peeter Luitsalu 293,04 mln krooni;

47) Valeri Karkatšev 286,06 mln krooni;

48) Viktor Mõisja 276,67 mln krooni;

49) Nikolai Malõhh 275,63 mln krooni;

50) Gerhard Eberle 274,56 mln krooni.

• 09.11.2005 tehtud registrikandega nimetati AS Balti Investeeringute Grupp ümber aktsiaseltsiks Balti Investeeringute Grupi Pank. Alates jaanuarist 2009 kannab ettevõte nime AS Bigbank.

• 11.11.2005 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks Signe Ratso, kes kuni oktoobrini 2005 oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja sealt alates Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi juhtivnõunik.

• 14.11.2005 nimetati presidendi otsusega Margus Laidre Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis asukohaga Londonis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Kaja Tael.

• 15.11.2005 valiti Tallinna Linnavolikogu istungil Tallinna linnapeaks Jüri Ratas.

• 17.11.2005 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Arco Vara endaga augustist 2001 tegutsenud Arco Vara Ärijuhtimise OÜ. Ühinemisotsus langetati 10.01.2006 ja ühinemine viidi lõpule 04.05.2006, mil Arco Vara Ärijuhtimise OÜ äriregistrist kustutati.

• 17.11.2005 valiti Tartu Linnavolikogu otsusega Tartu linnapeaks taas Laine Jänes.

• 21.11.2005 sõlmitud ühinemislepingu ja heaks kiidetud ühinemisotsuse kohaselt liitis ESS Puhatustööde AS endaga aktsiaseltsid Minu Vara, Minu Vara Ida ja Minu Vara Lääne ning osaühingud Majatek. Ühinemine viidi lõpule17.05.2006 tehtud kandega; mil ühtlasi nimetati ESS Puhastustööde AS ümber aktsiaseltsiks ISS Eesti. Alates jaanuarist 2020 kannab ettevõte nime AS Stell Eesti.

• 21.11.2005 algas ASi Tallink Grupp aktsiate esmane avalik pakkumine. Ühtekokku suunati avalikule pakkumisele 34 090 909 aktsiad, millest 26 500 000 olid emiteeritavad uued aktsiad ja 7 590 909 senistele aktsionäridele kuulunud aktsiad. Pakkumise korraldaja ja koordinaator oli Citigroup Global Markets Ltd, kaaskorraldajatena olid kaasatud veel Nordea Bank Finland Plc, Suprema Securities ja SEB Eesti Ühispank. Esialgne pakkumishinna vahemik oli 73,5 kuni 92 krooni.

• 29.11.2005 kuulutas Tallinna Linnakohus välja osaühingu Marvendo pankroti. Vahetult enne seda, 07.10.2005 oli OÜ Marvendo nimetatud ümber osaühinguks Assos International.

• 30.11.2005 tehtud registrikandega nimetati AS Maag ümber aktsiaseltsiks Maag Grupp.

Detsember 2005

• 01.12.2005 jõudis lõpule Tallink Grupi aktsiate esmase avaliku pakkumise periood. Algselt seniste aktsionäride poolt müüki pandud 7 509 909 aktsia asemel realiseeriti 5 074 545 aktsiat, ehkki nõudlus ületas pakkumist ligi kolmekordselt. Küll leidsid omaniku kõik emiteeritud 26 500 000 uut aktsiat. Tallink Grupi nõukogu määras pakkumishinnaks 82,5 krooni.

• 02.12.2005 tehtud registrikandega nimetati AS Filee Lihatööstus (kandis kuni 11.02.2003 nime AS Filee L.T.) ümber aktsiaseltsiks Maag Lihatööstus. Alates 08.01.2014 toimib ettevõte kui AS Rannarootsi Lihatööstus.

• 03.12.2005 valiti Eesti Olümpiaakadeemia täiskogu koosolekul akadeemia uueks presidendiks Neinar Seli. Eelmine president Vahur Ööpik oli valitud 08.12.2001.

• 09.12.2005 alustati Tallinna börsi põhinimekirjas aktsiaseltsi Tallink Grupp aktsiate noteerimist ja nendega kauplemist.

• 14.12.2005 tehtud registrikandega nimetati AS Hea Meier ümber aktsiaseltsiks Maag Piimatööstus. Alates jaanuarist 2015 kannab ettevõte nime AS Farmi Piimatööstus.

• 28.12.2005 kuulutasid Tartu Linnavalitsus ja ajaleht Postimees oma ühisel konkursil Tartu aasta teoks 2005 Jaani kiriku taastamise ülikoolilinnas. Aasta tegu valiti küsitluse põhjal, milles osales 2100 inimest.

2006

Jaanuar 2006

• 01.01.2006 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 350 700 inimest, sealhulgas meessoost 627 930 ja naissoost 722 770. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 358 850.

• 06.01.2006 vabastas valitsus Tea Varraku tema enda algatusel Rahandusministeeriumi abiministri ametist 26.01.2006.

• 23.01.2006 nimetas EV Valitsus Märt Krafti uueks tähtajaks Siseministeeriumi kantsleriks alates 27.01.2006 kuni 26.01.2011.

• 24.01.2006 nimetas Riigikogu oma otsusega Eesti Panga nõukogu asendusliikmeks Harri Õunapuu.

• 25.01.2006 pikendati valitsuse korraldusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske ametiaega veel viieks aastaks alates 27.01.2006 kuni 26.01.2011.

• 25.01.2006 vastu võetud jagunemiskava kohaselt loovutas AS Magnum Medical eraldumise teel osa oma varast jagunemise käigus asutatud osaühingule Paljastor Kinnisvara. Jagunemine viidi lõpule 24.04.2006, mil OÜ Paljastor Kinnisvara äriregistrisse kanti. Olgu lisatud, et oktoobris 2007 nimetati Paljastor Kinnisvara ümber osaühinguks Ecobay. AS Magnum Medical aga nimetati detsembris 2006 ümber aktsiaseltsiks Magnum ja see omakorda detsembris 2012 aktsiaseltsiks Ecbatana.

• 26.01.2006 tehtud registrikandega nimetati senine OÜ Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool ümber osaühinguks EHTE.

• 26.01.2006 avaldas Äripäev järjekordse Gaselli TOP-i, kus olid vaatluse all kõige kiiremini kasvanud keskmised ja väikesed ettevõtted ning nende käibe ja puhaskasumi kasv aastail 2002‒2004. Ettevõtete müügitulu pidi vaadeldud kolmel aastal jääma vahemikku 1‒104 miljonit krooni ning käibe ja kasumi kasv 2004. aastal 2002. aastaga võrreldes olema vähemalt 50%. Ettevõtted reastati kogutud punktide alusel. Edetabeli 25 esimest ettevõtet ning nende 2002. ja 2004. aasta käive Eesti kroonides olid järgmised:

Ettevõtte nimi Käive 2002 (EEK) Käive 2004 (EEK)

1) EBÖ Eesti AS 2 936 832 30 454 178;

2) Viljavedaja OÜ 2 811 886 18 240 834;

3) Väätsa Prügila AS 1 460 127 8 244 806;

4) Total Eesti OÜ 2 194 245 18 433 752;

5) Soone Farm OÜ 2 439 562 9 677 462;

6) Borinberg OÜ 1 342 457 6 517 943;

7) Lahepõllu OÜ 1 765 060 8 702 152;

8) CV Keskus OÜ 1 543 793 8 150 269;

9) Hagelin OÜ 1 657 067 40 600 442;

10) Almar OÜ 1 375 676 4 839 203;

11) Paavli Kinnisvara OÜ 2 663 904 11 522 509;

12) Monex OÜ 8 847 427 49 695 162;

13) Palmako Ehitus AS 18 356 415 62 599 902;

14) Teeme Varuosad OÜ 1 713 752 11 797 046;

15) Fratel Trade OÜ 25 619 796 89 702 349;

16) Tiigi Keskus AS 3 157 846 14 308 756;

17) Papliõis OÜ 1 860 053 8 074 320;

18) Cesana Grupp AS 1 005 887 3 400 854;

19) Nores Plastic OÜ 8 592 886 42 271 425;

20) Tinter-Projekt OÜ 2 959 481 10 948 435;

21) Roigumõisa OÜ 2 192 429 6 283 487;

22) Felixmarte OÜ 1 986 228 13 104 276;

23) Dastermo OÜ 2 526 765 10 737 269;

24) Savorito OÜ 14 613 720 50 756 385;

25) Sundstrand OÜ 1 140 444 4 523 198.

• 31.01.2006 asutati mittetulundusühinguna toimiv Eesti Etendusasutuste Liit, mis kanti registrisse 06.02.2006. Etendusasutuste Liit on nimetanud end küll 1991. aastal loodud Eesti Teatrijuhtide Liidu mantlipärijaks, kuid mingit otsest juriidilist seost nende kahe liidu vahel ei ole. Tõsi, kui Teatrijuhtide Liit kogunes 05.12.2006 oma üldkoosolekule, kus otsustati liidu tegevus lõpetada, siis langetati ka otsus anda järelejäänud vahendid võrdselt 50% ulatuses Eesti Teatriliidule ja Eesti Etendusasutuste Liidule. Olgu lisatud, et Etendusasutuste Liidu asutasid vaid kaks teatrit, Rahvusooper Estonia (peadirektor Paul Himma) ja MTÜ Von Krahli Teater (juhatuse liige Peeter Jalakas), ning ülejäänud etendusasutused (näiteks 2021. aasta mai seisuga oli kahe asutaja kõrval veel 17 liiget) liitusid Eesti Etendusasutuste Liiduga alles hiljem. Eesti Teatrijuhtide Liit, mis ühendas teatrijuhte kui füüsilisi isikuid, kustutati registrist 21.01.2008.

Veebruar 2006

• 06.02.2006 alustas Eesti Pank Argentina peeso kursi määramist Eesti krooni suhtes Esimesel päeval oli kurss järgmine: 1 ARS = 4,25698 EEK. Peeso kurssi krooni suhtes määrati kuni 31.12.2010, mil kurss oli 1 ARS = 2,94682. Järgmisest päevast võttis Eesti kasutusele euro.

• Samal päeval ehk 06.02.2006 alustas Eesti Panga seoses Aserbaidžaanis toimunud rahareformiga Aserbaidžaani uue manati kursi määramist Eesti krooni suhtes ning see oli sel päeval 1 AZN = 14,2159 EEK. Alates 01.02.2004 oli Eesti Pank määranud Aserbaidžaani manati kurssi Eesti krooni suhtes, seda viimati 03.02.2006, mil kurss oli 1 AZM = 0,00281081 EEK. Aserbaidžaani uue manati kursi määramine lõpetati 31.12.2010, mil see oli 1 AZN = 14,6429 EEK. Järgmisest päevast võttis Eesti kasutusele euro.

• 06.02.2006 alustati samuti Brasiilia reaali kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval 1 BRL = 5,90633 EEK. Siingi jäi kursi määramise viimaseks päevaks 31.12.2010, mil kurss oli 1 BRL = 7,05652 EEK.

• Lisaks alustas Eesti Pank 06.02.2006 ka Aafrika Finantsühenduse frangi kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval 1 XOF = 0,0239105 EEK. Aafrika Finantsühendus liidab ühtsesse majandus- ja valuutaliitu kuuluvaid Lääne-Aafrika riike (omaaegseid Prantsuse asumaid). Ka siin jäi kursi määramise viimaseks päevaks 31.12.2010, mil see oli suhtes 1 XOF = 0,237119.

• 06.02.2006 alustati veel Egiptuse nael kursi määramist Eesti kursi suhtes, mis oli esimesel päeval1 EGP = 2,7306 EEK. Siingi jäi kursi määramise viimaseks päevaks 31.12.2010, mil see oli 1 EGP = 2,01734 EEK.

• Samuti alustas Eesti Pank sel päeval Iisraeli uue seekli kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli 1 ILS = 2,77723 EEK. Kursi määramine kestis kuni 31.12.2010, mil see oli 1 ILS = 3,30343 EEK.

• 06.02.2006 alustas Eesti Pank veel Malaisia ringgiti kursi määramist, mis oli 1 MYR = 3,49103 EEK. Viimasel päeval ehk 31.12.2010 oli kurss 1 MYR = 3,79784.

• Samal päeval määrati esimest korda veel Maroko dirhemi kurss Eesti krooni suhtes, mis oli 1 MAD = 1,43543 EEK. Viimati määrati kurss 31.12.2010: 1 MAD = 1,40167 EEK.

• Veel määrati Mehhiko peeso kurss Eesti krooni suhtes: 1 MXN = 1,24611 EEK. Krooni viimasel päeval ehk 31.12.2010 oli kurss 1 MXN = 0,945479 EEK.

• Lisaks alustas Eesti Pank sel päeval Tuneesia dinaari kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli avapäeval 1 TND = 9,64745 EEK. 31.12.2010 oli kurss 1 TND = 8,14089 EEK. Järgmisest päevast läks Eesti üle eurole.

• Venetsueela boliivari kursi määramist alustas Eesti Pank samuti 06.02.2006: 1 VEB = 0,0060778 EEK. Viimaseks päevaks jäi 14.04.2008, mil kurss oli 1 VEB = 0,00461722. Järgmisel päeval ehk 15.04.2008 määrati seoses rahareformiga Venezuelas juba uue boliivari kurss Eesti krooni suhtes: 1 VEF = 4,5935 EEK. Uue boliivari kurss määrati viimati 31.12.2010 ehk päev enne Eesti üleminekut eurole: 1 VEF = 2,7268.

• 09.02.2006 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse nimetada Tallinna Üldgümnaasium ümber Tallinna Kristiine Gümnaasiumiks. Kuni 1995. aastani oli kool tuntud Tallinna 4. Keskkoolina.

• 09.02.2006 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi näitleja Lembit Eelmäe, keeletoimetaja Helju Vals ja botaanikust akadeemik Hans-Voldemar Trass.

• 12.02.2006 tuli Kristina Šmigun Itaalias Torino olümpiamängudel suusavahetusega sõidus 15 km distantsil olümpiavõitjaks. Neli päeva hiljem, 16.02.2006 saavutas ta ka 10 km klassikadistantsil esikoha, tulles seega kahekordseks olümpiavõitjaks.

• 15.02.2006 astus Tartu maavanemana ametisse Esta Tamm. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse 6. veebruaril 2006 ja selle kohaselt määrati Tamm maavanemaks kuni 14. veebruarini 2011.

• 17.02.2006 tuli Andrus Veerpalu Itaalias Torinos peetud taliolümpial 15 km klassikadistantsil esimeseks, jõudes nüüd kahekordseks olümpiavõitjaks. Esimest korda tuli ta samal distantsil esimeseks 12.02.2002 Ameerika Ühendriikides Salk Lake City olümpial.

• 23.02.2006 koostatud jagunemiskava ja 07.04.2006 heaks kiidetud jagunemisotsuse alusel loovutas AS Generaator osa oma varast eraldumise teel aktsiaseltsile Roheline Elekter, mis moodustamise jagunemise käigus. Jagunemine viidi lõpule 02.10.2006, mil AS Roheline Elekter äriregistrisse kanti.

Märts 2006

• 08.03.2006 suri akadeemik Pavel Bogovski (sündinud 10.03.1919).

• 14.03.2006 suri akadeemik Lennart Meri (sündinud 29.03.1929), kes oli aastail 1992–2001 Eesti Vabariigi president.

• 16.03.2006 vabastati Riigikogu otsusega kohtunikuametist Riigikohtu liige Peeter Vaher temas enda soovil alates 01.07.2006.

• 20.03.2006 nimetas kaitseminister Jürgen Ligi oma määrusega senise Laidoneri Muuseumi ümber Eesti Sõjamuuseumiks (ametlikuks nimeks sai Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum).

• 23.03.2006 toimusid Riigikogu X koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks kandideerisid Toomas Varek ja Peeter Tulviste, kes kogusid vastavalt 54 ja 41 häält ehk siis valituks osutus Varek. Riigikogu aseesimeesteks kandideerisid Maret Maripuu ja Ene Ergma, kellest Maripuu kogus 61 häält ja sai esimeseks aseesimeheks ning Ergma valiti 32 häälega teiseks aseesimeheks.

• 28.03.2006 kehtestati Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vahel diplomaatilised suhted.

• Samal päeval ehk 28.03.2006 kehtestati diplomaatilised suhted ka Eesti ja Burkina Faso vahel.

Aprill 2006

• 07.04.2006 jõudis lõpule üle seitsme aasta kestnud EVEA Panga pankrotimenetlus. 31. juulil 1991 tegevuslitsentsi saanud EVEA Panga pankrot kuulutati välja 5. veebruaril 1999.

• 11.04.2006 nimetas Riigikogu oma otsusega Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees alates 01.06.2006 kuni 31.05.2008 Meelis Atoneni.

• 12.04.2006 kinnitati sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus asutamisotsus, milleks kaitseminister oli saanud volitused valitsuse 31.03.2006 korraldusega. Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus kanti registrisse 12.07.2006. Keskuse esimeseks direktoriks asus Kadri Liik.

• 12.04.2006 heisati Taanis Svendborg Vaerfti laevatehases Eesti lipp laeval, mis sai nimeks EML Wambola. 1977 valminud ja enne Eesti mereväe kasutusse võtmist põhjalikult renoveeritud staabi- ja toetuslaeva EML Wambola varustusse kuuluvad kaks kummipaati (üks 8, teine 4 inimesele) ning kaks kraanat (2- ja 2,8-tonnise tõstejõuga). Laeva pikkus on 44,5 meetrit, laius 9 meetrit ja süvis 2,9 meetrit, veeväljasurve 577,5 tonni. Kiirus 14 sõlme, mille tagavad kaks diiselmootoriga peamasinat. 29-liikmelise meeskonna kasutuses on kaks navigatsiooniradarit ning neli 12,7 mm Browningi raskekuulipildujat.

• 19.04.2006 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ Koduapteek endaga järjekordsed apteegid, mida seekord oli kuus: OÜ Nõmme Linnaapteek, OÜ Nõmme Vana Apteek, OÜ Narva Kesklinna Apteek, OÜ Kohtla-Järve Apteek, OÜ Ahtme Apteek ja OÜ Rahva Rohud. Ühinemisotsus langetati 10.05.2006 ja ühinemine viidi lõpuni 18.08.2006 tehtud kandega. Ühinemise järel kustutati liidetud ettevõtted äriregistrist. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

• 21.04.2006 kanti registrisse sihtasutus Vabaduse Monument, mille olid neli päeva varem, 17.04.2006 asutanud Eesti Memento Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Endiste Poliitvangide Liit ja Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus. Sihtasutuse juhatuse ainsaks liikmeks nimetati Aivar Reivik, nõukogusse asusid Uno Järvela, Leo Õispuu, Gunnar Laev ja Heiki Ahonen. Samas kinnitati ka sihtasutuse põhikiri, milles seati eesmärgiks rajada Tallinna Vabaduse väljakule Vabadussõja võidusammas ning osaleda objekti kavandi ja ehitusprojekti saamiseks korraldatava konkursi organiseerimisel ja korraldatud riigihanke heakskiitmisel.

• 30.04.2006 otsustati osaühingu Kaiu Lihatööstus osanike üldkoosolekul ettevõtte tegevus lõpetada. OÜ Kaiu Lihatööstus loodi septembris 1992 kui AS Kaivor, mis äriregistrisse ületoomisel märtsi 1998 kujundati ümber osaühinguks Kaiu Lihatööstus. Kevadel 2021 oli osaühing jätkuvalt äriregistris ehk siis likvideerimisprotsess oli ikka veel lõpuni viimata.

Mai 2006

• 01.05.2006 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Brunei Darussalami Riigi vahel.

• 01.05.2006 loodi Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondina Eesti Teaduste Akadeemia fond, et toetada doktorikraadiga noorte Eesti teadlaste uurimistööd. Teaduste Akadeemia annetas oma allfondile 400 000 Eesti krooni, mis saadi akadeemia puhkemaja müügist Vormsi saarel. Allfondi stipendiume määrab akadeemikutest koosnev halduskogu.

• 04.05.2006 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Rahva Raamat endaga veebruarist 1999 tegutsenud osaühingu Raamatuvaramu. Ühinemisotsus kiidetud heaks 05.06.2006 ja ühinemine viidi lõpule 13.07.2006, mil OÜ Raamatuvaramu äriregistrist kustutati.

• 05.05.2006 nimetati presidendi otsusega Andre Pung Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Iirimaal asukohaga Dublinis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Simmu Tiik.

• 11.05.2006 nimetas valitsus Rain Vändre alates 15.05.2006 Põllumajandusministeeriumi abiministriks kuni minister Ester Tuiksoo volituste lõppemiseni.

• 12.05.2006 kehtestati Eesti ja Grenada vahel diplomaatilised suhted.

• 15.05.2006 tõestatud jagunemiskava ja 20.06.2006 tehtud jagunemisotsuse alusel loovutas AS Klementi osa oma varast jagunemise käigus moodustatud uuele aktsiaseltsile Klementi. Jagunemine viidi lõpule 15.08.2006, mil senine AS Klementi nimetati ümber aktsiaseltsiks PTA Grupp ja äriregistrisse kanti uus AS Klementi. Olgu lisatud, et augustist 2007 jätkas PTA Grupp tegevust aktsiaseltsina Silvano Fashion Group.

• 17.05.2006 tehtud registrikandega nimetati ESS Puhastustööde AS ümber aktsiaseltsiks ISS Eesti. Alates jaanuarist 2020 kannab ettevõte nime AS Stell Eesti.

• 18.05.2006 alustati Tallinna börsi põhinimekirjas aktsiaseltsi Eesti Ehitus aktsiate noteerimist ja nendega kauplemist. Aprillis 2009 nimetati AS Eesti Ehitus ümber aktsiaseltsiks Nordecon International ja see omakorda detsembris 2010 aktsiaseltsiks Nordecon.

• 25.05.2006 nimetas valitsus Tarmo Türksoni teist ametiaega järjest Teabeameti peadirektoriks alates 05.05.2006 kuni 04.06.2011.

• 30.05.-31.05.2006 toimus Tallinnas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmesmaade parlamentide esimeeste kohtumine.

Juuni 2006

• 01.06.2006 jõustus välismaalaste seaduse muudatus, mille kohaselt lõpetati alaliste elamislubade väljaandmine ning hakati väljastama pikaajalise elaniku elamislubasid.

• 04.06.2006 sõlmitud ühinemislepingu ja langetatud ühinemisotsuste alusel asutasid kaks erakonda, Res Publica ja Isamaaliit ühinemise teel uue erakonna, mille ametlikuks nimeks sai Erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Ühinemine viidi lõpule 15.11.2006, mil Isamaa ja Res Publica Liit äriregistrisse kanti ning senised erakonnad, Isamaaliit ja Res Publica äriregistrist kustutati.

• 07.06.2006 võttis Riigikogu X koosseis vastu uue metsaseaduse, mis jõustus 01.01.2007. See oli arvult juba kolmas metsaseadus, eelmised võeti Riigikogus vastu 20.10.1993 ja 09.12.1998. Uue seaduse kohaselt asus metsaseadus reguleerima metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist. Ühtlasi sätestati vastutus metsaseaduse rikkumise eest. Kõnealune metsaseadus kehtib koos rohkete muudatuste ja täiendustega siiani.

• 07.06.2006 nimetati Riigikogu otsusega Riigikohtu liikmeks Priit Pikamäe.

• 08.06.2006 sõlmitud ühinemislepingu ja 14.09.2006 langetatud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Tootsi Turvas endaga septembrist 2002 tegutsenud aktsiaseltsi Tootsi Graanul. Ühinemine viidi lõpule 14.12.2006, mil AS Tootsi Graanul äriregistrist kustutati.

• 12.06.2006 tehtud registrikandega nimetati SA Pärnu Uue Kunsti Muuseum ümber sihtasutuseks Uue Kunsti Muuseum. SA Pärnu Uue Kunsti Muuseum moodustati ja kanti registrisse 25.11.1998. Sihtasutus ei alustanud nullist, vaid selleks kujundati ümber 14.01.1994 tegevust alustanud Chaplini Kunstifond.

• 13.06.2006 nimetati presidendi otsusega Miko Haljas Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ungari Vabariigis ja Horvaatia Vabariigis asukohaga Budapestis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Toivo Tasa.

Sama otsusega nimetati Jaan Hein Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ukrainas, Gruusias ja Moldovas asukohaga Kiievis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Paul Lettens.

Lisaks nimetati Meelike Palli Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Taani Kuningriigis asukohaga Kopenhaagenis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Taavi Toom.

Veel nimetati Margus Rava Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Prantsuse Vabariigis ning suursaadikuks, alaliseks esindajaks Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) juures Pariisis ning kutsuti tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja Andres Talvik.

Andres Tomasberg nimetati Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Itaalia Vabariigis asukohaga Roomas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Jüri Seilenthal.

Samuti nimetati Mati Vaarmann Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Tšehhi Vabariigis asukohaga Prahas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Eve-Külli Kala.

• 14.06.2006 avati Võrumaal Mõniste lähedal Eesti kodu mälestuskompleks, mille algataja on jaanuaris 2003 Murtud Rukkilille Ühingu asutanud Enno Uibo. Kompleks asub Hüti külas omaaegse Mäekõnnu talu maadel. Just sealt küüditati juunis 1949 Venemaale viieliikmeline pere, kellest noorim, Enno Uibo polnud tollal veel viieaastanegi.

• 19.06.2006 tehtud äriregistri kandega nimetati Tallinna Piimatööstuse AS ümber aktsiaseltsiks Tere. Juba 24.07.2007 sai ettevõte taas uue nime, AS Rubla.

• 22.06.2006 sõlmitud ühinemislepingu ja 01.08.2006 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis AS Stora Enso Timber endaga aktsiaseltsi Imavere Saeveski. Ühinemine viidi lõpule 24.11.2006, mil AS Imavere Saeveski äriregistrist kustutati.

• 22.06.2006 avati Viljandi Lossimägede kõrval Johan Laidoneri ratsamonument, mille kavandas skulptor Terje Ojaver. Raha monumendi rajamiseks saadi enam kui 2000 annetajalt üle maailma, oma panuse sellesse andis ka EV Valitsus.

• 23.06.2006 toimus Saaremaal Küdema lahel Eesti esimene mereparaad, millega tähistati Võidupüha.

• 30.06.2006 allkirjastas AS Viru Keemia Grupp lepingud aktsiaseltside Narva Elektrivõrk ja Narva Elektriteenused ostmiseks. Soetatud ettevõtete omanikeks olid sinnani OÜ Ampera Holding ja AS Sthenos Grupp vastavalt 66 ja 34 protsendiga. Narva Elektriteenused nimetati märtsis 2007 ümber aktsiaseltsiks VKG Elektriehitus. Narva Elektrivõrk lõpetas aktiivse majandustegevuse 2009. aastal ja nimetati ümber osaühinguks Loojangu Valgus.

