Seppik, Ain (1952), endine Riigikogu liige, siseminister ja politseijuht. Ain Seppik on sündinud 12. märtsil 1952 Tallinnas. Lõpetas 1972 Märjamaa Keskkooli ja 1977 TRÜ õigusteaduskonna.
Aastail 1976-1992 oli tööl kohtuorganites, alustades oma karjääri prokurörina ning lõpetades ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi liikmena.
1992 nimetati EV Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti direktoriks.
1993-1994 oli Politsei Keskuurimisbüroo direktor.
1994 oli lühikest aega Eesti Politsei peadirektori asetäitja.
1995 Tallinna Politseikooli lektor ja EV siseministri nõunik (siseministriks oli siis Edgar Savisaar).
1995-1997 Eesti Politsei peadirektor.
Aastail 1997-2001 töötas ASi Sularahakeskus osakonnajuhatajana.
2001 tegutses peamiselt juhatuse liikmena osaühingus Õigusbüroo Ain Seppik, mille oli asutanud novembris 1997 (nimetatud osaühing tegutseb alates septembrist 2004 nime all Advokaadibüroo Seppik & Sirel OÜ).
Jaanuarist 2002 veebruarini 2003 oli Siim Kallase juhitud valitsuses siseminister.
2003-2011 Riigikogu liige.
Kandideeris Riigikokku juba 1999. aastal kuid saadud 1002 häälest ei piisanud valituks osutumiseks.
2003. ja 2007. aasta valimistel kogus vastavalt 3216 ja 3989 häält ning osutus ringkonnamandaadi alusel otsevalituks. 2011. aasta valimistel ei osalenud.
Aprillis 2012 lahkus Keskerakonnast. Juulis 2013 astus Reformierakonna liikmeks. 2015. aasta märtsis kogus nüüd juba Reformierakonna nimekirjas 326 häält, millest jäi Riigikokku pääsemiseks väheks.
▪ Ain Seppik kuulus Eesti