Juuli 2006

• 01.07.2006 suri ettevõtja Robert Lepikson (sündinud 14.06.1952), kes jõudis olla Kaitseministeeriumi kantsler, Tallinna linnapea, siseminister, Võru maavanem ja Riigikogu liige.

• 05.07.2006 nimetati presidendi otsusega Jaak Jõerüüt Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Läti Vabariigis asukohaga Riias ning kutsuti tagasi senine suursaadik Toomas Lukk.

Sama otsusega nimetati Sander Soone Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Lääne-Euroopa Liidu (WEU) juures ning poliitika- ja julgeolekukomitees Euroopa Liidu juures asukohaga Brüsselis ning kutsuti tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja Tõnis Idarand.

Lisaks nimetati Mart Tarmak Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Portugali Vabariigis asukohaga Lissabons ning kutsuti tagasi senine suursaadik Aino Lepik von Wiren.

Aino Lepik von Wiren nimetati samas Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikus Iisraelis asukohiga Tallinnas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Marina Kaljurand.

• 13.07.2006 sõlmitud ühinemislepingu ja 13.11.2006 kinnitatud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Astri endaga juulist 1994 tegutsenud osaühingu Astri & AV. Ühinemine viidi lõpule 20.04.2007, mil OÜ Astri & AV äriregistrist kustutati.

• 18.07.2006 sõlmitud ja juba 21.07.2006 muudetud ühinemislepingu ning 21.07.2006 tehtud ühinemisotsuse alusel liitis AS Hansa Liising Eesti endaga novembrist 1998 tegutsenud osaühingu Evison Grupp. Ühinemine viidi lõpule 17.10.2006, mil OÜ Evison Grupp äriregistrist kustutati. AS Hansa Liising Eesti toimib alates märtsis 2009 kui AS Swedbank Liising.

• 21.07.2006 nimetati presidendi otsusega Andres Tomasberg Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks sursaadikuks Malta Vabariigis asukohaga Roomas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Jüri Seilenthal.

Sama otsusega nimetati Gita Kalmet Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Madalmaade Kuningriigis (Hollandis) ning erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni juures Haagis. Ühlasi kutsuti tagsi senine suursaadik ja alaline esindja Priit Pallum.

• 28.07.2006 nimetati presidendi otsusega Karin Jaani Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Montenegro Vabariigis asukohaga Tallinnas.

August 2006

• 17.08.2006 koostatud jagunemiskava alusel loovutas AS LHV Group osa oma varast jagunemise käigus asutatud aktsiaseltsidele LHV Holdings ja LHV Professional Services. Jagunemisotsus kiideti heaks 22.09.2006, jagunemine jõustus äriregistris 02.11.2006 tehtud kandega. Novembris 2006 nimetati LHV Holdings ümber aktsiaseltsiks GILD Holdings ja see omakorda detsembris 2014 aktsiaseltsiks Solid Invest. LHV Professional Services nimetati novembris 2006 ümber aktsiaseltsiks GILD Professional Services ja see omakorda septembris 2008 aktsiaseltsiks GILD Partners, mis lõpuks, detsembris 2014 sai nimeks AS Omega Holding.

• 18.08.2006 sõlmitud ühinemislepingu ja 27.09.2006 tehtud ühinemisotsuse alusel liitis AS KC Grupp endaga märtsist 1991 tegutsenud osaühingu Olver. Ühinemine viidi lõpule 16.11.2006 tehtud kandega, päev hiljem kustutati OÜ Olver äriregistrist.

• 22.08.2006 tehtud registrikandega nimetati AS MPDE ümber aktsiaseltsiks Forum Cinemas. Alates septembrist 2018 toimib ettevõte kui OÜ Forum Cinemas. Aktsiaseltsile MPDE pandi alus juba aastal 1989.

• 24.08.2006 nimetati presidendi otsusega Merle Pajula Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Soome Vabariigis asukohaga Helsingis.

• 28.08.2006 toimus Riigikogus Vabariigi Presidendi valimise esimene voor. Kohal oli vaid 65 Riigikogu liiget, kes kõik andsid oma hääle ainsana kandideerinud Ene Ergma poolt. Et Ergmal jäi aga kahekolmandikuline häälteenamus saavutamata (vaja oleks läinud 68 häält), peeti järgmisel päeval uus hääletusvoor.

• 29.08.2006 korraldati Riigikogus presidendivalimiste teine voor. Kohal oli taas vaid 65 Riigikogu liiget, kellest 64 andis oma hääle ainsana kandideerinud Toomas Hendrik Ilvese poolt. 1 hääletamissedel jäeti märgistamata. Et Ilves ei kogunud vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust, korraldati samal päeval Riigikogu ka teine hääletusvoor, mille tulemus oli aga täpselt sama: kohal oli 65 Riigikogu liiget, kellest 64 hääletas Ilvese poolt. 1 sedel jäeti märgistamata. Seega läks Vabariigi Presidendi valimine üle valimiskogusse, mis tuli kokku 23. septembril 2006.

• 29.08.2006 sõlmitud ühinemislepingu ja 16.11.2006 vastu võetud ühinemisotsuse alusel liitis AS E.O.S. (hilisema AS Liwathon E.O.S.) endaga aktsiaseltsid Trendgate ja Termoil. Ühinemine viidi lõpule 19.01.2007 tehtud kandega, mille järel liidetud ettevõtted kustutati äriregistrist.

September 2006

• 01.09.2006 asus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimehena tegutsema Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Arvi Altmäe.

• 11.09.2006 nimetati presidendi otsusega Peeter Miller Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikus Jaapanis asukohaga Tokyos.

• 18.09.2006 allkirjastatud lepingu kohaselt omandas AS Baltika Ivo Nikkolo moekaubamärgi õigused ning võttis üle Ivo Nikkolo kolme Eestis avatud kaupluse opereerimise, millega seni tegeles Nikkolole kuulunud OÜ Zik-Zak. Börsiteates tehingu hinda küll ei avaldatud, kuid osaühingu Zik-Zak 2006. aasta aruande kohaselt moodustas tulu ettevõtte võõrandamisest ligi 3,23 miljonit krooni.

• 22.09.2006 sõlmitud jagunemiskava ja 27.10.2006 heaks kiidetud jagunemisotsuse kohaselt loovutas AS Magnum Medical eraldumise teel osa oma varast jagunemise käigus asutatud osaühingutele Magnum Logistics, Magnum Medical ja Magnum Health. Jagunemine viidi lõpule 19.12.2006 tehtud kandega, mil OÜ Magnum Logistics ja OÜ Magnum Health äriregistrisse kanti. 22.12.2006, mil jagunenud AS Magnum Medical nimetati ümber aktsiaseltsiks Magnum, kanti äriregistrisse ka OÜ Magnum Medical (toimib alates novembrist 2012 kui OÜ Allium UPI). Olgu lisatud, et AS Magnum nimetati detsembris 2012 ümber aktsiaseltsiks Ecbatana.

• 23.09.2006 kogunes Tallinnas Vabariigi Presidendi valimiseks 345-liikmeline valimiskogu. Esitati kaks kandidaati, kellest Toomas Hendrik Ilves kogus 174 ja Arnold Rüütel 162 häält. Märgistamata jäeti 8 sedelit ja 1 häälestussedel tunnistati kehtetuks. Seega valiti Vabariigi Presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilvese asendusliikmeks Euroopa Parlamendis sai Katrin Saks.

Oktoober 2006

• 08.10.2006 lahkus Villu Reiljan keskkonnaministri ametist, ajendiks talle osaks saanud süüdistused osalemises piirangutega seotud eramaade vahetamises riigimaade vastu.

• 09.10.2006 andis Toomas Hendrik Ilves Riigikogu ees ametivande ja astus Vabariigi Presidendina ametisse.

• 11.10.2006 nimetati presidendi käskkirjaga Rainer Saks Presidendi Kantselei direktoriks alates 12.10.2006. Ühtlasi vabastati ametist Presidendi Kantselei senine direktor Tarmo Mänd.

• 11.10.2006 andis ametivande ja asus keskkonnaministriks Rein Randver, kelle president oli ametisse nimetanud eelmisel päeval.

• 13.10.2006 nimetati Sulev Kannike Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Nõukogu juures asukohaga Strasbourgis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Alar Streimann.

• 13.10.2006 vabastas valitsus Olavi Tammemäe tagasiulatuvalt 08.10.2006 Keskkonnaministeeriumi abiministri ametist seoses keskkonnaminister Villu Reiljani volituste lõppemisega. Samal päeval nimetas valitsus Olavi Tammemäe tagasiulatuvalt alates 12.10.2006 Keskkonnaministeeriumi abiministriks kuni keskkonnaminister Rein Randveri volituste lõppemiseni.

• 19.10.2006 kiitis EV Valitsus oma korraldusega heaks arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“. Selle täitmise eest määrati vastutavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukavas ettenähtud õiguskeskkonna arendamise eest Justiitsministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehti kohustuseks esitada kolme kuu jooksul arengukava rakendusplaan.

• 19.10.-20.10.2006 olid Eestis visiidil Suurbritannia kuninganna Elisabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip.

• 23.10.2006 hakati Tallinna Börsi põhinimekirjas noteerima ASi Olympic Entertainment Group aktsiaid.

November 2006

• 06.11.2006 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Elisa Andmesideteenused endaga detsembris 2004 loodud osaühingu Elisa Eesti ja maist 1994 tegutsenud aktsiaseltsi Elisa Mobiilsideteenused. Ühinemine viidi lõpule 23.03.2007, mil liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati. Päev varem, 22.03.2007 nimetati Elisa Andmesideteenused ümber aktsiaseltsiks Elisa Eesti.

• 08.11.2006 tehtud registrikandega nimetati AS Infesto ümber aktsiaseltsiks Kuldne Börs. Juba 07.06.2007 sai ettevõtte taas uue nime, AS Sanoma Baltics. Alates aprillist 2017 kuni maini 2020 ehk äriregistrist kustutamiseni kandis ettevõte nime AS auto24.

• 10.11.2006 kiitis EV Valitsus oma korraldusega heaks Eesti Raudtee erastatud aktsiate (66%) tagasiaostmise 2,35 miljardi krooni eest.

• 10.11.2006 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 2006 esimese meeste tantsupeo korraldaja tantsupedagoog Maie Orava.

• 14.11.2006 vabastati Tarmo Kõuts Riigikogu otsusega Kaitseväe juhataja ametist.

• 15.11.2006 võttis Riigikogu vastu Eesti Arengufondi seaduse, mis oli ühtlasi Eesti Arengufondi asutamise aluseks. 06.12.2006 registrisse kantud Eesti Arengufondi eesmärgiks oli vastavalt seadusele stimuleerida ja toetada Eestimajanduses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua. Seaduse kohaselt oli Arengufond avalik-õiguslik juriidiline isik, mis pidi andma oma tegevusest aru Riigikogule. Arengufondi juhtisid nõukogu ja juhatus. Üheksaliikmelisse nõukogusse nimetas kaks liiget valitsus, kaks liiget ülikooli rektoreid ühendav organisatsioon ning viis liiget Riigikogu.

• 21.11.2006 viidi Tallinna börsi investornimekirjas noteeritud aktsiaseltsi PTA Grupp aktsiad üle Tallinna börsi põhinimekirja. Tallinna Börsil noteeriti aktsiad juba 20. mail 1997. Siis kandis ettevõte veel nime AS Klementi, 15. augustist 2006 sai Klementi uueks nimeks AS PTA Grupp ja 24. augustist 2007 AS Silvano Fashion Group.

• 22.11.2006 otsustas Euroopa Komisjoni volinike kolleegium nimetas Signe Ratso alates jaanuarist 2007 Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktoriks. Eelnevalt oli Ratso tegutsenud alates oktoobrist 2005 sama peadirektoraadi juhtivnõunikuna, enne seda aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerina.

• 23.11.2006 muutis Riigikogu Riigi Teataja seadust osas, mis puudutas Ametlike Teadaannete väljaandmist. Nimelt sätestati, et Ametlikud Teadaanded on arvutisidevõrgus ilmuv elektrooniline ametlik väljaanne. Seadusemuudatus jõustus 01.01.2007 ning sealt alates lõpetati Ametlike Teadaannete väljaandmine trükistena ning Ametlikud Teadaanded on ilmunud üksnes elektrooniliselt.

• 27.11.2006 nimetati presidendi otsusega Alar Streimann Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rootsi Kuningriigis asukohaga Stockholmis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Jüri Kahn.

• 27.11.-28.11.2006 oli Eestis riigivisiidil USA president Georg W. Bush.

Detsember 2006

• 05.12.2006 nimetas Riigikogu oma otsusega Kaitseväe juhatajaks kindralmajor Ants Laaneotsa.

• 06.12.2006 võttis Riigikogu valitsuse esildisel vastu otsuse, mis nägi ette Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamise poolte kokkuleppel ja kiitis heaks Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise. 66% aktsiate hinnaks määrati 2,35 miljardit krooni.

• 07.12.2006 nimetati EV Valitsuse korraldusega riiklikuks lepitajaks alates 11.12.2006 kuni 10.12.2009 Henn Pärn.

• 08.12.2006 tehtud registrikandega nimetati Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis ümber Ravimitootjate Liiduks.

• 12.12.2006 nimetati presidendi otsusega Raul Mälk alates 01.06.2007 Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Liidu juures asukohaga Brüsselis ning kutsuti 01.06.2007 tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja Väino Reinart.

Lisaks nimetati Jüri Luik Eesti Vabariiki erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures asukohaga Brüsselis ning kutsuti tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja Harri Tiido.

Sama otsusega nimetati veel ka Triin Parts Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni juures asukohaga Viinis ning kutsuti tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja Gea Rennel.

• 13.12.2006 sõlmitud ühinemislepingu ja 29.12.2006 heaks kiidetud ühinemisotsuste alusel liitis OÜ Q Vara endaga osaühingud Multi Metall Kinnisvara ja Merona Group. Ühinemine viidi lõpule 23.02.2007 tehtud kandega. Samal päeval kustutati liidetud osaühingud äriregistrist. Olgu lisatud, et OÜ Q Vara jätkas septembrist 2007 tegevust samanimelise aktsiaseltsina.

• 22.12.2006 sõlmitud ja 30.01.2007 muudetud ühinemislepingu ning 07.02.2007 langetatud lõpliku ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Cresco endaga veebruaris 2006 loodud osaühingu Solarpoint. Ühinemine viidi lõpule 27.03.2007, mil OÜ Solarpoint äriregistrist kustutati.

• 31.12.2006 oli viimane päev, mil sai veel EVPdega tasuda erastatava vara, sealhulgas maa, eluruumide, ettevõtete vara ja aktsiate eest. Allesjäänud EVPd hüvitati hiljem aastatel 2007-2011, selleks tuli aga EVPsid hoidnud pangale hiljemalt 2. juuliks 2008 vastavasisuline avaldus esitada.

2007

Jaanuar 2007

• 01.01.2007 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 342 920 inimest, sealhulgas meessoost 624 260 ja naissoost 718 660. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 350 700.

• 01.01.2007 ühinesid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia.

• 01.01.2007 võttis Sloveenia kasutusele euro, olles sellega kolmeteistkümnes euroalaga liitunud riik.

• 04.01.2007 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Arco Vara endaga osaühingud Fimaier ja Arcofond. Ühinemisotsus kiideti heaks 12.03.2007 ja ühinemine viidi lõpule 27.04.2007, mil liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati.

• 09.01.2007 ostis Eesti riik läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasi 2001. aastal erastatud 66% Eesti Raudtee aktsiatest, saades seejärel taas ainuomanikuks. Aktsiad osteti tagasi 2,35 miljardi krooniga.

• 10.01.2007 võttis Riigikogu vastu sõjahaudade kaitse seaduse.

• 12.01.2007 nimetati valitsuse korraldusega Eesti Arengufondi nõukogu liikmeteks majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning rahandusminister Aivar Sõerd kuni nende volituste kehtivuse lõpuni.

• 15.01.2007 alustas Eesti Pank Gruusia lari kursi määramist Eesti krooni suhtes, mis oli esimesel päeval 1 GEL = 7,0571 EEK. Kurssi määrati kuni 31.12.2010, kui see oli 1 GEL = 6,60193. Järgmisest päevast võttis Eesti kasutusele euro.

• 15.01.2007 kinnitas välisminister oma korraldusega Euroopa Liidu juures asuva Eesti Vabariigi alalise esinduse põhimääruse, mis jõustus tagasiulatuvalt alates 01.01.2007.

• 15.01.2007 tehtud registrikandega nimetati OÜ VP Market ümber osaühinguks MAXIMA Eesti.

• 16.01.2007 nimetati Riigikogu otsusega Eesti Arengufondi nõukogu liikmeteks Tõnis Lukas, Jaan Sven Männik, Indrek Neivelt, Mart Opmann ja Erik Terk.

• 18.01.2007 võttis Riigikogu vastu Eesti Rahvusringhäälingu seaduse, mida ühtlasi võib pidada Eesti Rahvusringhäälingu asutamisotsuseks. Vastavalt seadusele ühendati seni avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonidena tegutsenud Eesti Televisioon ja Eesti Raadio, milleks asutati avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Rahvusringhääling kui Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglane. Ühtlasi sätestati, et Eesti Rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan on Rahvusringhäälingu nõukogu, kes korraldab Rahvuringhäälingu juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest (Riigikogu igast fraktsioonist üks esindaja) ja valdkonna neljast tunnustatud asjatundjatest. Eesti Rahvuringhäälingu seaduse vastuvõtmisega tunnistati kehtetuks 19.05.1994 heaks kiidetud ringhäälinguseadus.

• 24.01.2007 avaldas Äripäev järjekordse Gaselli TOPi, mille aluseks olid aastate 2003‒2005 majandusnäitajad. Ettevõtte müügitulu pidi neil aastail jääma vahemikku 1‒124 miljonit krooni, kusjuures 2005. aasta müügitulu ja kasum pidi 2003. aastaga võrreldes olema kasvanud vähemalt 50%. Ettevõtted reastati kogutud punktide alusel, eraldi majandustulemusi seejuures ei avaldatudki. Edetabeli 25 esimest olid järgmises:

1) Nelgeron Logistics OÜ;

2) Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets OÜ;

3) Interfire OÜ;

4) Sootel;

5) Natural House OÜ;

6) Ferrago OÜ;

7) Destro OÜ;

8) Viacon Eesti AS;

9) SOL Eesti OÜ;

10) Trans Cargo OÜ;

11) HoReCa Service OÜ;

12) Applaford ES Transport & Logistics OÜ;

13) Rame OÜ;

14) Meieri Transport AS;

15) Bankend Groupi Kinnisvara OÜ;

16) Ferrum Group OÜ;

17) Approve OÜ;

18) Lexplast OÜ;

19) Saare Talutehnika OÜ;

20) Laminert OÜ;

21) Saxum OÜ;

22) Markilo OÜ;

23) Woodyscovery OÜ;

24) Rapala Eesti AS;

25) T.M. Dwelling OÜ.

• 24.01.2007 avalikustas Eesti Tööandjate Keskliit oma ettepanekud, kuidas tema hinnangul võiks edendada Eesti majandust ja ühiskonda. Ettepanekud koondati tööandjate manifestiks aastaiks 2007–2011 ning selle allkirjastasid Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

Veebruar 2007

• 01.02.2007 vabastas EV Valitsus oma korraldusega Jaak Aaviksoo Tartu Ülikooli rektori ametist tema enda soovil alates 05.02.2007.

• 07.02.2007 kiitis Riigikogu oma otsusega heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti aastaiks 2007-2013“.

• 08.02.2007 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi bioloog ja spordielu edendaja Atko-Meeme Viru ja dirigent Erich Kõlar.

• 13.02.2007 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Dominica Ühenduse vahel.

• 15.02.2007 võttis Riigikogu vastu juba kolmanda isikuandmete kaitse seaduse, mille eesmärk oli kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja –vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus jõustus 01.01.2008, mil ühtlasi tunnistati kehtetuks eelmine, 12.03.2003 vastu võetud isikuandmete kaitse seadus.

• 15.02.2007 võttis Riigikogu vastu isikuandmete kaitse seaduse.

• 15.02.2007 muutis Riigikogu pühade ja tähtpäevade seadust, lisades riiklike tähtpäevade loetelusse 22. septembril tähistatava vastupanuvõitluse päeva. 22. septembril 1944 lahkusid Tallinnast 18.09.1944 moodustatud Otto Tiefi valitsuse viimased liikmed ning pealinna sisenesid Nõukogude väeosad. Selles ajavahemikus jõudis Toompea tornis lehvida ka sinimustvalge lipp kui vastupanu sümbol.

• 20.02.2007 võttis Riigikogu vastu põhiseaduse muudatuse, millega lisati põhiseaduse eemärkide hulka lisaks rahvuse ja kultuuri säilimisele ka eesti keele säilimine.

• 20.02.2007 avaldas Pärnu Linnavolikogu umbusaldust kahele abilinnapeale, kelleks olid Raul Sarandi ja Mart Alliku.

• 23.02.2007 kuulutas Riigikantselei välja stipendiumikonkursi eestikeelse uurimistöö eest Eesti riigijuhtide tegevuse uurimise toetamiseks ja nende tervikbiograafiate koostamiseks. Otsustati, et selline stipendium (üldnimetusega „Eesti riigijuhid 1918‒1940/1944“) kujuneb regulaarseks kuni biograafiatega on kaetud kõik aastail 1918‒1940 ja 1944 tegutsenud riigivanemad ja peaministrid. 2007. aasta stipendiumi suuruseks kinnitati 100 000 Eesti krooni. Lisaks otsustati, et stipendiumitaotluste läbivaatamiseks moodustab riigiarhivaar teadusekspertidest koosneva komisjoni.

• 28.02.2007 sõlmitud ühinemislepingu ja 10.04.2007 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis AS KC Grupp endaga augustis 2003 loodud osaühingu Ratcliff. Ühinemine viidi lõpule 13.06.2007, mil OÜ Ratcliff kustutati äriregistrist.

Märts 2007

• 04.03.2007 toimusid Riigikogu XI koosseisu valimised. Nimekirjadesse oli kantud kokku 897 243 valijat, kellest osales hääletamisel 555 463 ehk 61,91%. Riigikogu 101 mandaadist omandas hääletamise tulemusena Eesti Reformierakond 31 kohta, Eesti Keskerakond 29 kohta, Isamaa ja Res Publica Liit 19 kohta, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10 kohta, Eestimaa Rahvaliit 6 ja erakond Eestimaa Rohelised samuti 6 kohta.

Reformierakonnast osutusid valituks Rein Aidma (kogus 1303 häält), Andrus Ansip (22 540), Peep Aru (1568), Hannes Astok (1465), Meelis Atonen (4687), Ivi Eenmaa (2150), Igor Gräzin (3001), Laine Jänes (9303), Urmas Klaas (3258), Tõnis Kõiv (1926), Rein Lang (7025), Margus Lepik (2176), Jürgen Ligi (1656), Väino Linde (2855), Lauri Luik (1310), Maret Maripuu (3298), Silver Meikar (902), Kristen Michal (914), Kristiina Ojuland (3519), Urmas Paet (8685), Kalle Palling (714), Keit Pentus (7049), Jaanus Rahumägi (2144), Mati Raidma (3694), Rain Rosimannus (1177), Paul-Eerik Rummo (916), Taavi Rõivas (1701), Jaak Salumets (597), Imre Sooäär (1778), Jaanus Tamkivi (3615) ja Harri Õunapuu (962).

Keskerakonnast valiti Riigikokku Jaab Aab (4229), Enn Eesmaa (1420), Eldar Efendijev (3751), Helle Kalda (838), Valeri Korb (4039), Jaak Kundla (496), Tiit Kuusmik (1631), Kalle Laanet (2260), Lauri Laasi (705), Heimar Lenk (3711), Inara Luigas (1910), Aadu Must (2088), Kadri Must (2008), Siiri Oviir (3643), Nelli Privalova (934), Jüri Ratas (6109), Rein Ratas (1463), Mailis Reps (3000), Arvo Sarapuu (913), Edgar Savisaar (18 003), Vilja Savisaar (8531), Evelyn Sepp (565), Ain Seppik (3989), Mihhail Stalnuhhin (5474), Olga Sõtnik (2198), Toivo Tootsen (761), Marika Tuus (3758), Toomas Varek (2890) ja Vladimir Velman (3342).

Isamaa ja Res Publica Liidust said mandaadi Jaak Aaviksoo (4241), Ene Ergma (3979), Andres Herkel (1244), Kaia Iva (886), Tarmo Kõuts (2847), Mart Laar (9237), Tõnis Lukas (3979), Marko Mihkelson (2697), Erki Nool (3178), Mart Nutt (887), Juhan Parts (2975), Marko Pomerants (3156), Urmas Reinsalu (1888), Helir-Valdor Seeder (4089), Peeter Tulviste (2424), Toomas Tõniste (909), Ken-Marti Vaher (2313), Trivimi Velliste (2982) ja Taavi Veskimägi (5790).

Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast osutusid valituks Peeter Kreitzberg (3606), Sven Mikser (4280), Eiki Nestor (2615), Ivari Padar (5522), Heljo Pikhof (2205), Indrek Saar (1855), Katrin Saks (2026), Mark Soosaar (1374), Andres Tarand (1132) ja Liina Tõnisson (2363).

Rahvaliidust valiti Riigikokku Jaanus Marrandi (1108), Villu Reiljan (2855), Karel Rüütli (558), Erika Salumäe (576), Mai Treial (922) ja Ester Tuiksoo (1722).

Eestimaa Roheliste esindajana said mandaadi Mart Jüssi (1265), Valdur Lahtvee (475), Aleksei Lotman (1316), Maret Merisaar (443), Marek Strandberg (5668) ja Toomas Trapido (1691).

• 06.03.2007 2007 kiitis EV Valitsus heaks arengukavast „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“ tulenenud rakendusplaani aastateks 2007-2010. Arengukava enda oli EV Valitsus oma korraldusega heaks kiitnud 19. oktoobril 2006.

• 13.03.2007 valiti teist ametiaega Eesti Advokatuuri esimeheks vandeadvokaat Aivar Pilv.

• 15.03.2007 valis Tartu Linnavolikogu oma otsusega volikogu aseesimeheks Verni Loodmaa.

Aprill 2007

• 02.04.2007 sõlmitud ja 04.06.2007 muudetud ühinemislepingu ning 03.05.2007 heaks kiidetud ühnemisotsuse kohaselt liitis AS Graanul Invest endaga osaühingu Arrow Assets. Ühinemine viidi lõpule 06.06.2007, mil OÜ Arrow Assets äriregistrist kustutati.

• 02.04.2007 kogunes Riigikogu XI koosseis oma esimesele istungile ja valis juhatuse. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Ene Ergma, kes osutus 91 häälega ka valituks. Riigikogu aseesimeeste valimisel kandideerisid Kristiina Ojuland ja Jüri Ratas. Neist Ojuland kogus 55 häält ja valiti esimeseks aseesimeheks, Ratas valiti 38 häälega teiseks aseesimeheks.

• 05.04.2007 lisati aktsiaseltsi Ekspress Grupp aktsiad noteeritavate väärtpaberite põhinimekirja Tallinna börsil.

• 05.04.2007 toimus valitsuse vahetus: ametist lahkus Andrus Ansipi esimene valitsus ja ametisse astus Ansipi teine valitsus, mille moodustanud koalitsiooni kuulusid Reformierakond (RE), Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Uude valitsuskabinetti kuulusid:

peaminister Andrus Ansip (RE);

haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (IRL);

justiitsminister Rein Lang (RE);

kaitseminister Jaak Aaviksoo (IRL);

keskkonnaminister Jaanus Tamkivi (RE);

kultuuriminister Laine Jänes (RE);

majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (IRL);

põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (IRL);

rahandusminister Ivari Padar (SDE);

siseminister Jüri Pihl (SDE);

sotsiaalminister Maret Maripuu (RE);

välisminister Urmas Paet (RE);

minister (regionaalminister) Vallo Reimaa (IRL);

minister (rahvastikuminister Urve Palo (SDE).

• 05.04.2007 vabastati Tallinna Linnavolikogu otsusega Jüri Ratas Tallinna linnapea ametist tagasiulatuvalt alates 27.03.2007 seoses tema valimisega Riigikogu liikmeks Sama otsusega nimetati samuti tagasiulatuvalt (alates 27.03.2007) linnapea asendajaks senine abilinnapea Taavi Aas. Samal päeval ehk 05.04.2007 nimetas Tallinna Linnavolikogu Tallinna uueks linnapeaks Edgar Savisaare.

• 12.04.2007 vabastas valitsus Erkki Piisangu tagasiulatuvalt 05.04.2007 Haridus- ja Teadusministeeriumi abiministri ametist seoses minister Mailis Repsi volituste lõppemisega.

Samal päeval vabastas valitsus Peeter Laasiku tagasiulatuvalt 05.04.2007 Sotsiaalministeeriumi abiministri ametist seoses minister Jaak Aabi volituste lõppemisega.

Lisaks vabastati Rain Vändre tagasiulatuvalt 05.04.2007 Põllumajandusministeeriumi abiministri ametist seoses minister Ester Tuiksoo volituste lõppemisega.

• 12.04.2007 valis Tartu Linnavolikogu oma istungil volikogu uueks esimeheks Olev Raju. Eelmise volikogu esimehe Aadu Musta volitused volikogu liikmena peatusid seoses tema valimisega Riigikogu liikmeks.

• 13.04.2007 vabastas valitsus Olavi Tammemäe tagasiulatuvalt 05.04.2007 Keskkonnaministeeriumi abiministri ametist seoses keskkonnaminister Reind Randveri volituste lõppemisega.

• 13.04.2007 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS PTA Grupp endaga mais 2005 loodud aktsiaseltsi Silvano Fashion Group. Ühinemisotsus kiideti heaks 31.05.2007 ja ühinemine viidi lõpule 24.08.2007, mil AS Silvano Fashion Group äriregistrist kustutati. Samal päeval nimetati senine AS PTA Grupp ümber aktsiaseltsiks Silvano Fashion Group.

• Samal päeval ehk 13.04.2007 koostatud jagunemiskava ning 31.05.2007 tehtud jagunemisotsuse kohaselt loovutas PTA Grupp ehk tulevane Silvano Fashion Group osa oma varast jagunemise käigus moodustatud aktsiaseltsile PTA Grupp, mis kanti äriregistrisse 24.07.2007. Jagunemine loeti lõpule viiduks 29.08.2007 tehtud kandega.

• 20.04.2007 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Guyana vahel.

• 26.04.2007 valiti Tartu Linnavolikogu otsusel Tartu uueks linnapeaks Urmas Kruuse. Eelmine linnapea Laine Jänes oli 05.04.2007 nimetatud kultuuriministriks.

• 26.04.2007 heisati Šotimaal Rosythi linnas asuvas Babcock Internationali laevatehases Eesti lipp laeval, mis sai endale nimeks EML Admiral Cowan. 1989 ehitatud ja 2007 täielikult renoveeritud miinijahtija sai endale nime Briti kuningliku mereväe admirali sir Walter Henry Cowani (1871‒1956) järgi. Cowan osales Briti eskaadri koosseisus aastail 1918‒1919 Vabadussõjas koostöös Eesti oma toonaste merejõududega. Miinijahtija EML Admiral Cowan pikkus on 52,6 meetrit pikk, laius 10,5 ja süvis 2,4 meetrit, veeväljasurve 450 tonni, kiirus 6-5‒13 sõlme vastavalt sellele, kas töös on elektrimasinad või kaks peamasinat. Laeva meeskond on 35-liikmeline. Miinijahtija relvastuses on 23 mm õhutõrjekahur ja kolm 12,7 mm Browningu raskekuulipildujat ning on varustatud sonariga ankru- ja põhjamiinide avastamiseks, samuti allveerobotist miinihävitussüsteemiga.

• 26.04.2007 valiti Eesti Võrkpalli Liidu üldkoosolekul liidu uueks presidendiks Vilja Savisaar. Liidu eelmine president Aadu Luukas suri 07.10.2006.

• 26.04.2007 algasid Tallinnas rahutused, mis olid seotud EV Valitsuse poolt välja käidud kavatsusega Tallinnas Tõnismäele Nõukogude sõjameeste mälestuse auks püstitatud pronkssõdur maha võtta. Õhtul kogunes Tõnismäele mitu tuhat vene keelt kõnelevat meeleavaldajat, kes lärmasid, sarjasid Eesti riiki ja valitsust ning ründasid pronksõduri sisse piiranud politseiüksusi. Kui politsei asus meeleavaldajaid laiali ajama, jagunesid need ööhämaruses vandaalitsejate jõukudeks, kes Tallinna kesklinnas lõhkusid kauplusi, kioskeid, toitlustus- ja meelelahutuspaiku. Rüüstamistes osales arvatavalt ligi 1500 inimest. Rahutused ja vandalismiaktid jätkusid ka 27. aprillil. Rüüstajate vastu korraldatud politseioperatsioonide käigus vahistati kokku ligi 600 inimest. Tekitatud aineliste kahjude kogusummaks hinnati umbes 50 miljonit krooni.

• 27.04.2007 varahommikul viidi Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri ja selle ees oleva platsi kohale püstitatud suurte telkide all läbi nii pronkssõduri kui selle taga asunud kivimüüri demonteerimine. Pronkssõdur pandi koos kivimüüriga uuesti üles Tallinna Kaitseväe kalmistule. Sinna viidi ka Tõnismäel üles kaevatud surnute säilmed. Et tegutseti telkide all, jäi kogu teisaldamisoperatsioon rahvale sisuliselt märkamata.

Mai 2007

• 02.05.2007 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Saare Olerex endaga märtsist 1992 tegutsenud aktsiaseltsi DIO Oil. Ühinemisotsus langetati 27.07.2007 ning ühinemine viidi lõpule 02.10.2007, mil AS DIO Oil äriregistrist kustutati. AS Saare Olerex toimib alates jaanuarist 2012 aktsiaseltsina Aqua Marina.

• 02.05.2007 nimetati presidendi otsusega Jüri Seilenthal Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Püha Tooli juures (Vatikanis) asukohaga Tallinnas.

• 03.05.2007 nimetas valitsus Siim Valmar Kiisleri tagasiulatuvalt alates 01.05.2007 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi abiministriks kuni minister Juhan Partsi volituste lõppemiseni.

• 08.05.2007 käisid EV Valitsuse esindajad eesotsas peaminister Andrus Ansipiga Tallinnas Kaitseväe kalmistul, kus toimus veerandtunnine tseremoonia II maailmasõjas hukkunute mälestamiseks. Muu hulgas asetati pärg ja lilli Kaitseväe kalmistule ülesseatud prokssõduri jalamile. Üritusel osales ka paarkümmend Eestis resideerinud suursaadikut ja diplomaatilist esindajat.

• 08.05.2007 nimetati Riigikogu otsusega Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks riigikogulased Igor Gräzin, Andres Herkel, Peeter Kreitzberg, Maret Merisaar, Villu Reiljan ja MarikaTuus ning tunnustatud asjatundjatena Andres Jõesaar, Hagi Šein, Rain Tamm ja Ela Tomson.

• 15.05.2007 tehtud registrikandega nimetati detsembris 1998 loodud OÜ Ettevõtluse Arengu Agentuur ümber osaühinguks Investment Agency.

• 15.05.2007 nimetas Riigikogu oma otsusega Eesti Arengufondi nõukogu liikmeteks Tõnis Lukase ja Mart Opmanni asemele Mart Laari ja Jürgen Ligi.

• 24.05.-25.05.2007 külastasid Eestit Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko.

• 29.05.2007 tehtud kandega nimetati Äripäeva Kirjastuse AS ümber aktsiaseltsiks Äripäev.

Juuni 2007

• 01.06.2007 kanti registrisse Riigikogus 18.01.2007 vastu võetud seaduse alusel moodustatud Eesti Rahvusringhääling kui avalk-õiguslik juriidiline isik. Sellega jõudis ühtlasi lõpule seni eraldiseisvate organisatsioonidena toiminud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio tegevus. Eesti Rahvusringhäälingu esimene juhatuse esimees oli Margus Allikmaa.

• 07.06.2007 kinnitati EV Valitsuse korraldusega Tartu Ülikooli rektoriks alates 01.07.2007 kuni 30.06.2012 Alar Karis. Oma korralduses lähtus valitsus 31.05.2007 toimunud Tartu Ülikooli rektori valimise koosoleku otsusest.

• 11.06.2007 sõlmitud ühinemislepingu ja 19.07.2007 heaks kiidetud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Graanul Invest endaga osaühingu Kinetic Assets. Ühinemine viidi lõpule 23.08.2007, mil OÜ Kinetic Assets äriregistrist kustutati.

• 14.06.2007 nimetas valitsus Rita Annuse alates 18.06.2007 Keskkonnaministeeriumi abiministriks kuni minister Jaanus Tamkivi volituste lõppemiseni.

• 21.06.2007 alustati aktsiaseltsi Arco Vara aktsiate noteerimist ja nendega kauplemist Tallinna börsi põhinimekirjas.

• 22.06.2007 otsustas riigiarhivaari moodustatud teadusekspertide komisjon anda Riigikantselei stipendiumikonkursi „Eesti riigijuhid 1918‒1940/1944“ raames esimese stipendiumi summas 100 000 krooni Peeter Järvelaiule Jüri Uluotsa akadeemilise biograafia koostamiseks. Eesti Majandusloole teadaolevalt ei olnud biograafia ilmunud ka veel 2020. aasta märtsiks.

• 22.06.2007 nimetati presidendi otsusega Peep Jahilo Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kreeka Vabariigis asukohaga Ateenas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Andres Unga.

Sama otsusega nimetati Väino Reinart Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides asukohaga Washingtonis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Jüri Luik.

Lisaks nimetati Andres Unga Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Hiina Rahvavabariigis asukohaga Pekingis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Mait Martinson.

• 25.06.2007 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Fortum Termest endaga kolm äriühingut: OÜ Fortum Pärnu, AS Pärnu Soojus ja OÜ Ülejõe Soojusvõrk. Ühinemisotsus kiideti heaks 27.07.2007 ja ühinemine viidi lõpule 26.09.2007 tehtud kandega. Kõik kolm liidetud ettevõtet kustutati äriregistrist 28.09.2007. Fortum Termest toimib alates aprillist 2012 aktsiaseltsina Adven Eesti.

• 27.06.2007 sõlmitud jagunemislepingu kohaselt loovutas AS Viisnurk osa oma varast osaühingule VN Niidu Kinnisvara ning jagunemise käigus alles loodavale aktsiaseltsile Viisnurk. Jagunemine viidi lõpule 19.09.2007, mil senine AS Viisnurk nimetati ümber aktsiaseltsiks Trigon Property Development ja ühtlasi kanti äriregistrisse uus AS Viisnurk. Olgu lisatud, et nn uus AS Viisnurk nimetati 28.06.2012 ümber aktsiaseltsiks Skano Group ja see omakorda 12.12.2019 aktsiaseltsiks Nordic Fibreboard.

• 27.06.2007 tehtud registrikandega nimetati AS Örnplast Eesti ümber aktsiaseltsiks Cipax Eesti.

• 28.06.2007 vabastas valitsus oma korraldusega Maarja Mändmaa Sotsiaalministeeriumi kantsleri teenistusest alates 01.08.2007 tema enda algatusel. Samal päeval võttis valitsus vastu teisegi korralduse, millega nimetati Riho Tapfer Sotsiaalministeeriumi kantsleriks alates 01.08.2007 kuni 31.07.2012.

Juuli 2007

• 05.07.2007 sõlmis Eesti Väärtpaberikeskus Poola Väärtpaberite Keskdepositooriumiga lepingu, mis võimaldab Eesti aktsiate piiriülest kandmist Poola keskdepositooriumisse.

• 06.07.2007 sõlmitud jagunemislepingu ja 13.08.2007 langetatud jagunemisotsuse kohaselt loovutas AS Narva Elektrijaamad osa oma varast jagunemise teel aktsiaseltsile Narva Õlitehas, mis oli kantud äriregistrisse vahetult enne seda, 19.04.2007. Jagunemine viidi lõpule 24.09.2007 tehtud kandega. AS Narva Elektrijaamad on oma hilisemas arengus korduvalt nime vahetanud, alates detsembrist toimitakse kui AS Enefit Power. Ka AS Narva Õlitehas sai hiljem, aastal 2009 uue nime, AS Eesti Energia Õlitööstus, mis aga liideti jaanuaris 2017 aktsiaseltsiga Enefit Energatootmine ehk siis sellesama aktsiaseltsiga Enefit Power, mis kandis 2016‒2020 nime AS Enefit Energiatootmine.

• 12.07.2007 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ Koduapteek endaga osaühingud Suur-Pärnu Apteek, Tapa Apteek, Posti Apteek, Viimsi Apteek ja Trendwarex. Ühinemine viidi lõpule 11.09.2007 tehtud kandega, mille järel kustutati liidetud ettevõtted äriregistrist. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

• 13.07.2007 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Gaboni Vabariigi vahel.

• 13.07.2007 toimunud Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu üldkoosolekul otsustati Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit ümber nimetada Eesti Põllumeeste Keskliiduks.

• 24.07.2007 tehtud registrikandega nimetati AS Tere ümber aktsiaseltsiks Rubla.

August 2007

• 02.08.2007 sõlmis AS Ekspress Grupp lepingu aktsiaseltsi Delfi emafirma, osaühingu Interinfo Baltic ostmiseks 846 miljoni krooni eest. Tehinguga omandas Ekspress Grupi täieliku kontrolli aktsiaseltsi Delfi ning selle samanimeliste tütarfirmade üle Lätis ja Leedus. Ühtekokku kuulus sel ajal Delfi alla seitse uudisteportaali: eesti- ja venekeelne Eestis, läti- ja venekeelne Lätis, leedu- ja venekeelne Leedus ning lisaks üks portaal ka Ukrainas. Konkurentsiameti andis tehingule loa 28.08.2007.

Nagu peagi selgus, kasutati Interinfo Balticu ostmiseks puhvrina osaühingut Zinzin. Juba 25.09.2007 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liideti nii Interinfo Baltic, mis oli mõni nädala varem ümber nimetatud osaühinguks Delfi Holding, kui ka Zinzin aktsiaseltsiga Delfi. Ühinemised viidi lõpule 12.12.2007, mil nüüd juba Delfi Holding ja Zinzin äriregistrist kustutati.

• 03.08.2007 koostatud jagunemiskava ja 17.09.2007 tehtud jagunemisotsuse alusel loovutas Investeeringute Hoolduse OÜ osa oma varast eraldumise teel osaühingutele Stehlin ja Almodar, mis asutati jagunemise käigus. Jagunemine viidi lõpule 24.10.2007, mil osaühingud Stehlin (kannab detsembrist 2016 nime OÜ Vool) ja Almodar äriregistrisse kanti. Sügisel 1997 asutatud Investeeringute Hoolduse OÜ tegevust on alates 2002. aastast kontrollinud Koit Uus.

• 09.08.2007 toimus Hiiumaa Militaarmuuseumi pidulik avamine, millel osales ligi 150 inimest. Kärdlas asuva muuseumi avas 15.02.2005 asutatud ning 28.03.2995 mittetulundusühinguna registrisse kantud Hiiumaa Militaarajalooselts.

• 13.08.2007 nimetati Maarja Mändmaa riigile kuuluva aktsiaseltsi Hoolekandeteenused juhatuse esimeheks tähtajaga kuni 13.08.2011.

• 18.08.2007 pälvis dirigent Neeme Järvi Pärnu linna aukodaniku tiitli ja märgi.

• 24.08.2007 tehtud registrikandega nimetati OÜ Advokaadibüroo Sorainen Law Offices ümes osaühinguks Advokaadibüroo Sorainen. Kaks aastat hiljem, 04.09.2009 tehtud kandega kujundati osaühing ümber aktsiaseltsiks Advokaadibüroo Sorainen.

September 2007

• 01.09.2007 asus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu etteotsa Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mati Lukas.

• 01.09.2007 asus Äripäeva peatoimetajaks Meelis Mandel. Senine peatoimetaja Igor Rõtov jätkas ASi Äripäev juhatuse esimehena. Kõnealusest muudatusest anti teada juba sama aasta mai lõpus.

• 14.09.2007 tehtud äriregistri kande kohaselt jätkas senine AS Falck Eesti tegevust aktsiaseltsina G4S Eesti.

• 18.09.2007 nimetati presidendi otsusega Väino Reinart Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Mehhiko Ühendriikides asukohaga Washingtonis. Ühtlasi kutsuti tagasi senine suursaadik Jüri Luik.

• 18.09.2007 nimetas president Toomas Hendrik Ilves oma otsusega Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse ümber Sihtasutuseks Eesti Koostöö Kogu ning kinnitas ka selle põhikirja.

• 19.09.2007 tehtud äriregistri kannetega vormistati ASi Viisnurk jagunemine: endine AS Viisnurk tegutseb sealt alates aktsiaseltsina Trigon Property Development ning äriregistrisse kanti uus AS Viisnurk.

• 25.09.2007 noteeriti uue ASi Viisnurk aktsiad Tallinna Börsil.

• 26.09.2007 hakati ASi Olympic Entertainment Group aktsiaid noteerima Varssavi Börsil. Tallinna Börsi põhinimekirja jõudsid Olympicu aktsiad üksteist kuud varem, 23. oktoobril 2006.

Oktoober 2007

• 10.10.2007 sõlmitud ühinemislepingu ja tehtud ühinemisotsuse alusel liitis OÜ Hortense endaga osaühingud MM Grupp ja Solaron Trade. Ühinemine viidi lõpule 14.01.2008, mil liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati ja OÜ Hortense nimetati ümber osaühinguks MM Grupp.

• 12.10.2007 nimetati presidendi otsusega Rein Oidekivi Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Bulgaaria Vabariigis asukohaga Sofias ning kutsuti tagasi senine suursaadik Ants Frosch.

• 18.10.2007 tehtud registrikandega nimetati AS Silberauto Maardu ümer aktsiaseltsiks Silberauto Eesti. Alates 29.06.2020 toimib ettevõte aktsiaseltsina Veho.

• 18.10.2007 kiitis EV Valitsus oma korraldusega heaks arengukavast „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“ tulenenud rakendusplaani aastateks 2008-2011. Nimetatud arengukava oli EV Valitsus oma korraldusega heaks kiitnud 19. oktoobril 2006.

• 25.10.2007 nimetati presidendi otsusega Miko Haljas Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Sloveenia Vabariigis asukohaga Budapestis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Katrin Saarsalu.

Sama otsusega nimetati Peep Jahilo Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Küprose Vabariigis asukohaga Ateenas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Andres Unga.

Veel nimetati Marina Kaljurand Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kasahstani Vabariigis asukohaga Moskvas ning Peeter Miller Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Austraalias ja Uus-Meremaal asukohaga Tokyos.

• 30.10.2007 kirjutasid kahe riigi välisministeeriumi juhid Bakuus alla Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelisele tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule. Nimetatud leping jõustus 27. novembril 2008.

November 2007

• 04.11.2007 suri akadeemik Karl Rebane (sündinud 11.04.1926), kes oli aastail 1973–1990 Teaduste Akadeemia president.

• 06.11.2007 suri akadeemik Juhan Peegel (sündinud 19.05.1919), kes pani aluse ajakirjanduse õpetamisele Tartu Ülikoolis.

• 10.11.2007 kuulutas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 2007 iluuisutamistreeneri Anna Levandi. Aastate naiseks tunnistati näitleja Ita Ever.

• 12.11.2007 alustas saateid telekanal Kalev Sport.

• 12.11.2007 astus Põlva maavanemana ametisse Priit Sibul. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse 5. novembril ja selle kohaselt määrati Sibul maavanema ametisse kuni 11. novembrini 2012.

• 16.11.2007 sõlmitud ühinemislepingu ja 07.12.2007 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis Investeeringute Hoolduse OÜ endaga osaühingud Maks Invest ja Amarisk. Ühinemine viidi lõpule 17.01.2008, mil OÜ Maks Invest ja OÜ Amarisk äriregistrist kustutati.

• 21.11.2007 kirjutasid kahe riigi välisministeeriumi juhid alla Eesti Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse kokkuleppele, mis puudutab diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel ja biomeetriliste andmete kogumisel. Kokkulepe jõustus 1. veebruaril 2008.

• 22.11.2007 võttis Riigikogu vastu seaduse, mille alusel korraldati ümber Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tegevus ning ühendati Tehnilise Järelevalve Ametiks ja Konkurentsiametiks alates 1. jaanuarist 2008.

Detsember 2007

• 08.12.2007 kehtestati diplomaatilised suhtes Eesti ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel.

• 14.12.2007 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Eesti Põlevkivi endaga Põlevkivi Kaevandamise aktsiaseltsi, mis oli loodud detsembris 1997 kui AS Estonia Kaevandus. Ühinemisotsus langetati 14.01.2008 ja ühinemine viidi lõpule 06.08.2008, mil Põlevkivi Kaevandamise AS äriregistrist kustutati. AS Eesti Põlevkivi toimib alates juunist 2016 aktsiaseltsina Enefit Kaevandused.

• 14.12.2007 kinnitas justiitsminister Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimääruse, mille kohaselt instituut Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus. Määrus jõustus 01.01.2008. Ühtlasi tunnistati kehtetuks seni tegutsenud Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo põhimäärus.

• 18.12.2007 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Ekvatoriaal-Guinea Vabariigi vahel.

• 19.12.2007 võttis Riigikogu vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, mille eesmärgiks oli tõkestada Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Nimetatud seaduse järgi on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel vara:

1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;

2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.

Ühtlasi tunnistati uue seadusega kehtetuks Riigikogus 25.11.1998 vastu võetud rahapesu tõkestamise seadus.

• 21.12.2007 sai Eestist Schengeni viisaruumi liige.

2008

Jaanuar 2008

• 01.01.2008 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 338 440 inimest, sealhulgas meessoost 622 050 ja naissoost 716 390. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 342 920.

• 01.01.2008 võtsid Malta ja Küpros kasutusele euro, saades 14. ja 15. riigiks, kus on kasutusel ühisraha euro.

• 08.01.2008 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS N-Terminaal Hulgi endaga novembrist 1992 tegutsenud aktsiaseltsi N-Terminaal Läänemaa. Ühinemine viidi lõpule 10.04.2008, mil AS N-Terminaal Läänemaa äriregistrist kustutati.

• 17.01.2008 avati Tartu Turuhoone ees Mati Karmini skulptuur „Pronkssiga“. Skulptuuri tellis AS Tartu Turg, tähistades nõnda 70 aasta möödumist Tartu Turuhoone avamisest.

• 23.01.2008 vahetus Andrus Ansipi teises valitsuses regionaalminister: ametist lahkus Vallo Reimaa ja ametisse astus Siim Valmar Kiisler. Põhjuseks Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu otsus, milles väljendati rahulolematust Reimaa tegevuse tulemuslikkuse suhtes.

• 24.01.2008 vabastas valitsus Siim Valmar Kiisleri tagasiulatuvalt 23.01.2008 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi abiministri ametist seoses tema nimetamisega regionaalministriks.

• 24.01.2008 heisati Šotimaal Rosythi linnas asuvas Babcock Internationali laevatehases Eesti lipp laeval, mis sai nimeks EML Sakala. Tegu on aastal 1990 ehitatud ja enne Eestisse toomist põhjalikult renoveeritud miinijahtijaga, mille sonar võimaldab ankru- ja põhjamiinide avastamist ning on varustatud allveerobotist miinihävitussüsteemiga. Laeva pikkus on 52,6 meetri, laius 10,5 meetri ja süvis 2,4 meetrit, veeväljasurve 450 tonni, kiirus 6,5‒13 sõlme vastavalt sellele, kas töötavad elektrimasinad või kaks peamasinat. 35-liikmelise meeskonnas relvastuses on 23 mm õhutõrjekahur ja kolm 12,7 mm Browningu raskekuulipildujat.

• 31.01.2008 avaldas Äripäev järjekordse kiiresti arenevate ettevõtete edetabeli ehk Gaselli TOPi. Aluseks võeti aastate 2004‒2006 majandustulemused, kusjuures ettevõtte müügitulu pidi jääma vahemikku 1‒157 miljonit krooni ning 2006. aasta müügitulu ja kasum kasvama 2004. aastaga võrreldes vähemalt 50%. Ettevõtete majandustulemusi ei avaldatud ning need reastati kogutud punktide alusel. Gaselli TOPi 25 esimest ettevõtet olid:

1) Onerton OÜ;

2) Deimeks OÜ;

3) Barona Eesti OÜ;

4) Saarte Investeering OÜ;

5) Dorbek Ehitus OÜ;

6) E-Kindlustus Kindlustusmaakler AS;

7) Paju Talu Kaubandus OÜ;

8) OKG Ehitus OÜ;

9) Eurex Capital OÜ;

10) Balti Kinnisvaraarenduse AS;

11) Nautex Sport OÜ;

12) Aavik & Ko OÜ;

13) Ülenurme Investeeringud OÜ;

14) Sahkar TT OÜ;

15) Adofor OÜ;

16) Oltirus OÜ;

17) Edise Ehitus OÜ;

18) Riverside OÜ;

19) Marnad Ehitus OÜ;

20) CCA Invest OÜ;

21) Lihaühistu PYHL;

22) Vana Viru TT AS;

23) Rakendus OÜ;

24) Dzidra OÜ;

25) Hamilton Grupp OÜ.

Veebruar 2008

• 01.02.2008 jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Ungari Vabariigi valitsuse kokkulepe, mis puudutab diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vastastikust esindamist viisade menetlemisel ja biomeetriliste andmete kogumisel. Vastavale kokkuleppele kirjutati alla 21. novembril 2007 Tallinnas.

• 07.02.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja 25.02.2008 langetatud ühinemisotsuse kohaselt liitis OÜ Megapoint endaga oktoobris 2001 loodud osaühingu Estwind Energy. Ühinemine viidi lõpule 09.06.2008, mil OÜ Estwind Energy äriregistrist kustutati ja senine OÜ Megapoint nimetati ümber osaühinguks Estwind Energy.

• 12.02.2008 nimetati Riigikogu otsusega õiguskantsleriks Indrek Teder alates 07.03.2008.

• 14.02.2008 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi keemikust akadeemik Mati Karelson, arstiteadlane Lembit Allikmets ja dirigent Vaike Uibopuu.

• 18.02.2008 andis president Toomas Hendrik Ilves kindralmajor Ants Laaneotsale kindralleitnandi ja kolonel Valeri Saarele brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

• 18.02.2008 nimetati presidendi otsusega Väino Reinart Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kanadas asukohaga Washingtonis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Jüri Luik.

• 21.02.2008 pälvis helilooja ja muusikaajaloolane Valter Ojakäär Pärnu linna aukodaniku tiitli ja märgi.

• 26.02.2008 nimetas Riigikogu Mihkel Oviiri teist ametiaega riigikontrolöriks alates 01.04.2008.

• 26.02.2008 asutasid Hannes Tamjärv, Indrek Teder, Jaan Manitski, Leon Glikman, Rein Kilk ja Tiit Sepp sihtasutuse Eesti Mälu Instituut, mis kanti registrisse 03.03.2008. Sellise sihtasutuse loomise mõtte käis välja president Toomas Hendrik Ilves, kes küll ise asutajate hulka ei kuulunud, ehkki sihtasutus oli registreeritud samal aadressil, kus asub Vabariigi Presidendi Kantselei. Olgu lisatud, et sihtasutuse esimene juhataja oli Toomas Hiio. Eesti Mälu Instituut võttis paljuski üle 1998. aastal loodud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjoni tegevuse, mis toimis Soome diplomaadi Max Jakobsoni juhtimisel ning kus tegevjuhiks oli samuti Toomas Hiio.

Märts 2008

• 07.03.2008 avalikustati 2007. aasta ajakirjanduspreemiate võitjad. Aasta ajakirjanikuks 2007 tunnistati Alo Lõhmus Postimehest.

• 07.03.2008 muutus senise SEB Eesti Ühispanga ametlik nimi, mis on sealt alates AS SEB Pank

• 14.03.2008 nimetati presidendi otsusega Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Afganistani Islamivabariigis Harri Tiido. Sama otsusega kutsuti tagasi Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Maroko Kuningriigis Andres Rundu ja tema asemele nimetati Mart Tarmak.

• 14.03.2008 asutasid Mart Laar, Meelis Niinepuu ja Damian von Stauffenberg Kommunismikuritegude Uurimise Sihtasutuse, mis kanti registrisse 30.04.2008. Kõik kolm asutajat panustasid sihtasutuse loomisse võrdselt 100 000 Eesti krooni. Juba 14.04.2009 tehtud kandega nimetati Kommunismikuritegude Uurimise SA ümber Kommunismikuritegude Avalikustamise ja Uurimise Euroopa Sihtasutusega ja see omakorda 31.08.2009 sihtasutuseks Unitas.

• 26.03.2008 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ Koduapteek endaga osaühingud Aptesel, Loksa Apteek ja Rapla Apteek. Ühinemisotsus tehti 10.04.2008 ja ühinemine viidi lõpule 04.06.2008 tehtud kandega, mille järel liidetud kustutati liidetud ettevõtted äriregistrist. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

• 26.03.2008 sai täieliku ärikeelu Lauri Aaspõllu, kes sai tuntuks kui astelpaju kasvatamise propageerija Eestis. Lauri Aaspõllu kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks olid avalduse esitanud tuntud kütuse- ja kasiinoärimees Juhan Kolk ja Taimi Glaasele kuuluv investeerimisfirma Gatsby OÜ. Lauri Aaspõllu on seotud mitmete ettevõtetega, millest tuntuim on 10,6 miljoni kroonise aktsiakapitaliga AS Andressel. Ärikeelu sai Aaspõllu samal päeval tema pankroti väljakuulutamisega ning keeld kehtis algse sõnastuse kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni. Tegelikult tühistati Aaspõllu ärikeeld 25. veebruaril 2009, tema suhtes algatatud pankrotimenetluse tühistas Tallinna Ringkonnakohus aga juba 30. oktoobril 2008.

• 27.03.2008 toimusid Riigikogu XI koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimeheks kandideeris ainsana Ene Ergma, kes osutus 83 häälega ka valituks Riigikogu aseesimeeste valimistel kogus Kristiina Ojuland 50 häält ja valiti esimeseks aseesimeheks, teine kandidaat Jüri Ratas valiti 38 häälega teiseks aseesimeheks.

• 27.03.2008 hakkas oma teleprogrammi edastama Kanal 11, mis oma algselt ideelt keskendus peamiselt naisvaatajatele (2011 avatud Kanal 12 oli mõeldud nn meesteprogrammina).

• 28.03.2008 tehtud registrikandega nimetati aprillist 1991 tegutsenud AS SP Transit Eesti ümber aktsiaseltsiks Transpoint International (Est).

• 31.03.2008 sõlmitud ühinemislepingu ning 01.05.2008 ja 02.05.2008 langetatud ühinemisotsuste kohaselt liitis AS Medicover Eesti endaga detsembris 2007 loodud TKK Tervishoiu OÜ. Ühinemine viidi lõpule 13.06.2008, mil TKK Tervishoiu OÜ äriregistrist kustutati. Alates detsembrist 2010 kannab AS Medicover Eesti nime AS Qvalitas Arstikeskus.

Aprill 2008

• 16.04.2008 tehtud registrikandega nimetati OÜ Advokaadibüroo Raidla & Partnerid ümber osaühinguks Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo. Alates jaanuarist 2017 toimib ettevõte kui OÜ Ellex Raidla Advokaadibüroo.

• 19.04.2008 asus ajalehe Valgamaalane peatoimetajaks Sirli Homuha, kes oli samas lehes töötanud alates maist 1998. Algul keeletoimetaja, tehes aeg-ajalt ka reporteritööd, ning veebruarist 2007 tegevtoimetajana. 2001 lõpetas Homuha Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Kuni aprillini 2008 oli peatoimetaja kohustes Marek Pihlak.

Mai 2008

• 09.05.2008 sõlmitud ja 16.03.2009 muudetud ühinemislepingu ning 13.06.2008 ja 16.03.2009 heaks kiidetud ühinemisotsuste kohaselt liitis AS Maag Piimatööstus endaga oktoobrist 1991 tegutsenud aktsiaseltsi Rakvere Piim. Ühinemine viidi lõpule 10.08.2009, mil AS Rakvere Piim äriregistrist kustutati. Maag Piimatööstus toimib alates jaanuarist 2015 aktsiaseltsina Farmi Piimatööstus.

• 12.05.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja 28.06.2008 vastu võetud ühinemisotsuste alusel liitis Eesti Vasakpartei endaga Konstitutsioonierakonna. Ühinemine viidi lõpule enam kui aasta hiljem 08.10.2009 tehtud kandega, mil ühtlasi Konstitutsioonierakond registrist kustutati. Ühinemisprotsessi ajal, 06.10.2008 nimetati Eesti Vasakpartei ümber Eestimaa Ühendatud Vasakparteiks.

• 14.05.2008 äriregistris tehtud kande kohaselt jätkas senine AS SBM Pank tegevust uue nime all, aktsiaseltsina Marfin Pank Eesti. Tegu on hilisema aktsiaseltsiga Versobank.

• 15.05.2008 kehtestati Eesti ja Barbadose vahel diplomaatilised suhted.

• 20.05.2008 nimetati Riigikogu otsusega Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Jürgen Ligi alates 01.06.2008 kuni 31.05.2010.

• 21.05.2008 kinnitatud ja 27.06.2008 muudetud jagunemiskava alusel loovutas AS GILD Professional Services (hilisem AS Omega Holding) osa oma varast jagunemise käigus loodud osaühingule GILD 2007. Jagunemisotsused tehti 06.06.2008 ja 30.06.2008. Jagunemine viidi lõpule 07.08.2008, mil OÜ GILD 2007 äriregistrisse kanti.

• 23.05.2008 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Saare Olerex endaga septembrist 2000 tegutsenud aktsiaseltsi Olerex Vara. Ühinemisotsus langetati 13.11.2008 ja ühinemine viidi lõpule 29.01.2009, mil AS Olerex Vara äriregistrist kustutati. Olgu lisatud, et AS Saare Olerex toimib alates jaanuarist 2012 aktsiaseltsina Aqua Marina.

• 26.05.2008 tehtud äriregistri kandega nimetati AS E.O.S. ümber aktsiaseltsiks Vopak E.O.S.

• 26.05.2008 alustasid reisijate teenindamist Tallink Takso kollased autod. Esimese lainena alustasid teenindamist 51 peamiselt Audi A6 ja Mercedes-Benz B-klassi sõidukit. Tallink Takso juhataja Alger Holzmann lubas, et sügiseks kasvab Tallinki kollaste taksode arv sajani.

• 28.05.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja 30.06.2008 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis AS GB Railways Eesti endaga aktsiaseltsi Edelaraudtee ja Edelaraudtee Veeremi OÜ. Ühinemine viidi lõpule 16.12.2008, mil liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati ning senine AS GB Railways Eesti nimetati ümber aktsiaseltsiks Edelaraudtee. Alates märtsis 2020 toimib ettevõte nime all AS EdelaVara.

• 29.05.2008 nimetati EV Valitsuse korraldusega Raivo Küüt politseipeadirektoriks (ehk Politseiameti peadirektoriks) alates 16.06.2008 kuni 15.06.2013. Samal päeval tehtud korraldusega vabastati alates 15.06.2008 politseipeadirektori ametist Raivo Aeg.

• 29.05.2008 nimetati EV Valitsuse korraldusega Raivo Aeg Kaitsepolitseiameti peadirektoriks alates 16.06.2008 kuni 25.06.2013. Samal päeval tegi valitsus korralduse vabastada Kaitsepolitseiameti peadirektori kohalt seoses teenistustähtaja möödumisega Aldis Alus, kelle viimaseks päevaks peadirektorina jäi 15.06.2008.

Juuni 2008

• 01.06.2008 lõpetas senine AS Sampo Pank tegutsemise eraldiseisva äriühinguna ning tema ärinimeks sai Danske Bank A/S Eesti filiaal, mis jätkas küll esiotsa tegevust Sampo Panga kaubamärgi all. Filiaali juhatajaks nimetati Aivar Rehe.

• 03.06.2008 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Merko Grupp endaga märtsis 1999 loodud osaühingu Merko Kaevandused. Ühinemine viidi lõpule 06.11.2008, mil OÜ Merko Kaevandused äriregistrist kustutati. Jaanuaris 2009 nimetati AS Merko Grupp ümber aktsiaseltsiks Riverito.

• Samal päeval ehk 03.06.2008 langetati jagunemisotsus, mille kohaselt AS Merko Ehitus loovutas osa oma varast uuele, alles loodavale aktsiaseltsile Merko Ehitus. Jagunemine viidi lõpule 01.08.2008, mil senine Merko Ehitus nimetati ümber aktsiaseltsiks Järvevana ning uus AS Merko Ehitus äriregistrisse kanti. Aprillis 2015 kujundati AS Järvevana ümber samanimeliseks osaühinguks.

• 04.06.2008 sõlmitud ühinemislepingu ning 24.07.2008 ja 25.07.2008 heaks kiidetud ühinemisotsuste kohaselt liitis AS EKE Invest endaga veebruarist 2004 tegutsenud osaühingu Tornimäe Apartments. Ühinemine viidi lõpule 23.09.2008, mil OÜ Tornimäe Apartments äriregistrist kustutati. AS EKE Invest toimib alates 14.05.2018 kui aktsiaselts EKE.

• 04.06.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja 16.07.2008 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis AS Advokaadibüroo Aivar Pilv endaga novembrist 1998 tegutsenud osaühingu Advokaadibüroo Siigur, Kõrgesaar & Partnerid. Ühinemine viidi lõpule 29.08.2008, mil OÜ Advokaadibüroo Siigur, Kõrgesaar & Partnerid äriregistrist kustutati. Olgu lisatud, et alates 31.08.2016 kannab AS Advokaadibüroo Aivar Pilv nime AS LEADELL Pilv Advokaadibüroo.

• 06.06.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja 21.06.2008 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis OÜ TLG Grupp endaga veebruaris 2002 loodud osaühingu Delegatsioon. Ühinemine viidi lõpule 28.07.2008, mil OÜ Delegatsioon kustutati äriregistrist.

• 13.06.2008 asus Riigikogu otsuse kohaselt Eesti Panga nõukogu esimeheks Jaan Sven Männik. Otsus ise tehti juba 12. mail 2008. Sinnani oli nõukogu esimeheks Mart Sõrg.

• 16.06.2008 nimetati presidendi otsusega Simmu Tiik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Venemaa Föderatsioonis aukohaga Moskvas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Marina Kaljurand.

Sama otsusega nimetati William Mart Laanemäe Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Saksamaa Liitvabariigis asukohaga Berliinis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Clyde Kull.

Veel nimetati Karin Jaani Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Belgia Kuningriigis asukohaga Brüsselis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Malle Talvet-Mustonen.

• 19.06.2008 vabastas valitsus Rita Annuse 20.06.2008 Keskkonnaministeeriumi abiministri ametist seoses tema nimetamisega Keskkonnaministeeriumi kantsleriks. Samal päeval nimetaski valitsus Rita Annuse Keskkonnaministeeriumi kantsleriks alates 21.06.2008 kuni 20.06.2013.

• 20.06.2008 otsustas riigiarhivaari moodustatud teadusekspertide komisjon anda Riigikantselei stipendiumikonkursi „Eesti riigijuhid 1918‒1940/1944“ raames stipendiumi summas 200 000 krooni Jüri Andile August Rei akadeemilise biograafia koostamiseks. Rahvusarhiivi väljaandena ilmus Jüri Andi koostatud raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“ 2012. aastal. 359-leheküljelise raamatu ametlik esitlus toimus 22.06.2012.

• 27.06.2008 nimetati presidendi otsusega Aivo Orav Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Türgi Vabariigis asukohaga Ankaras ning kutsuti tagasi senine suursaadik Märt Volmer.

Juuli 2008

• 02.07.2008 sai ümber tähtaeg, mille jooksul oli võimalik esitada avaldusi allesjäänud EVPde hüvitamiseks. EVPde kasutamine erastatava vara eest maksmiseks lõpetati 31. detsembril 2006. Allesjäänud EVPd hüvitati avalduste alusel aastail 2007-2011.

• 09.07.2008 kirjutasid NATO osalisriigid alla kahele protokollile, mille kohaselt esitati kutse Põhja-Atlandi lepinguga ühinemiseks Albaania Vabariigile ja Horvaatia Vabariigile.

• 11.07.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja tehtud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS ABC King endaga vaid mõni kuu varem, aprillis 2008 loodud osaühingu TKM Shoes. Ühinemine viidi lõpule 29.09.2008, mil OÜ TKM Shoes äriregistrist kustutati. AS ABC King toimib alates maist 2013 aktsiaseltsina TKM King.

• 11.07.2008 nimetati presidendi otsusega Toomas Lukk Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Armeenia Vabariigis ja Gruusias asukohaga Thbilisis. Ühtkasi kutsuti tagasi meie senine suursaadik Armeenias Andres Unga ja suursaadik Gruusias Jaan Hein.

• 14.07.2008 kehtestati diplomaatilised suhted Eesti ja Fidži Vabariigi vahel.

• 15.07.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja 18.08.2008 vastu võetud ühinemisotsuse alusel liitis AS Linpet endaga novembris 2007 loodud osaühingu Linpet Tootmine. Ühinemine viidi lõpule 04.11.2008, mil OÜ Linpet Tootmine äriregistrist kustutati. AS Linpet toimib alates veebruarist 2014 kui aktsiaselts Linnamäe Lihatööstus.

• 24.07.2008 sõlmitud jagunemislepingu ja päev hiljem langetatud jagunemisotsuse alusel loovutas AS Roheline Elekter eraldumise teel osa oma varast aktsiaseltsile Eesti Elekter. Jagunemine viidi lõpule 22.09.2008 tehtud kandega.

• 30.07.2008 tõestatud jagunemiskava ja 14.11.2008 vastu võetud jagunemisotsuse kohaselt loovutas AS Eesti Raudtee eraldumise teel osa oma varast jagunemise käigus loodud aktsiaseltsidele EVR Infra ja EVR Cargo. Jagunemine viidi lõpule 14.01.2009, mil AS EVR Infra ja AS EVR Cargo äriregistrisse kanti. Olgu lisatud, et oma vara loovutanud AS Eesti Raudtee kustutati pärast 2012. aasta suvel toimunud teistkordset varaloovutamist äriregistrist 03.09.2012, mil EVR Infra nimetati ümber aktsiaseltsiks Eesti Raudtee. Nime vahetas ka EVR Cargo, mis toimib alates juunist 2018 kui AS Operail.

August 2008

• 01.08.2008 nimetati presidendi otsusega Krista Kilvet Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis. Ühtlasi kutsuti tagasi senine Eesti suursaadik Norras ja Islandis Juhan Haravee.

Sama otsusega nimetati Karin Jaani Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Luksemburgi Suurhertsogiriigis asukohaga Brüsselis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Malle Talvet-Mustonen.

Lisaks nimetati Aivo Orav Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Aserbaidžaani Vabariigi asukohaga Ankaras ning kutsuti tagasi senine suursaadik Märt Volmer.

Veel nimetati Andres Unga Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Tai Kuningriigis, Vietnami Sotsialistlikus Vabariigis ja Korea Vabariigis asukohaga Pekingis.

• 01.08.2008 tehtud äriregistri kannetega vormistati senise ASi Merko Ehitus kaheks äriühinguks. Senine AS Merko Ehitus tegutseb sealt alates aktsiaseltsina Järvevana ning ühtaegu kanti äriregistrisse uus AS Merko Ehitus.

• 11.08.2008 alustati Tallinna börsi põhinimekirjas 01.08.2008 äriregistrisse kantud aktsiaseltsi Merko Ehitus aktsiate noteerimist ja nendega kauplemist. Jutt on 1. augustil 2008 äriregistrisse kantud aktsiaseltsist, mis tekkis uue äriühinguna endise ASi Merko Ehitus jagunemisel.

• 19.08.2008 tuli Gert Kanter Hiinas Pekingis peetud suveolümpiamängudel kettaheites tulemusega 68.82 olümpiavõitjaks.

• 19.08.2008 müüs ABC Grupi AS aktsiaseltsi ABC Rent Grupp aktsiad oma juhatuse liikmele Jüri Vipsile. Müügihinnaks oli aktsiate nimiväärtus 2,5 miljonit krooni. Samal päeval võõrandas ABC Grupi AS ka osaühingu ABC Rent Eesti aktsiaseltsile ABC Rent Grupp, hinnaks samuti osa nimiväärtus 40 000 krooni. ABC Rent Grupp on hiljem korduvalt oma nime vahetanud, toimides alates märtsist 2009 Biotehnika Tootmise aktsiaseltsina, detsembrist 2009 aktsiaseltsina Continental FIT ja septembrist 2020 osaühinguna Continental FIT.

• 27.08.2008 registreeriti kolm II samba pensionifondi, milleks olid Nordea Pensionifond A, Nordea Pensionifond B ja Nordea Pensionifond C. Kõigi kolme fondivalitsejaks oli AS Nordea Pensions Estonia. 30.09.2017 nimetati seoses omandisuhete muutumisega Nordea Pensions Estonia ümber aktsiaseltsiks Luminor Pensions Estonia (vastav registrikanne tehti küll 04.10.2017). Ühtlasi muutusid ka fondide nimed: Luminor A Pensionifond, Luminor B Pensionifond ja Luminor C Pensionifond.

Luminor A Pensionifond investeerib maksimaalselt 60% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänud investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.

Luminor B Pensionifond investeerib maksimaalselt 30% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas võlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saavutatakse olukord, kus riskantsemad ja vähemriskantsed turud üksteist tasakaalustavad ning aitavad saavutada eesmärki mõõduka riski juures. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% enda varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine ka keerulistel aegadel.

Luminor C Pensionifond investeerib maksimaalselt 10% aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Ülejäänu investeeritakse kas kvaliteetvõlakirjadesse, hoiustesse või sarnastesse instrumentidesse. Niimoodi saab hoiduda suurematest lühiajalistest kõikumistest. Kõrgete intressitasemete juures võib fond investeerida ka suurema osa varast hoiustesse, et vältida tagasilööke võlakirjaturgudel.

• 27.08.2008 nimetati presidendi otsusega Tiit Naber Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Leedu Vabariigis asukohaga Vilniuses ning kutsuti tagasi senine suursaadik Andres Tropp.

September 2008

• 01.09.2008 asus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimehena tegutsema Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus.

• 10.09.2008 registreeriti II samba fondina SEB Optimaalne Pensionifond, kus fondivalitsejaks on AS SEB Varahaldus. SEB Optimaalne Pensionifond investeerib peamiselt võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% ulatuses aktsiatesse. Kuna fond investeerib suures osas võlakirjadesse ja hoiustesse, võib fondi varade väärtus kõikuda mõõdukas ulatuses.

• 12.09.2008 nimetati EV Valitsuse korraldusega Andmekaitse Inspektsiooni peadirektoriks Viljar Peep alates 01.10.2008 kuni 30.09.2013. Seni oli peadirektoriks Urmas Kukk, kes vabastati ametist seoses teenistustähtaja möödumisega.

• 15.09.2008 registreeriti III ehk vabatahtliku fondina Nordea Pensionifond Aktsiad 100, mis alates 20.09.2017 kannab nime Luminor Aktsiad 100 Pensionifond. Nimemuudatus tulenes fondivalitseja omandisuhte muutumisest. Kui algselt kandis fondivalitseja nime AS Nordea Pensions Estonia, siis alates sügise algusest 2017 AS Luminor Pensions Estonia. Luminor Aktsiad 100 Pensionifond võib investeerida kõik vahendid aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Vajadusel, olenevalt turuolukorrast, võib fond ka 100% oma varadest paigutada võlakirjadesse või hoiustesse.

• 16.09.2008 nimetati Riigikogu otsusega õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse Nele Parrest, kes vahetas välja seni sel kohal olnud Aare Reenumägi.

• 24.09.2008 võttis Riigikogu vastu seaduse, , mille kohaselt Eesti ühines Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooniga ja kiitis heaks selle 24.09.1960 koostatud põhikirja. Põhikiri jõustus Eesti Vabariigi suhtes 11.10.2008.

• 30.09.2008 nimetati presidendi otsusega Andres Tomasberg Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks San Marino Vabariigis asukohaga Roomas.

Oktoober 2008

• 13.10.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja 15.11.2008 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis AS Stora Enso Eesti endaga aktsiaseltsid Stora Enso Mets ja Stora Enso Timber. Ühinemine viidi lõpule 31.12.2008 tehtud registrikandega.

• 13.10.2008 kirjutasid Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi väliministrid Luxembourgis alla tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingule, mis jõustus sama aasta 30. detsembril.

• 15.10.2008 võttis EV Riigikogu vastu uue hasartmänguseaduse, mis hakkas kehtima alates 1. jaaanuarist 2009. Eelmine hasartmänguseadus pärines 14. juunist 1995 ja seda oli mitmel korral muudetud ning täiendatud. Uues seaduses täpsustati ka hasartmängu mõistest. Hasartmäng on mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.

• 16.10.2008 vabastas EV Valitsus oma korraldusega Lauri Almanni Kaitseministeerium kantsleri teenistusest tema enda algatusel alates 14.11.2008.

• 21.10.2008 21. oktoobril 2008 kinnitas Riigikogu põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastateks 2008-2015. Nimetatud kavas määrati põlevkivi kaevandamise piiriks kuni 20 miljonit tonni aastas.

• 31.10.2008 määras ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ametisse ÜRO Hädaabi Keskfondi (Central Emergency Response Fund - CERF) 16-liikmelise nõukogu uue koosseisu. Taasvalituks osutus ka fondi loomisest alates nõukokku kuuluv endine päästeameti peadirektor ning hilisem Riigikogu liige Mati Raidma. CERFi nõukogu ülesanne on anda ÜRO peasekretärile ning ÜRO katastroofiabi koordinaatorile strateegilisi suuniseid fondi vahendite tõhusaks kasutamiseks. Kokku kuulub CERFi nõukogusse 12 liiget ning 4 asendusliiget.

• 31.10.2008 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ Koduapteek endaga Ravana Apteegi OÜ. Ühinemisotsus kiideti heaks 15.11.2008 ja ühinemine viidi lõpule 19.01.2009 tehtud kandega Päev hiljem kustutati Ravana Apteegi OÜ äriregistrist. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

November 2008

• 05.11.2008 kuulutas audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS esimest korda välja aasta ettevõtja tiitli, mille pälvis aktsiaseltsi Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag. Sellega ühineti rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young poolt juba 1986. aastal USAs algatatud analoogse konkursiga. Näiteks 2008. aasta lõpu seisuga oli Ernst & Young korraldanud samalaadseid konkursse ühtekokku 50 riigis. Eri riikides aasta ettevõtja tiitliga pärjatud saavad õiguse kandideerida ülemaailmsele tiitlile Ernst & Young Entrepreneur of the Year, mida tavakohaselt on jagatud Monacos toimuvatel galadel.

• 07.11.2008 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis Kadaka Varahalduse AS endaga veebruarist 2005 tegutsenud aktsiaseltsi Pakri Marine Investments. Ühinemisotsus langetati 11.12.2008 ja ühinemine viidi lõpule 23.01.2009, mil AS Pakri Marine Investments äriregistrist kustutati. Kadaka Varahalduse AS toimib alates märtsist 2015 Alexela Varahalduse aktsiaseltsina.

• 10.11.2008 valis EOK täiskogu Mart Siimanni kolmandat tähtaega järjest EOK presidendiks. Asepresidentideks valiti Toomas Savi ja Neinar Seli.

• 15.11.2008 tunnistas Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon aasta naiseks 2008 kirjanik Kauksi Ülle (kodanikunimega Ülle Kauksi).

• 24.11.2008 valiti Eesti Teatriliidu peakoosolekul liidu uueks esimeheks Ain Lutsepp, kes vahetas selles ametis välja Rein Oja.

• 27.11.2008 nimetas EV Valitsus oma korraldusega Riho Terrase Kaitseministeeriumi kantsleriks alates 01.12.2008 kuni 30.11.2013.

• 27.11.2008 jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, millele kirjutati alla 30. oktoobril 2007 Bakuus.

• 28.11.2008 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Infortar endaga augustist 2005 tegutsenud aktsiaseltsi Tailwind. Ühinemisotsus kiideti heaks 09.01.2009 ja ühinemine viidi lõpule 18.02.2009, mil AS Tailwind äriregistrist kustutati.

Detsember 2008

• 04.12.2008 võttis Riigikogu vastu saneerimisseaduse, mis reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärk on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ning õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus.

• 05.12.2008 lasti Soomes Rauma laevatehases vette Tallinki uus reisilaev Baltic Queen. Läänemere üks suuremaid kruiisilaevu on 212 meetrit pikk ja 29 meetrit lai ning suudab korraga peale võtta kuni 2800 reisijat. Leping uue laeva ehitamiseks sõlmiti aprillis 2007 ja selle maksumuseks kujunes 2,8 miljardit krooni.

• 08.12.2008 hakkas kehtima kord, mille kohaselt saavad EV kodanikud turismi ja äri eesmärkidel reisida viisavabalt kuni 21 päevaks Filipiinidele. Juhul kui soovitakse viibida Filipiinidel kauem kui 21 päeva, tuleb selleks viisa taotleda.

• 09.12.2008 tehtud registrikandega nimetati AS Tallinna Börs ümber aktsiaseltsiks Nasdaq OMX Tallinn. Alates novembrist 2015 toimib ettevõte aktsiaseltsina Nasdaq Tallinn.

• 10.12.2008 sõlmitud ühinemislepingu ja 26.02.2009 tehtud ühinemisotsuse alusel liitis AS Tootsi Turvas endaga märtsit 1994 tegutsenud osaühingu Langham. Ühinemine viidi lõpule 30.04.2009, mil OÜ Langham äriregistrist kustutati.

• 10.12.2008 võttis EV Riigikogu vastu 2009. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt kavandati konsolideeritult riigieelarve tuludeks 96,58 miljardit krooni ja kuludeks 97,22 miljardit krooni. Ehk siis tegu on negatiivse eelarvega (kokku -635,9 miljonit krooni).

• 10.12.2008 2008 kuulutas Harju Maakohus välja osaühingu Lepa Kaubanduskeskus pankroti. Nimetatud äriühingu omanikuks on Pärnu tuntud ettevõtja Elmar Lepp koos oma abikaasa ja pojaga. Pankrotiavalduse olid esitanud meediaärimees Hans H. Luigele kuuluv OÜ HHL Rühm ning ASi MSI Grupp kontserni kuuluv OÜ Betoneks Ehitus. Jaanuaris 2009 vaidlustas Lepp pankroti väljakuulutamise määruse Tallinna Ringkonnakohtus.

• 10.12.2008 võttis Eesti ettevõtjate initsiatiivgrupp Eesti saatkonnas Vilniuses vastu otsuse luua Eesti-Leedu kaubanduskoda. Kaubanduskoja tegevuse eesmärkideks on ettevõtluse ja kaubanduse arendamine Eesti ja Leedu vahel ning oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse. Loodud kaubanduskoja ülesandeks saab olema ka Leedu ettevõtluse ja kaubanduse alase infornatsiooni kogumine ja analüüsimine, Eesti eksportööride konsulteerimine Leedus tegutsemiseks, turu-uuringute läbiviimine, kaasabi osutamine äripartnerite leidmisel ning teiste infornatsioonialaste teenuste osutamine. Leedu on Eesti jaoks üks olulisemaid investeeringute sihtriike, kuhu on tehtud 29,6% kõikidest investeeringutest. Eesti investeeringute kogumaht Leedus oli 2007. aasta lõpu seisuga 18,5 miljardit krooni. Statistics Lithuania andmetel moodustasid 2008. aasta teise kvartali seisuga Eesti otseinvesteeringud Leetu 590 miljonit eurot, mis on 5,6% kõigist otseinvesteeringutest Leetu ja millega Eesti oli investeerijate pingereas kuuendal kohal. 10. detsembri 2008. aasta seisuga on Leedu ettevõtlusregistris registreeritud 235 Eesti kapitali osalusega äriühingut, 19 filiaali ja 10 esindust. Loodud kaubanduskoja asutajaliikmed on Leedus juba tütarettevõtet või filiaali omavad äriühingud Infotark, Eurolines, Laadur, Celander, Hawaii Express, TipTipTap ning Eesti saatkonna ja advokaadibüroo Smaliukas Juodka Beniušis esindajad.

• 11.12.2008 võttis Riigikogu vastu võrdse kohtlemise seaduse, mille eesmärk on tagada kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise seadusega muudeti muu hulgas ka soolise võrdõiguslikkuse seadust ning senine soolise võrdõiguslikkuse volinik ninetati ümber soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuks. Võrdse kohtlemise seadus jõustus 01.01.2009.

• 12.12.2008 andis Finantsinspektsioon ASile Redgate Varahaldus fondivalitseja tegevusloa õigusega osutada investeerimisfondide ja väärtpaberiportfellide valitsemise, investeerimisnõustamise ja kliendi jaoks fondiosakute või aktsiate hoidmise teenuseid. ASi Redgate Varahaldus juhatusse kuuluvad Mart Altvee, Veikko Maripuu ja Andrei Zaborski ning nõukogusse Indrek Prants, Armin Kõomägi ja Jaak Kütt. AS-i Redgate Varahaldus 100%-line omanik on OÜ Redgate Capital.

• 17.12.2008 esitas Kaitsepolitseiamet ASile Merko Ehitus kahtlustuse pistise andmises. Vastavalt kahtlustusele oli Merko Ehituse juhatuse liige Tõnu Korts kinkinud Tallinna linnavalitsuse ametnikule Ivo Parbusele raamatu ja reisitšeki maksumusega 25 000 krooni seitsme Tallinnas asuva kinnistu detailplaneeringu korraldamise eest.

• 17.12.2008 kuulutas Harju Maakohus välja osaühingu SuperSeaCat pankroti. Ettevõtte ainuomanik on Soomes registreeritud Sea Containers Finland Oy. SuperSeaCati kiirlaevad sõitsid pikka aega kuni 2008. aasta oktoobrini Tallinna ja Helsingi vahet.

• 17.12.2008 kirjutasid New Yorgis Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Tiina Intelmann ja Liibüa alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Giadalla A. Ettalhi alla ühiskommünikeele, millega sõlmiti Eesti Vabariigi ja Suure Sotsialistliku Liibüa Araabia Rahvadžamahirija vahel diplomaatilised suhted.

• 30.12.2008 kiitis EV Valitsus oma korraldusega heaks arengukavast „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“ tulenenud rakendusplaani aastateks 2009-2012. Kõnealuse arengukava enda kiitis EV Valitsus oma korraldusega heaks 19. oktoobril 2006. Arengukava rakendusplaani aastateks 2007-2010 oli EV Valitsus heaks kiitnud 6. märtsil 2007 ning rakendusplaan aastateks 2008-2011 kiideti valitsuses heaks 18. oktoobril 2007.

• 30.12.2008 kehtestas EV Valitsus oma korraldusega Eesti Vabariigi 2009. aasta sisserände piirarvuks 1002 inimest.

• 30.12.2008 jõustus Eesti Vabariigi ja Bulgaaria vabariigi vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tökestamise leping, millele osapooled kirjutasid alla 13. oktoobril 2008.

• 30.12.2008 esitas OÜ Q Ehitus Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks, põhjendades seda oma endise juhatuse liikme Urmas Altini raskete juhtimisvigadega ja ulatusliku kahju tekitamisega.

• 30.12.2008 nimetati presidendi otsusega Arti Hilpus Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Norra Kuningriigis ja Islandi Vabariigis. Eelnevalt oli seoses tervise halvenemisega tagasi kutsutud senine suursaadik Krista Kilvet.

• 31.12.2008 esitas AS Q Vara Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, põhjendades seda majanduslike raskustega seoses järsult muutunud ettevõtluskeskkonna tingimustes.

2009

Jaanuar 2009

• 01.01.2009 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 335 740 inimest, sealhulgas meessoost 621 320 ja naissoost 714 420. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 338 440.

• 01.01.2009 liitus 16. riigina eurotsooniga Slovakkia. Senine rahvusvaluuta kroon jäi paralleelselt euroga kasutusse kuni 16. jaanuarini 2009 ning alates 17. jaanuarist on Slovakkias ainsa kehtiva maksevahendina kasutusel euro. Slovakkia kroonid vahetati eurodeks kursiga 1 EUR = 30,1260 SKK. Eesti Pank lõpetas Slovakkia krooni noteerimise 1. jaanuaril 2009.

• 01.01.2009 jõustus võrdse kohtlemise seadus, mille EV Riigikogu võttis vastu 11. detsembril 2008. Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seda ka kõikvõimalikes töösuhetes.

• 01.01.2009 jõustus ka uus pärimisseadus, mille EV Riigikogu oli vastu võtnud 17. jaanuaril 2008. Nimetatud seaduse kohaselt on pärandiks pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Eelmise pärimisseaduse oli EV Riigikogu vastu võtnud 15. mail 1996.

• 01.01.2009 hakkas seni osadele teenustele ja kaupadele kehtinud 5% käibemaksu asemel kehtima 9-protsendiline maksumäär. See puudutas raamatuid ja töövihikuid, ravimeid, sanitaar- ja hügieenitooteid, perioodilisi väljaandeid ning majutusteenust. Samast päevast hakkas teatri- ja kontserdipiletitele senise 5% käibemaksu asemel kehtima 18-protsendiline käibemaks. Vastavasisulised seadusemuudatused võttis Riigikogu vastu 19. novembril 2008.

• 01.01.2009 jõustus Eesti Vabariigi suhtes rahvusvahelise raudteeveo konventsioon (COTIF), mis koostati 9. mail 1980 Bernis ja mida muudeti 3. juunil 1999 Vilniuse protokolliga.

• 01.01.2009 läks seni Eesti Posti alla kuulunud Postimuuseum üle Eesti Rahva Muuseumi koosseisu. Postimuuseumi asutas mais 1935 toonane Posti Peavalitsus. 1940 nimetati see ümber Sidemuuseumiks, 1947 otsustati aga muuseum sulgeda. Eesti Post otsustas Postimuuseumi taastada 1994. aastal.

• 06.01.2009 tegi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium määruse, millega anti Riigikohtu üldkogule arutamiseks EV Presidendi taotlus tunnistada Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

• 07.01.2009 nimetati presidendi otsusega Rein Oidekivi Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Serbia Vabariigis asukohaga Sofias ning kutsuti tagasi senine suursaadik William Mart Laanemäe.

Sama otsusega nimetati Karin Jaani Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kosovo Vabariigis asukohaga Brüsselis ning Merike Kokajev Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks India Vabariigis asukohaga Tallinnas.

• 08.01.2009 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega jäeti rahuldamata ASi Alta Foods taotlus ASi Kalev tütarettevõtte ASi Kalev Paide Tootmine aktsiatele täies ulatuses käsutamise keelu ja blokeeringu kehtestamiseks. Seega jäi jõusse Harju Maakohtu 2008. aasta 9. detsembri määrus, mille kohaselt jäi Alfa Foods nõude võimaliku rahuldamise katteks blokeerituks 15% ASile Kalev Paide Tootmine kuuluva tütarühingu ASi Kalev Chocolate Factory aktsiatest.

• 08.01.2009 otsustas EV Valitsus oma määrusega asutada riigiabi ja vähese tähtsusega abi register. Nimetatud registri sisseseadmine tulenes konkurentsiseaduse parandusest, mis jõustus 1. jaanuaril 2009.

• 09.01.2009 teatas MTÜ Eesti Majanduslugu uue ajakirja Eesti Majanduslugu esimese numbri ilmumisest. Ajakiri keskendus Eesti ettevõtluse ja majanduse ajaloole alates Eesti iseseisvumisest 1918. aastal kuni tänapäevani. Ajakirja Eesti Majanduslugu jõudis ilmuda vaid neli numbrit.

• 09.01.2009 käis EV President Toomas Hendrik Ilves lühiajaliselt Soome pealinnas Helsingus, kus teda võõrustas Soome riigipea Tarja Halonen.

• 10.01.2009 lõpetati ASi Q Vara võlakirjade noteerimine Tallinna börsi võlakirjade nimekirjas. Q Vara oli ise esitanud vastavasisulise taotluse, mille NASDAQ OMX Tallinna noteerimis- ja järelevalvekomisjon rahuldas oma otsusega 8. jaanuarist 2009. Võlakirjade lunastamise tähtaeg pidi saabuma 12. jaanuaril 2009, kuid Q Vara tunnistas, et tingituna ettevõtte majanduslikest raskustest ja käibevahendite puudumist ei suuda ta oma kohustusi täita. 31. detsembril 2008 oli Q Vara esitanud Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Võlakirjad on tagatud Q Vara kaasomaniku SLProductionsi käendusega.

• 10.01.2009 suri ettevõtja Eero Vaarmann (sündinud 23.06.1960), kes oli novembrist 1997 jaanuarini 1999 ametis Kaitseministeeriumi kantslerina.

• 12.01.2009 sõlmitud ühinemislepingu ja 17.02.2009 vastu võetud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS If Eesti Kindlustus (kannab alates 12.06.2009 nime AS If P&C Insurance) endaga Läti ja Leedu sõsarkindlustusseltsid If Latvia ja If Draudimas AB. Ühinemine viidi lõpule 01.07.2009 tehtud kandega.

• 12.01.2009 tegi äriregister kande, milles kohaselt börsiettevõtte Merko Ehitus emafirma AS Merko Grupp nimetati ümber ASiks Riverito.

• 12.01.-15.01.2009 oli EV President Toomas Hendrik Ilves Aserbaidžaani riigipea Ilham Alijevi kutsel ametlikul visiidil Bakuus .

• 14.01.2009 2009 teatas AS Ekspress Grupp börsile, et aktsiaemissioon 1 877 760 uue aktsia emiteerimiseks hinnaga 15 krooni aktsia kohta märgiti tähtaegselt täpselt täis. Emissiooni tulemusena suurenes Ekspress Grupi aktsiakapital 189 710 810 kroonilt 208 488 410 kroonini. Börsiteate kohaselt oli aktsiate ostjaid kolm: ettevõtte suuromanikule Hans H. Luigele kuulub HHL Rühm (1 393 575 aktsiat), ING Luxemburg (432 025 aktsiat) ja SEB Pank (52 160 aktsiat). Tehingu tulemusena kasvas Hans H. Luige kontrolli all olevate aktsiate osakaal aktsiakapitalis.

• 14.01.2009 teatas AS Kalev börsile, et tema tütarettevõte AS Kalev Meedia peatab alates 19. jaanuarist 2009 ajakirjade väljaandmise. Sellekohast otsust põhjendati majanduslangusest tuleneva pingestunud olukorraga meedia- ja reklaamiturul ning see puudutas ajakirju Just, Ärielu, Sporditäht, Basket, Moto, Avenüü, Avenüü Professional, Praktiline Arvutikasutaja, Muumi, Muumi Mõistatuste- ja Värviraamat ning venekeelne Bravo.

• 14.01.2009 selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsusega tarbija poolt tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi. Esiteks leidis Riigikohus, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud intressimääras, mis on kõrgem seadusejärgsest viivisemäärast, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgneb kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Siiski pole välistatud tarbijapoolne nõue kohtule viivise vähendamiseks, kui see on ebamõistlikult suur. Teiseks selgitati otsuses, et krediidiandja ei saa nõuda eraldi kahjuna saamata jäänud intressi, sest tagatud on juba varem kokku lepitud intressimääras viivisenõue. Küll võib kõne alla tulla mõistlike võla sissenõudmise kulude nõue. Riigikohus märkis veel, et tühine võib olla ka lepingu tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.

• 15.01.2009 valiti New Yorgis ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) asepresidendiks Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Tiina Intelmann.

• 15.01.2009 andis Finantsinspektsioon teada fondivalitseja tegevusloa väljastamisest ASile Eften Capital, mille juhatusse kuulusid Viljar Arakas ja Maie Kütt ning nõukogusse nimekad ärimehed Hannes Tamjärv, Olav Miil, Jaan Pillesaar, Peeter Mänd ja Arti Arakas. Eften Capitalil on kokku 10 aktsionäri, neist suurima osalusega on Viljar Arakase haldusfirma OÜ Miemma Holding.

• 15.01.2009 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ BDG Film pankroti. Ettevõte kuulus varem ärivõrgustikku, mille on rajanud meelelahutusäris tuntud vennad Peeter ja Priit Rebane.

• 15.01.2009 võttis Euroopa Keskpanga nõukogu vastu järgmised rahapoliitilised otsused: 1. Alandada eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära 50 baaspunkti võrra 2,00%ni alates operatsioonist, mis teostatakse 21. jaanuaril 2009; 2. Laenamise püsivõimaluse intressimäär on 3,00% alates 21. jaanuarist 2009; 3. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 1,00% alates 21. jaanuarist 2009.

• 19.01.2009 kinnitas keskkonnaminister loodava Keskkonnaameti põhimääruse. Ameti tegevust suunab ja koordineerib Keskkonnaminsteerium, järelevalvet ameti ja selle ametisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab keskkonnaminister. Keskkonnaameti tegevusvaldkonnaks on riigi keskkonna- ja looduskaitse, keskkonna- ja looduskasutuse ning kiirgusohutuse poliitika, selle programmide ja tegevuskavade elluviimine. Keskkonnaameti alla viiakse senised keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus, mis peavad oma tegevuse lõpetama 1. veebruaril 2009. Nimetatud reorganiseerimised lähtuvad EV Riigikogus 18. detsembril 2008 vastuvõetud seadusemuudatustest.

• 20.01.2009 kuulutas Harju Maakohus välja ASi Parvati pankroti, mille sisuline omanik oli mitmes suures kinnisvaratehingus osalenud Kristian Kesner.

• 20.01.2009 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ Koduapteek endaga osaühingu Pharos. Ühinemisotsus langetatu 05.02.2009 ja ühinemine viidi lõpule 12.03.2009 tehtud kandega. Samal päeval kustutati OÜ Pharos äriregistrist. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

• 21.01.2009 suri suursaadik Krista Kilvet (sündinud 31.05.1946), kes aastail 1992–1999 oli Riigikogu liige.

• 21.01.2009 võttis EV Riigikogu vastu seaduse, millega Eesti ratifitseeris rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni. Nimetatud konventsioon võeti vastu juba 1997. aasta 21. novembril Pariisis.

• 22.01.2009 toimus Riigikogus opositsiooni algatusel sotsiaalminister Maret Maripuu suhtes umbusaldushääletus, mis 35 poolt- ja 51 vastuhäälega läbi kukkus. Umbusaldushääletuse ajendiks oli 2009. aasta alguses ilmnenud segadus pensionide väljamaksmisel. Pärast umbusaldushääletust teatas Maripuu, et lahkub sotsiaalministri ametikohalt 23. veebruaril 2009.

• 22.01.2009 tegi EV Riigikogu Euroopa Parlamendi valimise seaduses muudatuse, mis tunnistas kehtetuks seaduse paragrahvi, mille kohaselt Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikme palk on võrdne Riigikogu liikme ametipalgaga ja seda makstakse Eesti riigieelarvest. Seadusemuudatus hakkab kehtima 2009. aastal valitavatele Euroopa Parlamendi liikmetele, kes hakkavad oma volituste kehtima hakkamise hetkest saama Euroopa Parlamendi liikme tasu, mida makstakse Euroopa Liidu eelarvest.

• 22.01.2009 kuulutas Tartu Maakohus välja OÜ Unistar-Auto pankroti. Ettevõte tegeles nii uute kui ka vanade autode müügiga ning oli Toyota, Citroeni ja Nissani ametlik edasimüüja. 2007 andis ettevõte tööd 28 inimesele. 2006 müügitulu oli 79,5 mln kr ja puhaskahjum 0,8 mln kr, 2007 müügitulu 72,1 mln kr ja puhaskahjum 1,6 mln kr. 2007 lõpu seisuga oli ettevõttel varasid 91,2 mln kr ning kohustusi 79,4 mln kr. Unistar-Auto suuromanikuks oli Kaupo Jõgi (91,95% aktsiatest).

• 22.01.2009 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Permanent Arendus pankroti. Ettevõttel oli pooleli äri- ja eluhoone ehitus Tallinnas Juhkentali 52. 2007. aasta lõpu seisuga oli Permanent Arenduse bilansis hinnatud kinnisvara väärtuseks ligi 57 mln krooni ning sel ajal kuulusid juhatusse Eesti äriilmas üsna tuntud Sven Soomuste ja Aleksandr Kovaltšuk.

• 22.01.2009 alustas NADAQ OMX Tallinn menetlust ASi Starman aktsiate noteerimise lõpetamiseks Tallinna börsil.

• 22.01.2009 pälvis sõudmise maailmameister ja olümpiamängudel kaks hõbemedalit võitnud Jüri Jaanson Pärnu linna aukodaniku tiitli ja märgi.

• 22.01.2009 heisati Šotimaal Rosythi linnas asuvas Babcock Internationali laevatehases Eesti lipp laeval, mis sai nimeks EML Ugandi. Tegu on miinijahtijaga, mille varustusse kuluv järelveetav kõrgsagedusega külgvaatlussonar aitab leida veealuseid objekte. 1992 valminud laev läbis enne Eesti mereväes kasutusele võttu põhjaliku renoveerimises. EML Ugandi pikkus on 52,6 meetrit, laius 10,5 meetrit ja süvis 2,4 meetrit, veeväljasurve 450 tonni. Laeva kiirus on 6,5‒13 sõlme vastavalt sellele, kas töötavad elektrimasinad või kaks peamasinat. 35-liikmelise meeskonna kasutuses on 23 mm õhutõrjekahur ja kolm 12,7 mm Browningi raskekuulipildujat.

• 23.01.2009 tehtud registrikandega nimetati AS Balti Investeeringute Grupi Pank ümber aktsiaseltsiks Bigbank (ka BIGBANK AS). Bigbank on ka ettevõtte uus rahvusvaheline kaubamärk.

• 23.01.2009 kirjutasid Eesti Vabariigi alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Tiina Intelmann ja Samoa Iseseisvusriigi suursaadik Ali`ioaiga Feturi Elisaia New Yorgis alla ühiskommünikeele, millega sõlmiti kahe riigi vahel diplomaatilised suhted.

• 24.01.2009 anti Toomas Hendrik Ilvesele Poola pealinnas Varssavis üle Poola Äriklubi Assotsiatsiooni 2008. aasta peaauhind, mida klubi ise nimetab Poola äri-Oscariks. Autasuga tunnustati Ilvese tegevust ühtse Euroopa idee eestvedamisel, Euroopa Liidu laienemise toetamisel, demokraatia edendamisel ning Balti riikide ja Poola sõbraliku ninng mitmekülgse koostöö laiendamisel. 23.-25. jaanuarini kestnud Poola-visiidi ajal osales Ilves Poola-Eesti äriseminaril ning kohtus Poola Vabariigi presidendi Lech Kaczynskiga.

Poola Äriklubi Assotsiatsioon tunnustas samas veel teistki eestlast: Olympic Entertainment Groupi nõukogu esimees Armin Karu pälvis nimelt Aasta Ärimehe tiitli Olympicu eduka sisenemise eest Varssavi väärtpaberiturule, ettevõtte majanduslike saavutuste ja dünaamiliselt kasvava arengu eest.

• 26.01.2009 kinnitas ASi Tallink Grupp aktsionäride üldkoosolek ettevõtte 2007/2008. majandusaasta tulemused. Septembrist algusest august lõpuni kestva majandusaasta müügitulu oli 12 310 miljonit krooni ning selle jooksul teenis Tallink Grupp 317,9 miljonit krooni puhaskasumit. Dividende otsustati mitte maksta.

• 28.01.2009 lahkus Maanteameti peadirektori kohalt Riho Sõrmus, kes on selles ametis olnud alates 1995. aastast. Enne seda oli ta aastail 1990-1994 olnud Hiiu Teedevalitsuse juhataja.

• 28.01.2009 jõustus Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti Eesti õigussüsteemi üle direktiiv Rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta ehk nn III rahapesu tõkestamise direktiiv. Uus seadus karmistas kliendisuhte loomist reguleerivad õigusnorme ning sellega laienesid rahapesu andmebüroo võimalused tehingute peatamiseks.

• 28.01.2009 sõlmitud ühinemislepingu ja 02.03.2009 tehtud ühinemisotsuse alusel liitis Saku Õlletehase AS endaga mais 2008 loodud osaühingu Carlsberg Estonia Holding. Ühinemine viidi lõpule 13.04.2009, mil OÜ Carlsberg Estonia Holding äriregistrist kustutati.

29. jaanuaril 2009 sai ühtse Keskkonnaameti peadirektoriks Andres Onemar, kelle nimetas Riigikantselei kõrgemate riigiametnike konkursi atesteerimiskomisjoni ettepanekul ametisse keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

• 29.01.2009 otsustas EV Valitsus oma korraldusega asutada Eesti Vabariigi suursaatkonna Valgevene Vabariigi pealinnas Minskis.

• 30.01.2009 kuulutas Viru Maakohus välja osaühingu Prune pankroti. Tegu on endise osaühinguga Primo Energy, mis kuulus Endel Sifi valdusfirmale Primos. Primos Energyle kuulus Paldiskis 6,46 hektari suurune maatükk, kuhu Siff kavatses rajada tuuleenergiapargi. Kinnistul lasus 6,64 miljoni kroonine hüpoteek kunagise Keila linnapea Ago Kokseri kasuks. 2008 sügisel pani kohtutäitur nimetatud maatüki võlgade katteks müüki. Enne seda oli Endel Siff lahkunud ettevõtte juhatusest ning tema asemele asus ajutiselt mõneks kuuks Tõnis Bittman, kes on tuntud kui Tallinna Linnavolikogu liige. Oktoobris 2008 registreeriti Primos Energy ümber osaühinguks Prune, mille omanikuks on juristiharidusega Julia Tuštšenkole kuuluv OÜ Jumbo Äri.

• 30.01.2009 kuulutas Pärnu Maakohus välja ASi Beetak pankroti tema enda avalduse alusel. Beetak on Eesti kalaturul tegutsenud juba alates 1994. aastast. 2003. aastal rajas ettevõtte Tartusse kalatöötlemistehase ja külmhoone ning suutis oma suuraktsionäri Vladimir Migovki tegevjuhtimisel ka pärast investeeringuid üsna edukalt tegutseda. Näiteks 2005. aastal teeniti 229,9 miljoni kroonise müügitulu juures ligi 16,6 miljonit krooni puhaskasumit, 2006 aga 302,5 miljoni kroonise müügitulu juures üle 19,9 miljoni krooni puhaskasumit. 2007 lõppes paraku -49 miljoni kroonise puhaskahjumiga. Ettevõte süüdistas oma kehvas tulemused 2007. aasta aprillisündmusi, mille järel olevat Venemaa suunaline eksport täielikult seiskunud.

• 30.01.2009 avaldas Maksu- ja Tolliamet ülevaate 2008. aastal toimunud tollikontrollist. 2008. aastal avastati kokku umbes 6,8 miljonit salasigaretti ja 13 200 liitrit salaalkoholi, sellest tollikontrolli käigus vastavalt 5,5 miljonit ja 9500 liitrit. Piiripunktides korraldati aasta jooksul 21 284 läbivaatust, mille käigus avastati 3991 rikkumist. Lisaks kontrolliti kokku 658 tanklat, millest 63 juhul avastati mittekvaliteetset kütust.

• 31.01.2009 avaldas Äripäev järjekordse Gaselli TOPi, mis seekord tugines aastate 2005‒2007 majandustulemustele. Ettevõtete müügitulu pidi neil aastail jääma vahemikku 1‒181 miljonit krooni ning 2007. aasta käive ja kasum olema 2005. aastaga võrreldes vähemalt 50% suurem. Paremusjärjestus selgitati kogutud punktide alusel.

Toome siinkohal ära edetabeli 25 esimest ja nende 2007. aasta müügitulu Eesti kroonides.

Ettevõtte nimi Müügitulu 2007 (EEK)

1) A.Saare Kaubanduse OÜ 9 945 000;

2) Heming OÜ 16 421 000;

3) Velveton Kaubanduse OÜ 12 241 000;

4) ACC Welcar OÜ 11 553 000;

5) Articer OÜ 8 799 000;

6) Kolmeti OÜ 21 491 000;

7) Royaltex OÜ 23 201 000;

8) Kolle Kinnisvara OÜ 34 585 000;

9) Protrailer OÜ 20 607 000;

10) Speli Baltic OÜ 14 438 000;

11) Reisser Trade OÜ 43 819 000;

12) Combiwood OÜ 96 963 000;

13) Bergland OÜ 5 641 000;

14) Otterm OÜ 11 716 000;

15) Alakki OÜ 14 109 000;

16) Arpeks Ehitus AS 78 320 000;

17) EKE Expo OÜ 47 555 000;

18) Inseneribüroo TeknoPlan OÜ 13 210 000;

19) Hansamets OÜ 9 775 000;

20) Smart Ehituse OÜ 15 616 000;

21) JMS Technical Group OÜ 20 329 000;

22) Marnad Ehitus OÜ 14 499 000;

23) Revoli Grupp OÜ 37 954 000;

24) Corvus Kinnisvara 9 924 000;

25) S.P.M. Invest OÜ 8 927 000.

Veebruar 2009

• 01.02.2009 alustas tegevust Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse liitmise teel moodustatud Keskkonnaamet.

• 01.02.2009 jõustus Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi kokkulepe, mille kohaselt Madalmaad esindavad Eestit viisataotluste menetlemisel Nigeerias Abujas ja Kenyas Nairobis. Sellekohane kokkulepe sõlmiti nootide vahetamise teel 23. detsembril 2008.

• 04.02.2009 kirjutas EV President Toomas Hendrik Ilves alla otsusele riiklike teenetemärkide andmise kohta Eesti Vabariigi 91. aastapäeva eel. Kokku 97 autasustatu seas oli neli ettevõtjat. Neist Margus Reinsalu pälvis Valgetähe III klassi teenetemärgi, Endel Palla ja Ain Tromp Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Tiit Niilo Valgetähe V klassi teenetemärgi. Autasustatute hulgas olid veel näiteks akadeemikust TÜ keemiaprofessor Jaak Järv, TÜ emeriitprofessorist geoloog Väino Puura ja TÜ Narva Kolledži direktor Katri Raik (kõigile kolmele Valgetähe III klassi teenetemärk) ning TTÜ keemiaprofessor Mihkel Kaljurand, TTÜ sertifitseerimisasutuse direktor, ehitusinseneride koolitaja Toomas Laur ja energeetik Valeri Peterson (kõigile Valgetähe IV klass).

Eraldi väärivad esiletoomist veel Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi pälvinud Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Durao Barroso ja Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, Valgetähe I klassi teenetemärgi saanud kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter ja tema meeskonna juht, Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvinud Raul Rebane.

• 04.02.2009 pööras EV President Toomas Hendrik Ilves oma külastusega tähelepanu Ida-Virumaal asuvale Nakro Tööstuspargile. 11 aastat tagasi asutatud tööstuspargis tegutseb 36 väike- ja keskmist ettevõtet, mis möödunud aastal andsid tööd ühtekokku 1086 inimesele Narvast, aga ka Sillamäelt ja Narva-Jõesuust. Tööstuspargis tegutsevad ettevõtted valmistavad näiteks kummiriideid, jalatseid, mööblit, käsitsi kokkupandavaid mootorrattaid ning elektroonikat. Nakro Tööstuspargi on asutanud Aleksandr Brok.

• 05.02.2009 rahuldas Viru Maakohus ASi Ühinenud Autokeskused avalduse ning kuulutas välja ettevõtte pankroti. Ühinenud Autokeskuste aktsionärideks olid veel 2007. aasta suve seisuga Toomas Rüütmannile kuuluv OÜ TR Majad ning Urmas Põlluga seotud osaühing PP Int Grupp. Mõlemad mehed on tuntud eeskätt kui pikaajalised Peugeot´ sõiduautode müüjad. Alates 2007. aasta oktoobrist kuni pankroti väljakuulutamiseni oli Ühinenud Autokeskuste ainuomanik OÜ Kommest Autokeskused.

• 05.02.2009 võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega majandus- ja kommunikatsiooniministrile anti volitus riigi osalusega Eesti Interneti Sihtasutuse asutamiseks. Ühtaegu eraldati 200 000 krooni sissemakse tegemiseks sihtasutusele.

• 05.02.2009 otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäärana 2,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 1,00%.

• 05.02.2009 pälvisid Tartu linna aukodaniku tiitli ja Tartu Suurtähe teenetemärgi ekspresident Arnold Rüütel, Tartu Ülikooli endine rektor Jüri Kärner ning kergejõustikutreener ja spordielu edendaja Martin Kutman.

• 06.02.-09.02.2009 oli EV President Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Saksamaal, kus ta muu hulgas esines Münchenis toimunud 45. julgeolekupoliitika konverentsil, millel osalesid mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide juhid üle maailma. Konverentsi põhiküsimuseks oli Euroopa julgeolek ja NATO tulevik.

• 09.02.2009 sõlmitud ühinemislepingu ja samal päeval tehtud ühinemisotsuse alusel liitis OÜ Euroapteek endaga osaühingud Priisle Apteek ja Skyline Health. Ühinemine viidi lõpule 07.04.2009, mil liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati.

10. veebruaril 2009 külastas EV President Toomas Hendrik Ilves Tallinna Börsi ja kohtus selle juhtidega.

• 10.02.2009 kuulutas Tartu Maakohus välja osaühingu Nord-Domus Ehitus pankroti. Veel 2007. aastal tegutses ettevõte väga edukalt, suutes aastaga müügitulu kasvatada 13,2 miljonilt kroonilt 41,3 miljoni kroonini. 2007 lõpu seisuga oli ettevõtte varade maht 12,51 mln kr, millest 3,74 miljonit krooni moodustas jooksva aasta puhaskasum. Edukast aastast kokkuvõtteid tehes otsustati koguni 0,5 miljonit krooni dividendiks välja maksta. Nord-Domus Ehituse suurim osanik oli Tarmo Schmidt veidi enam kui 51 protsendiga osakapitalist.

• 11.02.2009 kirjutasid EV välisminister Urmas Paet ja Hispaania välisminister Miguel Angel Moratinos Hispaanias alla kahe riigi vahelisele viisaesinduslepingule, mille tulemusena hakkab Hispaania Eestit esindama Alžeerias, Argentiinas, Brasiilias, Costa Ricas, El Salvadoris, Guatemalas, Hondurases, Mehhikos, Nicaraguas, Panamas, Paraguais, Puerto Ricos, Uruguais ja Venetsueelas.

• 11.02.2009 teatas Maaelu Edendamise Sihtasutus põllumeeste kevadtööde finantseerimisest 100 miljoni krooni ulatuses. Laen on mõeldud põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva mikroettevõtja käibekapitalilaenu (kevadtööde läbiviimise) finantseerimiseks. Mikroettevõte on ettevõte, mis annab tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ehk 31 293 200 krooni.

• 13.02.2009 andis Konkurentsiamet koondumisloa, mille tulemusena AS Cleanaway omandab valitseva mõju osaühingu Resk üle. OÜ Resk tegeleb jäätmekäitlusega peamiselt Rapla- ja Järvamaal, aga ka Tallinnas ja Tartus. 2007. aasta aruande põhjal oli ettevõtte müügitulu 27,4 mln krooni, varade maht 5,96 mln krooni, omakapital 1,89 ja puhaskasum 0,32 miljonit krooni. Varem kuulus Cleanawayle 45,2% Reski osakapitalist ning ülejäänud osad olid seotud Raivo Ermi ja Helgi Põderiga. Müügitehingu läbiviimisel kasutati mitut puhverfirmat.

• 18.02.2009 astus ametisse Eesti Panga nõukogu uus koosseis, kuhu kuuluvad Kalev Kallo, Irene Kull, Jürgen Ligi, Enn Listra, Tõnis Palts, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane. Nõukogu tööd juhib 13. juunil 2008 Eesti Panga nõukogu esimeheks nimetatud Jaan Sven Männik.

• 18.02.2009 toimus Narva vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise projekti pidulik lõpetamine. Juulist 2006 kuni detsembrini 2008 kestnud ehitustööde maht oli kokku 147,9 miljonit krooni. Projekti rahastas 54,48% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, 36,54% ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium ning 8,98% ulatuses AS Narva Vesi.

• 18.02.2009 kiitis EV Valitsus heaks ja saatis Riigikogusse 2009. aasta lisaeelarve eelnõu, mille kohaselt on aasta riigieelarve tulude maht 88,2 miljardit krooni ning tulude maht 91,89 miljardit krooni. 10. detsembril 2008 Riigikogus vastuvõetud algse eelarve kohaselt oli eelarve tasakaalus ning nii tulude kui ka kulude maht oli selles kavandatud 96,58 miljardit krooni.

• 19.02.2009 kuulutas Pärnu Maakohus oma määrusega välja osaühingu Bonnard Kinnisvara pankroti. Aastast 2001 tegutseva ettevõtte omanikuks oli Toomas Truuverti ainuomandis olev valdusfirma Bonnard Grupp. Bonnard Kinnisvara suuremad projektid olid 2005 Suurupis lõpuleviidud Mäeranna elamukvartal, Tallinnas Pikk 42 asuva hoone ning Pärnus Rüütli 1a asuva eramu restaureerimine. Pooleliolevatest projektidest väärivad mainimist Luite elamukvartal Tallinnas Järvevana ja Liivalaia vahelisel alal, Kadaka elamu- ja ärikvartal Tallinnas, Karu elamukvartal Järvekülas Rae vallas ning Tabasalu Ärikeskus otse aleviku südames.

• 19.02.2009 muutis Tallinna Linnavolikogu Tallinna põhimäärust, mille kohaselt moodustati seniste linnaosavalitsuste asemele linnavalitsuse osakonnad. Heakskiidetud muudatuste kohaselt pidid Tallinna senised kaheksa linnaosa lõpetama oma tegevuse alates 1. juulist 2009. Senised linnaosade vanemad hakkasid sealt alates täitma linnavalitsuse vastava osakonna juhi kohuseid. Senised linnaosade halduskogud nimetati ümber piirkondliku osakonna nõukogudeks. Kui siiani oli kaheksa linnaosa - Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna -, siis nüüd moodustatakse kümme piirkonda (lisaks mainitutele veel ka Kadrioru ja Ülemiste).

• 19.02.2009 kukkus Tallinna Linnavolikogus läbi umbusalduse avaldamine volikogu esimehele Toomas Vitsutile. Opositsiooni algatatud umbusalduse poolt oli 19 ja vastu 34 volikogu liiget.

• 19.02.2009 oli Arco Investeeringute AS esitanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse hagiavalduse ligi 11miljoni USD (137 mln krooni) sissenõudmiseks Ühendatud Kapitalilt ning taotluse hagi tagamiseks. 11. märtsil 2009 edastas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu Nõukogu oma sama aasta 6. märtsi otsuse alusel Arco taotluse hagi tagamiseks Harju Maakohtule ning kohus on teinud määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse täies ulatuses. Arco hagi tagamiseks seadis Harju Maakohus ASi Ühendatud Kapital tütarettevõtete aktsiate ja osade käsutamisele keelumärked, arestis võlgniku rahalised vahendid Eesti krediidiasutustes ning seadis kohtulikud hüpoteegid ettevõtte kinnistutele. Arco Vara oli enda aastalõpu finantsides nõuet 45% alla hinnanud.

• 20.02.2009 võttis Riigikogu vastu 2009. aasta lisaeelarve, mille eelnõu oli valitsus jõudnud kaks päeva varem heaks kiita ja esitada.

• 20.02.2009 võttis Riigikogu koos 2009. aasta lisaeelarvega vastu ka seadusemuudatuse, mille kohaselt tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda päeva eest 80% töötaja keskmisest töötasust. Nimetatud seadusemuudatus hakkab kehtima 1. juulist 2009. Sinnani lasub hagushüvitise maksmise kohustus Haigekassal. Lisaks otsustas Riigikogu muuta alates 1. aprillist 2009 kohalikele omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osa. Kui siiani laekus omavalitsustele 11,93 protsenti, siis nüüd 11,4 protsenti.

• 20.02.2009 toimunud NASDAQ OMX Tallinn AS-i nõukogu koosolekul otsustati järgmiseks kolmeks aastaks tagasi valida Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni järgnevad liikmed: Erkki Raasuke (Hansapank, juhatuse esimees), Riho Rasmann (Marfin Bank, juhatuse esimees), Sven Papp (Raidla, Lejins & Norcous Law Office, partner), Mart Habakuk (EBS, nõukogu esimees, Metro Capital Management, juhatuse esimees) ja Janno Luurmees(Eesti Pank, finantsturgude osakonna juhataja). Komisjoni liikmetena jätkavad Hannes Vallikivi, Mart Altvee ja Tõnu Vanajuur.

• 20.02.2009 alustas Nairobis tööd Eesti esimene aukonsulaat Kenya Vabariigis. Aukonsuliks on Kadri Humal-Ayal, kes on sündinud 1971. aastal Tartus. Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis sotsiaalteadusi ning täiendanud end avalike ja meediasuhete alal. Kadri Humal-Ayal tegutseb Kenyas eraettevõtjana. Aukonsul valdab eesti, inglise, soome ja suahiili keelt.

• 20.02.2009 Maaelu Edendamise Sihtasutus välja aunimetused 2008. aasta parimale piima- ja lihaveisekarjakasvatajale. 2008. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks valiti Andres Tamm OÜ Soone Farmist Tartumaalt ja 2008. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks valiti Andrus Sepp Metsa Johani talust Saaremaalt. Maaelu Edendamise Sihtasutus valib parimat piimakarjakasvatajat alates 2001. aastast ning parimat lihaveisekarjakasvatajat alates 2007. aastast. Parim piima- ja lihaveisekarjakasvataja valitakse koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Veterinaar- ja Toiduameti, Jõudluskontrolli Keskuse, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi, Eestimaa Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandusministeeriumiga.

• 20.02.2009 hakkas kehtima keskkonnaministri määrus, mille alusel saavad erametsaomanikud ja metsaühistud sihtasutuse Erametsakeskus siseriiklikest vahenditest toetust enam kui kümnele tegevusele. Taotluste vastuvõttu alustas Erametsakeskus märtsis. Toetuste esialgne kogumaht 2009. aastal ja 2010. aasta algusperioodil on kokku umbes 44 miljonit krooni.

• 23.02.2009 kuulutas Harju Maakohus välja osaühingu Laulasmaa Hotellid pankroti ettevõtte enda avalduse põhjal. Pankrotiavalduse kohaselt oli osaühingul kohustusi 22,15 miljoni krooni ulatuses ja vara selle katteks 3,47 miljonit krooni. OÜ Laulasmaa Hotellid opereeris Laulasmaal asuvat spaahotelli. Ettevõte kuulus Hansapanga ühe asutajana tuntud Tõnu Laagi valdusfirmale AS Fablio. Laulasmaa Hotellide juhatajana tegutses alates 2005. aasta lõpust Tõnu Laagi poeg Gunnar Laak, nõukogusse kuulusid aga Tõnu Laagi kõrval aga ka tema partner investeerimisfirmast Cresco Olev Schults ning kunagine asevälisminister Enn Liimets.

• 23.02.2009 vahetus Andrus Ansipi teises valitsuses sotsiaalminister: ametist lahkus Maret Maripuu ja ametisse astus Hanno Pevkur. Maripuu oli ise esitanud tagasiastumisavalduse, ajendiks puuetega inimestele määratud toetuste väljamaksmise hilinemine. Olgu öeldud, et selle eest karistati ka ministeeriumi ametnikke. Nii said avaliku teenistuse seaduse alusel noomituse sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Tapfer ja asekantsler Riho Rahuoja.

• 23.02.2009 tegi Riigikohtu üldkogu otsuse, mis tunnistas 19. novembril 2008 vastu võetud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Nimetatud seadusega soovis Riigikogu peatada oma palgatõusu seoses Eestit tabanud majandusraskustega, end EV President leidis, et see on vastuolus põhiseadusega ning esitas 11. detsembril 2008 Riigikohtule taotluse selle tunnistamiseks põhiseadusega vastuolus olevaks. Eelnevalt, 24. novembril 2008 oli president teinud Riigikogule ettepaneku viia kõnealune seadus kooskõlla põhiseadusega, kuid Riigikogu võttis selle 2. detsembril 2008 uuesti muutmatul kujul vastu.

• 24.02.2009 taastusid Maret Maripuu volitused Riigikogu liikmena, asudes seni asendusliikmena Riigikogus olnud Hanno Pevkuri asemele.

• 24.02.2009 toimus Jõhvi kontserdimajas EV Presidendi Toomas Hendrik Ilvese pidulik vastuvõtt Eesti Vabariigi 91. aastapäeva puhul. „Me oleme kriisis, mida me suuresti ei kontrolli,” tõdes president oma aastapäeva kõnes. “Praegune olukord Eestis ja riikides, kus paiknevad meil tegutsevate pankade peakorterid, on möödunud aasta viimasest kvartalist minetanud selle punkti, kus saaks kedagi või midagi süüdistada Eestis juhtunu eest.“

• 25.02.2009 tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse, mis puudutas kaubamärgi „Eesti Kuldne Juust“ üle juba 2001. aastast peale käivat vaidlust. Nimetatud kaubamärk kuulub Piimandusühistule E-Piim alates detsembrist 1997, Tori-Selja Piimaühistu hakkas aga 1998 tootma ja turustama juustu nimega „Kuldne Eesti Juust“. Kohtuasi venis seoses vahepeal toimunud kriminaalmenetlusega. 23. jaanuaril 2008 mõistis Harju Maakohus oma otsusega Tori-Selja Piimatööstuselt ning temaga seotud Ago Tederilt ja Toomas Millerilt solidaarselt E-Piima kasuks välja 3,12 miljonit krooni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas aga 17. juunil 2008 maakohtu otsuse, jättes E-Piima hagiavalduse rahuldamata. Riigikohus tühistas nüüd omakorda ringkonnakohtu otsuse ja saatis selle tagasi uueks läbivaatamiseks.

• 25.02.2009 mõistis Harju Maakohus kokkuleppemenetluses Herman Simmi süüdi riigireetmises ja asutusesise teabe edastamises ning määras talle liitkaritusena 12 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aega alates 19.09.2008.

• 26.02.2009 kuulutas Harju Maakohus välja ASi Teho pankroti. Tegemist on tuntud tänavakoristusettevõttega, mille suuromanikeks olid Heikki Anipai (53,3%) ja Ghita Aarma (43,3%). Aprillist märtsini kestnud 2006/2007. majandusaastal teenis Teho 99,42 mln krooni suuruse müügitulu juures 8,62 mln krooni puhaskasumit. Teho varade maht oli 2007. aasta märtsi lõpu seisuga 118,28 mln krooni ja omakapital 32,4 mln krooni. Innustatuna edust Eestis, sisenes Teho 2006. aastal Soome maanteede hoolduse turule. 2007/2008. majandusaasta aruanne on siiani äriregistrile esitamata, ehkki tähtaeg möödus juba läinud sügisel. Teho omanikke on ajakirjanduses süüdistatud selles, et nad on oma äri eduks ära kasutanud tihedaid sidemeid Tallinna linnavalitsuse kommunaalameti kauaaegse juhataja Ain Valdmanniga.

• 26.02.2009 võttis Riigikogu vastu seadusemuudastuse, millega vähendati Riigikogu liikme kuluhüvitise määra kuni 10 protsendini Riigikogu liikme ametipalgast. Muudatus hakkas kehtima 1. märtsist 2009. Sinnani oli riigikogulase kuluhüvitise määr kuni 30 protsenti ametipalgast.

• 27.02.2009 sõlmisid Eesti Pank ja Rootsi keskpangana tegutsev Riksbank ennetava kokkuleppe finantsstabiilsuse tagamiseks ja kindlustunde suurendamiseks finantsturgudel. Lepingu maht on kuni 10 miljardit Rootsi krooni Eesti kroonide vastu. „Lepingu sõlmimisega suurendab Eesti Pank oma võimekust finantsstabiilsuse kindlustamisel, eelkõige likviidsuse tagamisel valuutakomitee süsteemis. Ennetav kokkulepe Riksbankiga on täiendav tagatis peale kõrge likviidsuse ja kapitali puhvrite, mis Rootsi pankade Eestis asuvatel tütarettevõtetel ja filiaalidel juba praegu on,“ sõnas Eesti Panga president Andres Lipstok.

• 27.02.2009 kuulutas Harju Maakohus välja hulgifirmana tegutsenud osaühingu Fenar pankroti. Juba 1992. aastal tegutsemist alustanud ettevõte oli juba pikemat aega raskustes kasumi teenimisega. 2006. aastal oli Fenari müügitulu 93,98 mlj krooni ja puhaskahjum -3,39 mln krooni ning 2007. aastal vastavalt 71,32 mln krooni ja -22,55 mln krooni. 2006 oli Fenari varade maht 80,5 mln krooni ja omakapital 46,38 mln krooni, 2007. aastal aga vastavalt 57,8 mln krooni ja 23,82 mln krooni. Fenaril oli kaks võrdset osanikku: Soomes registreeritud Fenet Oy ja Eesti osaühing Avokadro, millel omakorda on kolm võrdset omanikku - lisaks juba mainitud Fenet Oy kõrval veel ka Olev Truumets ja Riho Maas.

• 27.02.2009 lõpetas Harju Maakohus oma määrusega ASi Uuspri pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata selle raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudus vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Uuspri üks asutajaid oli Baltimaade turvaseadmete turul suurimat turuosa omanud ASi Pristis endine aktsionär Tauno Liiv (omas 46,5% aktsiatest), kes pärast Pristisest lahkulöömist lõi 2003. aasta lõpus konkureeriva ASi Uuspri (Liivile kuulus seal üle 60% aktsiatest). Liivilt Pristise aktsiad üles ostnud Indrek Sepp süüdistas Liivi Pristise kliendibaasi kasutamises Uuspri äri huvides.

• 27.02.2009 kohtus EV President Toomas Hendrik Ilves Tartus Läti Vabariigi Presidendi Valdis Zatlersiga, kellega koos osaleti Balti Kaitsekolledzi 10. aastapäeva pidustustel.

Märts 2009

• 01.03.2009 kallines elektriaktsiis. Kui sinnani oli aktsiisimääraks 50 krooni MWh kohta (ehk 5 senti kWh kohta), siis nüüd 70 krooni MWh kohta (ehk 7 senti kWh kohta).

• 01.03.2009 hakkas kohalikele omavalitsustele ja nendega seotud ettevõtetele kehtima uus piirang laenude ja muude kohustuste võtmiseks. Uute kohustuste võtmine on lubatud üksnes Rahandusministeeriumiga kooskõlastamise järel ja välisabi kasutamise eesmärgil. Piirang kehtib 2011. aasta lõpuni.

• 01.03.2009 muutus tulenevalt Schengeni õigustiku rakendamisest Eesti konsulaaresindustes Schengeni viisade taotlemise ja väljastamise kord vanemaga koos reisivate ning nende reisidokumenti kantud alaealiste laste jaoks. Rakendus põhimõte, mille kohaselt tuleb eraldi maksta iga isiku viisa eest. Siiani väljastati vanema passi kantud kuni 15-aastase lapse puhul viisa jaoks üks viisakleebis, millel on tähistatud vastava märkega passi kantud alaealiste laste arv ning tasutakse riigilõiv ühe viisataotluse menetlemise eest. Alates 1. märtsist tuleb iga vanema reisidokumenti kantud alaealise lapse kohta täita eraldi viisataotlus ja tasuda riigilõiv ning igale lapsele väljastatakse eraldi viisakleebis, mis kantakse vanema reisidokumenti. Schengeni viisa lõiv on 60 eurot. Nende riikide kodanikud, kellele väljastatakse viisasid Euroopa Liidu viisalihtsustuslepingu alusel, peavad tasuma viisa eest 35 eurot.

• 01.03.2009 välisminister Urmas Paet oma Egiptuse kolleegi Ahmed Aboul Gheitiga.

• 02.03.2009 anti teada, et AS DnB Nord Banka on saanud NASDAQ OMX börside liikmeks Tallinnas ja Vilniuses. Riias oli ta juba varem börsi liige. DnB Nord Banka puhul on tegu Läti kolme suurema hulka kuuluva universaalpangaga.

• 02.03.2009 andis Finantsinspektsioon teada fondivalitseja tegevusloa andmisest ASile KOBE Asset Management, mis hakkab valitsema kinnisvarafonde ning lisaks osutama kinnisvaraga seotud nõustamise ja vara valitsemise teenuseid. KOBE Asset Management AS-i juhatusse kuuluvad Jüri Kuusk ja Andres Rjabov ning nõukogusse Veljo Kuusk, Kaire Kopli ja Tauno Muide. KOBE Asset Management AS-i ainuaktsionäriks on KOBE Holding OÜ, mis omakorda kuulub Veljo Kuuse firmale Saadu Invest ja Tauno Muide firmale Fellar.

• 02.03.2009 koostatud jagunemiskava ja 09.04.2009 tehtud jagunemisotsuse alusel loovutas juunist 1994 tegutsev AS Lasbet osa oma varast jagunemise käigus asutatud aktsiaseltsile Lasbet Tootmine. Jagunemine viidi lõpule 11.06.2009, mil AS Lasbet Tootmine äriregistrisse kanti.

• 03.03.2009 tegi Harju Maakohtu registriosakond kande, mille kohaselt on ASi Kalev uus ärinimi AS Luterma. Nimemuudatuse otsuse tegi Kalevi aktsionäride erakorraline koosolek 26. veebruaril 2009.

• 03.03.2009 kuulutas Harju Maakohus välja Tallinnas Paljassaare sadamas tegutsenud KS Stivideerimise ASi pankroti. Ettevõtte müügitulu ulatus aastaid stabiilselt üle 60 miljoni krooni. KS Stivideerimise omanikuks oli Mati Roosioja ja Sergei Kuleši valdusfirma.

• 04.03.2009 tehti äriregistris kanne, mille kohaselt sai ASi Via Concept (endise Kalev Meedia) juhatuse liikmeks Andres Heliste. Senine juhatuse liige Alar Pink kutsuti tagasi.

• 04.03.2009 kuulutas EV President Toomas Hendrik Ilves välja Euroopa Parlamendi valimised, mis toimusid 7. juunil 2009.

• 04.03.2009 kuulutas Pärnu Maakohus välja ASi SuurSepa Arendus pankroti. Elmar Lepa ja Hans H. Luigega seotud kinnisvarafirma kavandas arendust Pärnu keskturu lähedal asuva vana veetorni baasil. 2007. aasta lõpetas ettevõte küll 9,4 miljoni krooni suuruse puhaskasumiga, kuid see tulenes puhtalt kinnisvara ümberhindlusest.

• 04.03.2009 valiti Eesti Advokatuuri esimeheks vandeadvokaat Toomas Vaher. Sinnani oli Advokatuuri esimeheks vandeadvokaat Aivar Pilv, kes täitis esimehe kohustusi kaks ametiaega järjest alatest aprillist 2004.

• 05.03.2009 otsustas NASDAQ OMX Tallinna Börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon rahuldada ASi Starman taotluse tema aktsiate noteerimise lõpetamiseks Tallinna Börsi põhinimekirjas alates järgmisest börsipäevast pärast Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolset vähemusaktsiate ülekandmist Baltic Moontech Investments Holding ASile. 25. veebruaril 2009 otsustas Starman ASi aktsionäride erakorraline üldkoosolek kiita heaks Starman ASi aktsiate ülevõtmise vähemusaktsionäridelt enamusosalust omava Baltic Moontech Investments Holding ASi poolt õiglase rahalise hüvitise eest, milleks oli 89,96795 krooni (5,75 eurot) aktsia kohta. Aktsiate ülevõtmise tulemusena sai Baltic Moontech Investments Holding ASist Starmani ainuaktsionär.

• 05.03.2009 otsustas NASDAQ OMX Tallinna Börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon teha ASile Silvano Fasion Group hoiatuse börsireeglite rikkuse eest. Vastavalt kehtestatud nõuetele on emitendi juhatuse ning nõukogu liikmetel ja prokuristil, samuti nende lähikondsetel keelatud tehingute tegemine emitendi väärtpaberitega oma nimel või huvides või vahendaja kaudu tähtaja jooksul, mille kulgemine hakkab üks nädal enne aruandeperioodi lõppu ja mis lõpeb vastava aruandeperioodi aruannete avalikustamise päevale järgneval päeval (keelatud periood).

SIA Alta Capital Partners võõrandas 22. jaanuaril 2009.a. 475 000 Silvano Fashion Group aktsiat. SIA Alta Capital Partners juhataja on ASi Silvano Fashion Group nõukogu liige Indrek Rahumaa. Silvano Fashion Groupi majandusaasta kattub kalendriaastaga, seega algas keeluperiood 24. detsembril 2008 ning lõppes 12. kuu vahearuande esitamisele järgneval päeval ehk 28. veebruaril 2009.

• 05.03.2009 tegi Riigikohus määruse, mille kohaselt ei võetud menetlusse ASi Alta Foods kaebust. Alta Foodsi soov oli ASi Luterma (endise ASi Kalev) tütarettevõtjate Kalev Chocolate Factory ja Kalev Paide Tootmine aktsiate jätkuv blokeerimine. Riigikohtu määrusega jõustus Harju Maakohtu 2008. aasta 9. detsembri otsus, mille kohaselt jääb ASi Alta Foods väidetava nõude tagamiseks arestituks 15% ASi Kalev Chocolate Factory aktsiatest. Ühtlasi on Alta Foods kohustatud tasuma kohtudeposiiti 5 miljonit krooni ASi Kalev kahjude katteks, mis võivad tekkida seoses ASi Kalev Chocolate Factory 15% aktsiate käsutamise blokeerimisega.

• 05.03.2009 valis NASDAQ OMX Tallinna noteerimis- ja järelevalvekomisjon uuesti oma esimeheks Riho Rasmanni, kes töötab Marfin Banki juhatuse esimehena.

• 06.03.2009 teatas Baltika börsile kolme uue kaupluse (Monton, Mosaic ja Baltman) avamisest Leedus Šiaulias Akropolise keskuses.

• 06.03.2009 avalikustati Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol 2008. aasta ajakirjanduspreemiate võitjad. Aasta ajakirjanikuks 2008 tunnistati Sulev Vedler Eesti Ekspressist.

• 09.03.2009 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS G4S Eesti endaga aktsiaseltsid G4S Sularahakeskus, G4S Ida-Eesti, G4S Lõuna-Eesti, G4S Lääne-Eesti ja G4S Koolitus. Ühinemisotsus kiideti heaks 08.05.2009 ning ühinemine viidi lõpule 30.06.2009 tehtud kandega. Samal päeval kustutati äriregistrist G4S Sularahakeskus, G4S Lääne-Eesti ja G4S Koolitus. AS G4S Lõuna-Eesti kustutati 02.07.2009 ja AS G4S Ida-Eesti 12.02.2010.

9. märtsil kuulutas EV President välja maareforni käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse, mille Riigikogu oli vastu võtnud 25. veebruaril 2009. Seaduse kohaselt tekib kasutusvaldusesse antud maa omandamise õigus kahe aasta möödumisel kasutusvalduse seadmisest ning maa võõrandamist sellisel kujul korraldab maavanem. Kasutusvaldusesse antud maad võib omandada isik, kes 1) tegeleb põllumajandusliku tootmisega; 2) kasutab maad sihtotstarbeliselt ja head põllumajandustava järgides; 3) ei ole andnud maad teise isiku kasutusse; 4) ei ole raiunud kasutusvaldusesse antud maal kasvavat metsa, välja arvatud maareforni seaduses sätestatud erandi alusel; 5) ei oma riigi ees kasutusvaldusega ega maa erastamisega seotud võlgnevusi.

• 09.03.2009l informeeris Arco Vara börsi, et tema tütarettevõte Arco Ehitus sõlmis võlaõigusliku ostu-müügilepingu Tallinnas Odra 16/Jakobi 29 asuva büroohoone soetamiseks järelmaksuga. Büroohoone senine omanik oli Arco Vara nõukogu liikme Richard Tomingaga seotud OÜ Euro Shipping. Arco Ehitus on olnud eelnimetatud aadressil põhirentnikuks viimased viis aastat ning maksnud OÜ-le Euro Shipping üüri. Lisaks on hoones ka teisi rentnikke. Tehingu maksumus on 10,2 miljonit krooni, millest suur osa tasutakse 2011. aasta lõpus.

• 09.03.-12.03.2009 oli välisminister Urmas Paet visiidil Afganistanis.

• 10.03.2009 kiitis Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (nn Ecofin) Brüsselis toimunud iga-aastasel liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikate hindamise raames heaks ka arvamuse aastateks 2008-2012 koostatud Eesti konvergentsiprogrammi kohta. Nimetatud programmis on kirjeldatud Eesti tegevusi Maastrichti kriteeriumide täitmiseks, et liituda võimalikult ruttu euroalaga ning tagada eelarve-olukorra jätkusuutlikkus.

• 10.03.2009 leidis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) oma iga-aastaste konsultatsioonide tulemusena, et Eesti rahanduspoliitika paindlikkus, avaliku sektori kulude kärpimine ja selge eesmärk liituda euroalaga on tegevused, mis aitavad Eestil käimasolevat kriisi paremini läbida. Finantssektori hindamise programmi raportis andis IMF kõrge hinnangu Eesti finantsjärelevalve tegevusele.

• 10.03.2009 kuulutas Harju Maakohus välja osaühingu Keava Liimpuit pankroti. Mainori suurosalusel (88%) tegutsenud ettevõtte sattus raskustesse juba 2007. aastal, mil ligi 20 miljoni krooni suuruse müügitulu juures ulatus puhaskahjum -9,45 miljoni kroonini.

• 12.03.2009 andis AS Starman börsile teada, et ta sõlminud ühinemislepingu oma põhiaktsionäri Baltic Moontech Investments Holding ASiga. Ühinemisleping jõustub pärast seda, kui selle on heaks kiitnudStarmani ja Moontechi aktsionäride üldkoosolekud. Baltic Moontech Investments Holding on valdusettevõtja, mille tegevus piirdub ASi Starman aktsiate omamisega. Ühinemise tulemusena lõpetab Moontech tegevuse ning selle aktsiad asendatakse ASi Starman aktsiatega ühinemislepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Moontechi praegused aktsionärid omandavad ühinemise tulemusena ASis Starman järgmise osaluse: OÜ Com Holding omandab 2 733 417, OÜ Polaris Invest 1 480 275 ja Xalto CDO II B.V. 8 839 878 ASi Starman aktsiat. Ühinemise käigus ei tehta juurdemakseid.

• 12.03.2009 andis EV Valitsus korralduse, millega kinnitati Tallinna Lennujaamale pühendusnimena Lennart Meri nimi. Pühendusnimi on kohanimi, mis määratakse nimeobjektile isiku mälestuseks või austuseks. Korraldus jõustus 29. märtsil, Lennart Meri 80. sünniaastapäeval.

• 12.03.2009 jõustus kohtuotsus, millega mõisteti varem politseiameti peadirektorina töötanud ja seejärel Kaitseministeeriumis vastutavates ametites olnud Herman Simmile riigireetmise eest 12 ja poole aastane vanglakaristus. Otsus sündis 25. veebruaril kokkuleppemenetluse raames, mille tulemusena mõisteti Simmilt tsiviilhagina välja veel 20 miljonit krooni ning enam kui 1,3 miljonit krooni kriminaalsel teel saadud tulu.

• 13.03.2009 kuulutas Harju Maakohus välja ajakirjanduses oma kinnisvaratehingutega rohket kõneainet pakkunud Raili Kuninga kui füüsilise isiku pankroti.

• 13.03.2009 alustas EV Rahandusministeerium ametlikke laenuläbirääkimisi Euroopa Investeerimispangaga. Eesti soov on viie aasta jooksul laenata ühtekokku 550 miljonit eurot ehk ligi 8,6 miljardit krooni. Laenu on plaanis kasutada eeskätt välisabi projektide kaasfinantseerimiseks.

• 13.03.2009 võeti Herman Simmilt Vabariigi Presidendi otsusel ära Valgetähe IV klassi teenetemärk, mille ta oli pälvinud veebruaris 2006 riigiametnikuna kui Eesti NATOga liitumise üks korraldajaid. Teenetemärgi äravõtmise ajendiks oli 25.02.2009 tehtud kohtuotsus, millega Simm riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisest süüdi mõisteti.

Samal päeval otsustas Ilves võtta natsisümboolikat kasutanud Risto Mikael Teinonenilt ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk, mille too oli pälvinud 2001. aastal.

• 16.03.2009 tehtud äriregistri kande kohaselt jätkas AS Hansapank sealt alates tegevust aktsiaseltsina Swedbank.

Samal päeval ehk 16.03.2009 tehtud kandega nimetati AS Hansa Liising Eesti ümber aktsiaseltsiks Swedbank Liising. Lisaks nimetati 16.03.2009 Balti Autoliisingu AS ümber Swedbank Autopargi Juhtimise aktsiaseltsiks.

• 16.03.-18.03.2009 EV President Toomas Hendrik Ilves ametlikul visiidil Horvaatias, kus tema vastuvõtjaks oli president Stjepan Mesic.

• 17.03.2009 andis Arco Vara börsile teada, et on esitanud hagi ASi Ühendatud Kapital vastu. Hagi juured ulatuvad 26. veebruaril 2008 Arco Investeeringute ASi, Sigma Real Estate Ltd ja Ühendatud Kapitali vahel sõlmitud kavatsuste protokollini, mille eesmärgiks oli sätestada põhitingimused ja -printsiibid Arco poolt 50% osaluse omandamiseks Küprose äriühingus, mis omakorda omas ja haldas Ukrainas paiknevate kaubanduskeskuste arendust. Kavatsuste protokolli kohaselt on Arco teinud ettemakse ja andnud allutatud laene kokku 10 miljonit USA dollarit (ehk 124,5 mln krooni), mis on Arcol tema arvates õigus tagasi nõuda ja mis on tagatud AS Ühendatud Kapital garantiiga. Arvestades asjaolu, et vastaspool pole nõus Arco kompromissettepanekuga lisatagatiste seadmiseks ja võla ajatamiseks, otsustas Arco juhatus asuda tegelema ASi Ühendatud Kapital garantii realiseerimisega.

• 17.03.2009 tehtud kandega nimetati AS Hansa Elukindlustus ümber aktsiaseltsiks Swedbank Elukindlustus. Alates detsembrist 2009 toimib ettevõte Euroopa äriühinguna Swedbank Life Insurance SE.

Samal päeval ehk 17.03.2009 tehtud kandega nimetati ka AS Hansa Varakindlustus ümber aktsiaseltsiks Swedbank Varakindlustus. Alates märtsist 2011 toimib ettevõte aktsiaseltsina Swedbank P&C Insurance.

Lisaks nimetati 17.03.2009 AS Hansa Investeerimisfondid ümber aktsiaseltsiks Swedbank Investeerimisfondid.

• 18.03.2009 allkirjastasid Eesti Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ja Itaalia välisminister Alfredo Mantica ühisdeklaratsiooni kahe riigi koostöö tugevdamisest. Ühisdeklaratsiooni kohaselt hakkavad Eesti ja Itaalia välisministeeriumide vahel igal aastal toimuma regulaarsed konsultatsioonid.

Olulisemad valdkonnad, millele konsultatsioonid keskenduma hakkavad, on kahepoolsed suhted, päevakajalised teemad Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide päevakorras, Euroopa naabruspoliitika, Euroopa Liidu ühtne välis- ja julgeolekupoliitika, kriisi reguleerimise ja haldamise küsimused, energiajulgeolek, kaubanduse ja investeeringute soodustamine, konsulaarküsimused ning avalik diplomaatia.

• 18.03.2009 lõpetas NASDAQ OMX Tallinna Börs Tallinna Sadama võlakirjade noteerimise seoses nende lunastamisega. 17. märtsil 2006 emiteeritud võlakirjade kogumaht oli 16,9 miljonit eurot, mis oli jagatud 1000-eurosteks võlakirjadeks.

• 19.03.2009 avas Tallinna Kaubamaja tütarfirma OÜ TKM Beaty oma esimese I.L.U. nime kandva ilutoodete kaupluse Pärnu Keskuses. Ühtaegu teatati veel vähemalt nelja ilukaupluse avamisest lähiajal.

• 19.03.2009 avas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium blogi Toetustasku (toetustasku.blogspot.com), kus sai näha reaalajas muutuvat infot Euroopa Liidu toetusrahade väljamaksete ja võetud kohustuste kohta. Näiteks 27. märtsi seisuga oli 2009. aastaks võetud kohustusi 963 092 153 krooni ulatuses ja väljamakseid tehtud 370 917 743 krooni eest. Tegu oli küll vaid üldiste numbritega.

• 20.03.2009 selgus TNS Emori küsitluse põhjal, et internetiühendust omavatest ettevõtetest ei ole 40 protsendil oma kodulehte. Jaanuaris läbiviidud küsitlus näitas sedagi, et ID-kaarti kasutab elektroonseks isikutuvastuseks 27% ja digiallkirja andmiseks 29% Eesti ettevõtetest.

• 20.03.2009 otsustasid Eesti ja Läti välisministeerium, et Egiptuse pealinnas Kairos avatakse kahe riigi ühissaatkond.

• 24.03.2009 esitas AS Luterma (endine Kalev) Harju Maakohtule avalduse oma tütarfirma, ASi Via Concept (endise Kalev Meedia) pankroti väljakuulutamiseks. Börsiteates viidati sellele, et ettevõtte maksejõuetuse tekkimise peamisteks põhjusteks on üldisest majanduslangusest tingitud reklaamituru langus 2008. aastal ja võimatus kaasata krediidiasutustelt täiendavaid finantsvahendeid.

• 24.03.2009 võttis Riigikogu vastu avalduse „Meenutagem, mälestagem, püsigem“, millega mälestati 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid Eestis, Lätis ja Leedus. Avalduses toeatati Euroopa Parlamendi ettepanekut kuulutada 23. august üleeuroopaliseks mälestuspäevaks.

• 24.03.2009l andis Riigikogu õiguskantsleri ettepanekul oma nõusoleku kahe Riigikogu liikme, Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo kriminaalvastutusele võtmiseks nn maadevahetuse kriminaalasjas.

• 24.03.2009 sõlmitud ühinemislepingu ja selle järel 24.07.2009 ning 07.12.2009 vastu võetud ühinemisotsuste alusel liitis AS Swedbank Elukindlustus endaga Leedu sõsarettevõtte Swedbank Gyvybes Draudimas AB. Ühinemine viiid lõpule 31.12.2009 tehtud kandega, mil AS Swedbank Elukindlustus kujundati ümber Euroopa äriühinguks Swedbank Life Insurance SE.

• 25.03.2009 viis Tallink Grupp lõpule oma seni Tartu maantee alguses asunud peakontori kolimise uude hoonesse Sadama 5/7.

• 25.03.2009 allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rahastamisotsuse, mille kohaselt Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamad pidid saama enda arendamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist kokku 242 miljonit krooni. Näiteks Kuressaares pikendatakse lennujaama lennurada, Kärdlas ja Tartus renoveeritakse reisijaid teenindav hoone ja Ruhnus ehitatakse ilmastikukindel lennurada.

• 26.03.2009 tühistas Harju Maakohus oma varasema määruse, mille kohaselt oli ASi Alta Foods nõude tagamiseks blokeeritud 15% ASi Kalev Chocolate Factory aktsiatest. Tühistamise põhjuseks oli asjaolu, et Alta Foods ei olnud kohtu deposiiti tasunud tagatisrahana nõutavat 5 miljonit krooni.

• 26.03.2009 võttis ASi Eesti Ehitus aktsionäride erakorraline koosolek vastu otsuse muuta ettevõtte ärinimi ASiks Nordecon International. Uue nime kasutuselevõttu põhjendati ettevõtte üha aktiivsema tegevusega välisturgudel. 27. märtsil andis Eesti Ehitus aga teada, et tema 100-protsendiline tütarettevõte AS Linnaehitus on sõlminud lepingu, mille kohaselt omandatakse 20 miljoni krooni eest 50% osalus osaühingus Unigate. Nimetatud osalus kuulus sinnani ASile Arealis, mis on otseselt seotud Eesti Ehituse võtmeisikuks ja suuromanikuks oleva Toomas Lumaniga.

• 26.03.2009 toimusid Riigikogu XI koosseisu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimehe valimistel kogus ainus kandidaat Ene Ergma 74 häält ja osutus valituks. Riigikogu aseesimeeste valimistel sai Kristiina Ojuland 52 häälega esimeseks ja Jüri Ratas 36 häälega teiseks aseesimeheks.

• 26.03.2009 nimetati valitsuse korraldusega Marelle Erlenheim Sotsiaalministeeriumi kantsleriks alates 01.04.2009 kuni 31.03.2014.

• 27.03.2009 kuulutas Pärnu Maakohus välja ASi Ermet Ehitus pankroti. Ettevõtte suurim ja ühtlasi tuntuim aktsionär oli Margus Kangur. 2007. aastal saavutas Ermet Ehitus läbi aegade suurima müügitulu 164,41 miljonit krooni, mis andis 7,54 miljonit krooni puhaskasumit.

• 27.03.2009 tegi EV President Toomas Hendrik Ilves visiidi Leedu Vabariiki, kus tal olid kohtumised Leedu Vabariigi presidendi Valdas Adamkuse ja Läti Vabariigi presidendi Valdis Zatlersiga.

• 27.03.2009 kinnitas Finantsinspektsiooni nõukogu asutuse 2008. aasta auditeeritud aruande. Inspektsiooni tulud järelevalvetasudest moodustasid kokku 59,4 mln krooni ja tegevuskulud 57,7 mln krooni.

• 30.03.2009 andis AS Eesti Ehitus teada, et lähtuvalt tema enda nimevahetusest Nordecon Internationali vastu muudetakse ka tema kahe tütarettevõtte nime: ASist Linnaehitus saab AS Nordecon Ehitus ja ASist Aspi saab AS Nordecon Infra. Samas anti teada, et vältimaks seniste nimede kasutamist kolmandate isikute poolt on senine AS Eesti Ehitus asutanud OÜ Eesti Ehitus, senine AS Linnaehitus on asutanud OÜ Linnaehitus ning senine AS Aspi on asutanud OÜ Aspi.

• 30.03.2009 kuulutas Tartu Maakohus välja mitmete kirikute ja muude arhitektuurimälestiste restaureerijana tuntuks saanud osaühingu Wunibald Ehitus pankroti tema enda avalduse alusel. Toivo Traksmaale kuulunud Wunibald Ehitus tegutses aastaid kahjumiga.

• 31.03.2009 hakkas NASDAQ OMX asemel Põhja- ja Baltimaade börsiindeksitega seotud teateid edastama Global Index Watch. Tegu on NASDAQ OMX infotootega, mis pakub olulist indeksiinfot kõikide NASDAQ OMX indeksite kohta läbi oma veebilahenduste. Global Index Watch: https://indexes.nasdaqomx.com/IndexWatch.aspx.

• 31.03.2009 jäi viimaseks päevaks, mil Starmani aktsiad olid noteeritud Tallinna Börsil. Lähtuvalt ülevõtmispakkumisest oli Starmani põhiaktsionär Baltic Moontech Investments Holding rahalise hüvitise eest üle võtnud ka kõik seni väikeaktsionäridele kuulunud aktsiad.

• 31.03.2009 kutsuti tagasi ASi SEB Pank nõukogu liige Bo Magnusson, kelle asemele nimetati Mats Torstendahl. SEB Panga nõukogu koosseis on nüüd järgmine: SEB Grupi jaepanganduse juht Mats Torstendahl, SEB Baltikumi arenduse ja integratsiooni juht Anders Arozin, SEB Banka juht Ainārs Ozols, SEB Bankas juht Audrius Žiugžda ja SEB jaepanganduse tugiüksuste juht Ulf Pettersson.

• 31.03.2009 saatis Riigiprokuratuur kohtusse kriminaalasja, mille raames esitati süüdistus Villu Reiljanile, Ester Tuiksoole, Toomas Annusele, Kalev Kangurile, Einar Vettusele, Tullio Liblikule ja Tarmo Pedjasaarele. Süüdistus esitati ka ASidele Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara.

Süüdistuse kohaselt seisid Villu Reiljan ja Kalev Kangur selle eest, et Toomas Annuse ja ASi Merko Ehitus ning Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaarega seotud loodusobjekte sisaldava kinnisasja vahetusmenetlused toimuksid takistusteta ning majanduslikud riskid oleksid võimalikult väikesed. Ühtlasi andsid Villu Reiljan ja Kalev Kangur nimetatud isikutele enne looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist infornatsiooni selle kohta, kas ja milliste kinnistute vastu saab neid vahetusmenetluse käigus vahetada. Kalev Kangur, Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo nõustusid oma ametialaste ebaseaduslike tegude eest vastu võtma vara ja muid soodustusi.

• 31.03.2009 koostas Riigiprokuratuur süüdistusakti nn maadevahetuse kriminaalasjas, mis samal päeval saadeti Harju Maakohtusse. Aktis süüdistati Villu Reiljanit, Kalev Kangurit ja Ester Tuiksood altkäemaksu võtmises, Toomas Annust, Einar Vettust, Tullio Liblikut ning aktsiaseltse Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara altkäemaksu andmises, Tarmo Pedjasaart aga nii altkäemaksu andmises kui ka võtmises. Harju Maakohtu eelistungid antud kriminaalasjas toimusid mais ja augustis 2009, kõik süüdistatavad anti kohtu alla Harju Maakohtu 03.09.2009 määrusega ja esimene kohtuistung toimus 12.11.2009. Harju Maakohus jõudis otsuseni alles 19.06.2012. Olgu veel lisatud, et kriminaalasja kohtueelset menetlemist maadevahetuse kriminaalasjas alustati juba septembris 2004.

Aprill 2009

• 01.04.2009 andis president Toomas Hendrik Ilves kolonel Urmas Roosimägile brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

• 01.04.2009 muutus kohalikele omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osa. Kui siiani laekus omavalitsustele 11,93 protsenti, siis nüüd 11,4 protsenti. Nimetatud muutuse tingisid Riigikogus 20. veebruaril 2009 vastu võetud seadusemuudatused seoses 2009. aasta uue, negatiivse riigieelarvega.

• 02.04.2009 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Merko Ehitus endaga maist 2004 tegutsenud osaühingu Rae Tehnopark. Ühinemine jõustus 09.03.2010, mil OÜ Rae Tehnopark äriregistrist kustutati.

• 03.04.2009 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis OÜ Koduapteek endaga osaühingu Vamonos. Ühinemine viidi lõpule 01.06.2009 tehtud kandega. Päeva hiljem kustutati OÜ Vamonos äriregistrist. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

• 30.04.2009 sõlmitud ühinemislepingu ja 08.06.2009 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis AS Tallink endaga aktsiaseltsid Silja Line Eesti ja V.S & I. Ühinemine viidi lõpule 12.08.2009 tehtud kandega.

Mai 2009

• 06.05.2009 võttis Riigikogu vastu politsei ja piirivalve seaduse, millega loodi senise Politseiameti ja Piirivalveameti liitmisel ühtse politseiasutusena Politsei- ja Piirivalveamet. Muu hulgas võeti seaduses ka esmakordselt kasutusele kindrali teenistusastmed politseis (politseikindralinspektor ja politseikindral) ja piirivalves (vastavalt piirivalvebrigaadikindral ja piirivalvekindralmajor).

• 12.05.2009 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis toonane AS Eesti Energia Kaevandused endaga aktsiaseltsi Põlevkivi Raudtee, mis oli sel kujul tegutsenud alates detsembrist 1997. Ühinemisotsus langetati 14.07.2009 ja ühinemine viidi lõpule 21.10.2009, mil AS Põlevkivi Raudtee äriregistrist kustutati. Eesti Energia Kaevandused toimib alates juunist 2016 aktsiaseltsina Enefit Kaevandused.

• 12.05.2009 tehtud äriregistri kandega nimetati AS Lõhmus, Haavel & Viisemann ümber aktsiaseltsiks LHV Pank.

• 14.05.2009 sõlmitud ühinemislepingu ja 15.06.2009 tehtud ühinemisotsuse alusel liitis AS Valga Lihatööstus endaga aktsiaseltsid Wõro Kommerts ja Vastse-Kuuste Lihatööstus. Ühinemised viidi lõpule 31.07.2009 äriregistris tehtud kandega, mille järel liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati. Valga Lihatööstus toimib alates augustist 2009 aktsiaseltsina Atria Eesti.

• 15.05.2009 taasavati Tallinnas Tondi kasarmute ees Amandus Adamsoni loodud ausammas 1924. aasta 1. detsembril langenud sõjakooli kadettide mälestuseks. 1928. aastal püstitatud monument purustati 1941. aastal Nõukogude võimu poolt, kuid see ennistati skulptor Jaak Soansi juhtimisel.

• 18.05.2009 tehtud registrikandega nimetati AS Narva Elektrijaamad ümber aktsiaseltsiks Eesti Energia Narva Elektrijaamad. Oma hilisemas arengus on ettevõte veel kahel korral oma nime vahetanud: alates 01.07.2016 tegutseti kui AS Enefit Energiatootmine ja alates 31.12.2020 toimitakse kui AS Enefit Power.

• 19.05.2009 langetas Harju Maakohus otsusega, millega tunnistatu Villu Reiljan süüdi pistise võtmises, Tarmo Sild pistise vahendamises ja Aivo Pärn pistise andmises. Süüdistuse asjaolud leidsid aset 2006. aastal, mil Reiljan oli keskkonnaminister. Reiljani 21.03.2006 käskkirja alusel pandi müüki Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud Tallinnas Rävala pst 8 asuv kinnistu (omaaegse Tööstusprojekti hoone). Tarmo Sild oli toona vandeadvokaat, nõustas ja esindas ministeeriumi juriidilistes küsimustes. Aivo Pärn esindas juhatuse liikmena osaühingut Wipestrex Grupp, mille kohta tehti kinnistusele kaks pakkumist: 420 miljonit ja 380 miljonit krooni. Parima pakkumise (426 miljonit krooni) tegi küll Marcel Vichmanni kontrollitud OÜ RealWay, kuid Reiljan lükkas selle oma 02.08.2016 tagasi, eelistades Wipestrex Grupi 420 miljonit krooni. Eelnevalt oli Reiljan esitanud Silla vahendusel Pärnale saada vastutasuks 1 miljon krooni. 09.08.2006 nõudis Reiljan 1 miljoni asemel juba 1,5 miljonit krooni, soostudes vastutasuks leppima Wipestrex Grupi teise pakkumisega ehk 380 miljoni krooniga. Selle summa peale sõlmitigi 31.08.2006 Wipestrex Grupi ja Keskkonnaministeeriumi vahel ostu-müügileping. 27.09.2006 kanti Wipestrex Grupp kinnistu omanikuna ka kinnistusraamatusse. Kuu aega hiljem, 27.10.2006 sai kinnistu omanikuks juba OÜ Wipestrex Consulting, mis novembrist 2006 kannab nime OÜ Rävala Kaheksa, kes oli omanikuna kirjas ka veel näiteks 2020. aasta kevadel.

• 20.05.2009 nimetati presidendi otsusega Andres Talvik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kreeka Vabariigis asukohaga Ateenas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Peep Jahilo.

• 21.05.2009 lahkus valitsuskoalitsioonist Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning tema ministrid ka valitsusest: Ivari Padar rahandusministri, Jüri Pihl siseministri ja Urve Palo rahvastikuministri ametist. Sotsiaaldemokraatide lahkumise põhjuseks sai uue töölepinguseaduse eelnõu pärast puhkenud tüli ja vastasseis. Valitsusjuht Andrus Ansip alustas küll läbirääkimisi Eestimaa Rahvaliiduga uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, kuid 02.06.2009 andis Ansip teada, et tema valitsus jätkab vähemusvalitsusena Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koostöös.

Juuni 2009

• 01.06.2009 peatati teise pensionisambasse tehtavad riigipoolsed neljaprotsendilised sissemaksed kuni 2010. aasta 31. detsembrini. Aluseks 15.05.2009 Riigikogus seoses majanduskriisiga vastu võetud kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused.

• 01.06.2009 tõusid töötuskindlustuse makse määrad - töötaja maksemäär tõusis 2 protsendile (oli 0,6%) ja tööandja maksemäär 1 protsendile (oli 0,3%). Vastavasisulise määruse võttis EV Valitsus vastu 30. aprillil 2009.

• 03.06.2009 sõlmitud ühinemislepingu ja langetatud ühinemisotsuse kohaselt liitis OÜ Euroapteek endaga novembris 2008 loodud osaühingu PR Haabu Ehitus. Ühinemine viidi lõpule 17.07.2009, mil OÜ PR Haabu Ehitus äriregistrist kustutati.

• 03.06.2009 nimetati presidendi otsusega Eve Külli Kala Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Austria Vabariigis asukohaga Viinis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Katrin Saarsalu-Layach.

Lisaks nimetati Toomas Kahur Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Hispaania Kuningriigis asukohaga Madridis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Andres Rundu.

Sama otsusega nimetati veel ka Jüri Seilenthal Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis. Ühtlasi kutsuti tagasi senine suursaadik ja alaline esindaja Tõnis Nirk.

• 04.06.2009 asusid Jürgen Ligi rahandusministriks ja Marko Pomerants siseministriks, täites valitsuses kohad, mis jäid vabaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna lahkumisega valitsuskoalitsioonist 21.05.2009. Samuti vabaks jäänud rahvastikuministri ametikoht jäetigi täitmata, seda kuni valitsuse tegevusaja lõpuni 06.04.2011. Rahvastikuministril lasunud ülesanded jagati laiali sotsiaalministri, kultuuriministri, regionaalministri ning haridus- ja teadusministri vahel.

• 07.06.2009 toimunud Euroopa Parlamendi valimistest Eestis võttis osa 43,9%

alimisnimekirjadesse kantud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikest. Seekord toimusid valimised erakondade suletud nimekirjade alusel ehk siis hääle sai anda üksnes erakonnale: Mandaatide jaotamisel lähtuti erakonna poolt saadud häältest ja erakonna enda kinnitatud nimekirjast. Erandi moodustasid vaid üksikkandidaadid, kelle puhul selgus ka personaalne häältesaak. Erakondadest kogusid enim Keskerakond 103 506 häält, Reformierakond 60 877 häält, Isamaa ja Res Publica Liit 48 492 häält ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond 34 508 häält. Valituks osutusid Edgar Savisaar ja Siiri Oviir Keskerakonnast, Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Tunne-Väldo Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning üksikkandidaat Indrek Tarand (102 460 häält). Et Edgar Savisaar loobus saadud mandaadist, asus Euroopa Parlamendi liikmeks Vilja Savisaar.

• 10.06.2009 registreeriti II samba fondina Swedbank Pensionifond K100, kus fondivalitsejaks on AS Swedbank Investeerimisfondid. Swedbank Pensionifond K100 investeerib kuni 100% fondi varadest aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse. Fondi vara võib olla investeeritud ka võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse õigusaktidega lubatud varasse.

• 15.06.2009 toimusid Riigikogu aseesimeeste erakorralised valimised, ajendiks Kristiina Ojulandi valimine Euroopa Parlamendi liikmeks. Uuteks aseesimeesteks kandideerisid Keit Pentus ja Jüri Ratas, kes kogusid vastavalt 51 ja 49 häält. Seega valiti Pentus esimeseks ja Ratas teiseks aseesimeheks.

• 15.06.2009 langetas Saku Õlletehase aktsiaseltsi üldkoosolek otsuse vähendada ettevõtte aktsiakapitali 80 miljoni krooni võrra kuni 0 kroonini ja suurendada samaaegselt aktsiakapitali 80 miljoni krooni võrra. Tehing viidi lõpule 02.09.2009 tehtud äriregistri kandega ning nii välditi omakapitali püsimist miinuses (Saku Õlletehasel oli 2008. aasta lõpus omakapital 5,37 miljoni krooniga miinuses ja 2009. aasta lõppes -63,16 miljoni krooni suuruse puhaskahjumiga).

• 17.06.2009 andis president Toomas Hendrik Ilves kolonel Neeme Välile brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

• 18.06.2009 nimetati EV Valitsuse korraldusega Raivo Küüt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks alates 01.01.2010 kuni 31.12.2014, aluseks 06.05.2009 Riigikogus vastu võetud politsei ja piirivalve seadus.

• 18.06.2009 tehtud registrikandega nimetati OÜ Põhivõrk ümber osaühinguks Elering, mis alates aprillist 2011 toimib samanimelise aktsiaseltsina.

• 18.06.2009 muutis Riigikogu pühade ja tähtpäevade seadust, lisades riiklike tähtpäevade loetelusse 23. augustil tähistatava kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva. 23.08.1939 kirjutati Moskvas alla Molotovi‒Ribbentropi pakti salaprotokollile, mis jagas Ida-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa vahel mõjusfäärideks, käivitades sellega stalinismi ja natsismi kuritegude ahela.

• 19.06.2009 sõlmitud lõpliku ühinemislepingu ja 30.06.2009 langetatud ühinemisotsuse alusel liitis AS A. Le Coq endaga veebruaris1998 loodud aktsiaseltsi A. Le Coq Group. Ühinemine viidi lõpule 19.08.2009, mil AS A. Le Coq Group äriregistrist kustutati.

• 19.06.2009 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis OÜ Tark Investor endaga osaühingu Valparaiso Invest. Ühinemine viidi lõpule.02.10.2009, mil OÜ Valparaiso Invest äriregistrist kustutati. Ettevõtete omanik oli investeerimisalast tarkust jagav Kristjan Lepik.

• 23.06.2009 varahommikul ‒ Vabadussõjas 23.06.1919 võidukalt lõppenud Võnnu lahingu 90. aastapäeval ‒ avati Tallinnas Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusammas. Kogu sambakompleks koosneb laiast trepist, mille ülemisel mademel on 23,5 meetri kõrgune klaasplokkidega ümbritsetud metall- ja betoonkonstruktsioonist sammas, tipus 1919. aastal asutatud Vabadusristi suurendatud kuju. Sammast valgustab seestpoolt 150 000 LED-lampi. Otse samba taha rajati aga 4 meetri kõrgune mustast graniidist sein, kuhu on suurte tähtedega kirjutatud „EESTI VABADUSSÕDA 1918‒1920“ ning selle all Gustav Suitsu luuletuse „Sinimustvalge“ avasalm:

„Tõsta lipp! See aja käänul

tunnistagu tuulte väänul

üle maa ja vee ja tee

tund on tulnud vannet vandu,

et ei iial enam andu,

ikke alla rahvas see.“

Vabaduse võidusamba rajamisel oli aluseks 2007. aasta konkursil valitud võidutöö „Libertas“, mille autoriteks olid insenerid Rainer Sternfeld ja Andri Laidre ning arhitektid Kadri Kiho ja Anto Savi. Samba rajamine läks lõppkokkuvõttes maksma ligi 133 miljonit krooni ehk 8,5 miljonit eurot.

Olgu veel lisatud, et samba rajamise toetuseks 2006. aastal asutatud sihtasutus Vabaduse Monument kogus annetustena 2 996 275 krooni, mis anti 08.06.2009 üle kaitseminister Jaak Aaaviksoole. Annetajaid oli kokku üle 12 000, kelle hulgas oli nii eraisikuid, ettevõtteid kui ka organisatsioone. Annetajate nimed on ära toodud kirjastuses Valgus 2009. aastal välja antud raamatus „Vabadussõjast võidusambani“.

• 25.06.2009 registreeriti II samba fondina SEB Energiline Pensionifond, kus fondivalitsejaks on AS SEB Varahaldus. SEB Energiline Pensionifond investeerib kuni 75% ulatuses aktsiatesse ning ülejäänud paigutatakse võlakirjadesse ja hoiustesse. Peamiselt aktsiatesse investeerimisega kaasnevad kõrgemad riskid ja selle tulemusel võib fondi varade väärtus kõikuda suuremas ulatuses.

• 30.06.2009 sõlmitud ühinemisotsuse ja 30.07.2009 langetatud ühinemisotsuse kohaselt liitis AS Cipax Eesti endaga aprillis 1991 loodud aktsiaseltsi Cipax Saue. Ühinemine viidi lõpule 07.09.2009, mil AS Cipax Saue äriregistrist kustutati.

Juuli 2009

• 01.07.2009 registreeriti II samba fondina Norde Pensionifond A Pluss, mille fondivalitseja oli AS Nordea Pensions Estonia. 30.09.2017 nimetati seoses omandisuhete muutumisega Nordea Pensions Estonia ümber aktsiaseltsiks Luminor Pensions Estonia (vastav registrikanne tehti küll 04.10.2017). Ühtlasi sai ka Nordea Pensionifond A Pluss uue nime Luminor A Pluss Pensionifond.

Luminor A Pluss Pensionifond investeerib maksimaalselt 100% fondi varadest aktsiatesse ning sarnast riski kandvatesse varadesse. Olenevalt turuolukorrast, võib fond vajadusel ka 100% oma varadest võlakirjadesse või hoiustesse paigutada, et tagada vara säilimine keerulistel aegadel.

• 01.07.2009 jõustus töölepingu seadus, mille EV Riigikogu võttis vastu 17. detsembril 2008. Vastavalt seadusele mõistetakse töölepingu all füüsilise isiku (töötaja) tööd teisele isikule (tööandjale), alludes viimase juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata ka juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule.

• 01.07.2009 tõusis käibemaksumäär seniselt 18 protsendilt 20 protsendile.

• 02.07.2009 asutasid Roman Zaštšerinski, Jana Zaštšerinski ja Igor Andrejev nädal hiljem, 09.07.2009 äriregistrisse kantud osaühingu Restoran Tri, mis avas sama aasta lõpus 1. detsembril Tallinnas Kalamajas oma restorani Moon. Sama seltskond avas 2012. aastal Pelgulinnas veel restorani Kolm Sibulat ning 2016. aastal Kadriorus restorani Mantel ja Korsten, milleks küll asutati uued, restoranide nime kandvad osaühingud.

• 04.‒05.07.2009 toimus Tallinnas XXV üldlaulupidu, millel osales 864 kollektiivi ühtekokku 26 430 laulja ja pillimängijaga. Peo kunstiline juht oli Ants Soots, kelle kõrval tegutsesid liigijuhtidena veel Kadri Hunt, Aarne Saluveer, Hirvo Surva, Raul Talmar, Heli Jürgenson ja Peeter Saan. Lisaks käis dirigendipuldis veel 47 dirigenti. XXV üldlaulupeo motoks oli „ÜhesHingamine“.

• 06.07.2009 valis Eesti Lennuakadeemia valimiskogu Jaan Tamme viieks aastaks õppeasutuse uueks rektoriks. Tamm on varasemalt töötanud Estonian Airis, Lennuametis ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsis.

• 13.07.2009 nimetati presidendi otsusega Toomas Kahur Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Andorra Vürstiriigis asukohaga Madridis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Andres Rundu.

Sama otsusega nimetati Taavi Toom Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Poola Vabariigis asukohaga Varssavis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Ants Frosch.

Lisaks nimetati Andres Talvik Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Küprose Vabariigis asukohaga Ateenas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Peep Jahilo.

• 15.07.2009 pidi Arengufond riigile tasuta tagastama fondile investeerimiskapitali moodustamiseks antud ASi Eesti Telekom aktsiad. Aktsiate tagastamine tuli lõpule viia hiljemalt 30. novembriks 2009. Aktsiate tagastamise nägi ette Riigikogus 20. veebruaril 2009 vastu võetud Eesti Arengufondi seaduse muudatus.

August 2009

• 01.08.2009 kasvasid töötuskindlustuse maksemäärad veelgi: töötaja maksemäär kasvas 2,8 protsendile ja tööandja maksemäär 1,4 protsendile. Vastavasisulise määruse võttis EV Valitsus vastu 2. juulil 2009.

• 11.08.2009 sõlmitud ühinemislepingu kohaselt liitis OÜ Koduapteek endaga osaühingud Kaare Apteek AMK ja Lilleküla Apteek. Ühinemine viidi lõpule 10.11.2009 tehtud kandega, mille järel liidetud ettevõtted äriregistrist kustutati. OÜ Koduapteek toimib alates veebruarist 2014 osaühinguna BENU Apteek Eesti.

• 12.08.2009 tehtud registrikandega nimetati AS Valga Lihatööstus ümber aktsiaseltsiks Atria Eesti.

• 31.08.2009 tehtud registrikandega nimetati AS Comarket ümber aktsiaseltsiks ABC Supermarkets. Ettevõte kanti äriregistrisse 11.12.2000 kui OÜ Comarket, mis 06.12.2002 kujundati ümber aktsiaseltsiks Comarket.

September 2009

• 01.09.2009 valiti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimeheks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

• 02.09.2009 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Alexela Terminal endaga septembrist 2002 tegutsenud aktsiaseltsi Paldiski Raudtee. Ühinemine viidi lõpule 18.12.2009, mil AS Paldiski Raudtee äriregistrist kustutati.

• 11.09.2009 kuulutas Viru Maakohus välja osaühingu Kapitaalsus pankroti. Mais 2000 loodud ettevõte kandis kuni juulini 2009 nime OÜ Arco Kapital. Kuni sinnani kuulusid osaühingu juhatusse Kaido Kaljusaar ja Andres Lauri, kes mõisteti neli aastat hiljem, 12.09.2013 süüdi kelmuses. Nimelt olid nad fiktiivsete lepingute ja arvetega ning näilise ehitustegevusega petnud 2007. aastal toonaselt SEB Eesti Ühispangalt välja 46,6 miljonit krooni laenuraha ning olulist rolli mängis selles ka Arco Kapital.

• 17.09.2009 nimetati Riigikogu otsusega Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Taavi Rõivas alates 01.10.2009 kuni 31.05.2020.

• 29.09.2009 sõlmitud ühinemislepingu ja 09.11.2009 tehtud ühinemisotsuse alusel liitis AS TEA Kirjastus endaha aktsiaseltsi Kirjastus Ilo. Ühinemine viidi lõpule 29.12.2009, mil AS Kirjastus Ilo äriregistrist kustutati.

• 30.09.2009 võttis Riigikogu vastu seaduse, mille alusel korraldati ümber Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi haldusalas riigiasutusena toiminud Kemikaalide Teabekeskuse tegevus, ühendades need alates 1. jaanuarist 2020 üheks Terviseametiks.

Oktoober 2009

• 01.10.2009 astus Järva maavanemana ametisse Tiina Oraste. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse 10. septembril 2009 ning selle kohaselt määrati Oraste maavanemana ametisse kuni 30. septembrini 2014.

• 07.10.2009 suri Karin Jaani (sündinud 27.08.1952), kes oli alates 1995. aastast tegutsenud eri riikides diplomaadina ning Eesti Vabariigi suursaadikuna.

• 18.10.2009 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Üle Eesti oli nimekirjadesse kantud 1 094 317 valijat, kellest osales hääletamisel 662 813 ehk 60,57%.

• 22.10.2009 nimetati presidendi otsusega mitu uut suursaadik:

Margus Rava nimetati Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Monaco Vürtsiriigis asukohaga Pariisis.

Andres Talvik nimetati Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Albaania Vabariigis asukohaga Ateenas ning kutsuti tagasi senine suursaadik Peep Jahilo.

Eve-Külli Kala nimetati Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Slovaki Vabariigis ja Šveitsi Konföderatsioonis asukohaga Viinis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Katrin Saarsalu-Layach. Kala sai ka suursaadikuks, alaliseks esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri, ÜRO Viini büroo ja Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistava komisjoni juures, vahetades neis ameteis välja samuti Katrin Saarsalu-Layachi.

• 22.10.2009 langetas spordiseltsi Kalev üldkogu otsuse võõrandada võlakoormuse vähendamiseks kolm talle Tallinnas kuulunud kinnistut: Pärnu mnt 41, kus asus võimla ja Kalevi peakontor, Juhkentali 12 koos seal asuva Kalevi spordihalliga ning selle kõrval paiknev Staadioni 8, kuhu oli kavas hotell ehitada. Üldkogu juhatas spordiseltsi toonane esimees Peeter Kreitzberg, kes leidis, et Kalevi sattumises pankrotiseisu on peasüüdlaseks spordiseltsi peasekretär Rein-Vello Ojavere, kelle tegevus järjest uute finantskohustuste võtmisel oli juhatusega kooskõlastamata. Kinnistud olid tegelikult juba siis suurima võlausaldaja OÜ Valdor Holding (Ando Aron) nõudel kohtutäituri poolt sundmüüki pandud. Nii läksidki Pärnu mnt 41 ja Staadioni 8 võla katteks Valdor Holdingu omandisse (kinnistutele seatud hüpoteek ulatus 32 miljoni kroonini), Juhkentali 12 ehk spordihalli omanikuks sai aga 3,75 miljoni krooniga OÜ Anemo Holding (Jaanus Glaase), kusjuures spordiselts rserveeris endale tagasiostu võimaluse.

• 29.10.2009 valiti Tartu Linnavolikogu istungil volikogu esimeheks Aadu Must.

November 2009

• 02.11.2009 tehtud kandega nimetati Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) ümber mittetulundusühinguks BPW Estonia. Selle otsene põhjus oli assotsiatsiooni liitumine juba 1930. aastast tegutseva rahvusvahelise Äri- ja Ametinaiste Foderatsiooniga (Federation of Business and Professional Women), mis on tuntud ka kui BPW International. Mitteametliku nimetusena on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ehk EENA siiani kasutusel.

• 05.11.2009 kuulutati audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS poolt teist korda korraldatud konkursil Eesti aasta ettevõtjaks 2009 aktsiaseltsi Pristis omanik Indrek Sepp.

• 05.11.2009 valis Tartu Linnavolikogu uuesti Urmas Kruuse Tartu linnapeaks.

• 05.11.2009 valiti Tallinna Linnavolikogu aseesimeheks Katrin Saks.

• 07.11.2009 kuulutas MTÜ BPW Estonia (endine Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon) aasta naiseks 2009. Aasta üldlaulupeo ja üldtantsupeo korraldaja Aet Maatee.

• 11.11.2009 võttis Riigikogu vastu uue riigivaraseaduse, mis muu hulgas tunnistas kehtetuks varasema riigivaraseaduse ja mitteeluruumide erastamise seaduse.

• 12.11.2009 valis Tallinna Linnavolikogu Edgar Savisaare taas Tallinna linnapeaks.

• 19.11.2009, pärast 18.10 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, valiti Pärnu Linnavolikogu istungil uueks Pärnu linnapeaks Toomas Kivimägi, kes vahetas selles ametis välja Mart Viisitamme.

• 20.11.2009 jättis Tallinna Ringkonnakohus jõusse Harju Maakohtu otsuse, millega mõisteti süüdi Villu Reiljan pistise võtmises, Tarmo Sild pistise vahendamises ja Aivo Pärn pistise andmises.

• 26.11.2009 võttis Riigikogu vastu politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse, millega muu hulgas tunnistati alates 1. jaanuarist 2010 kehtetuks politseiseadus, politseiteenistuse seadus, piirivalveseadus ja piirivalveteenistuse seadus.

Detsember 2009

• 06.12.2009 suri akadeemik Uno Mereste (sündinud 27.05.1928), kes oli aastail 1992–2003 Riigikogu liige ja 1992–1997 Eesti Panga nõukogu esimees.

• 09.12.2009 tehtud registrikandega nimetati AS Advokaadibüroo Paul Varul ümber aktsiaseltsiks Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas. Alates maist 2017 kannab ettevõte nime AS Advokaadibüroo TGS Baltic.

• 09.12.2009 kanti 1989. aastast tegutsenud Eesti Olümpiaakadeemia registrisse kui mittetulundusühing. Akadeemia uus põhikiri võeti vastu kaks päeva varem.

• 10.12.2009 nimetati Norman Aas EV Valitsuse korraldusega teist ametiaega (07.02.2010–06.02.2015) riigi peaprokuröriks.

• 10.12.2009 võttis EV Valitsus vastu korralduse, millega nimetati Henn Pärn riiklikuks lepitajaks alates 11.12.2009 kuni 10.12.2012.

• 11.12.2009 nimetati presidendi otsusega Taavi Toom Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Rumeenias asukohaga Varssavis ning kutsuti tagasi senine suursaadik Ants Frosch.

• 17.12.2009 võttis Riigikogu vastu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, mis reguleerib makseasutuste ja e-raha asutuste tegevust ning neile tegevuslubade väljastamist.

• 21.12.2009 astus Rapla maavanemana ametisse Tiit Leier. EV Valitsus tegi vastavasisulise korralduse 10. detsembril 2009 ning selle kohaselt määrati Leier maavanemana ametisse kuni 20. detsembrini 2014.

• 23.12.2009 tehtud registrikande kohaselt nimetati AS Talter ümber aktsiaseltsiks Lemminkäinen Eesti. Veebruaris 2018 muutis ettevõte taas nime, seekord aktsiaseltsiks YIT Infra Eesti.

• 30.12.2009 sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Ekspress Grupp endaga detsembris 1991 loodud aktsiaseltsi Maaleht, mis andis välja kord nädalas ilmuvat Maalehte. Ühinemine viidi lõpule 30.06.2010, mil AS Maaleht äriregistrist kustutati.

• 30.12.2009 sõlmitud ja 09.04.2010 muudetud ühinemislepingu kohaselt liitis AS Saaremaa Laevakompanii endaga osaühingud Carlyte Capital, Elwell Capital ja Woolard Capital. Ühinemine viidi lõpule 26.08.2010 tehtud registrikandega, mille järel liidetud äriühingud äriregistrist kustutati.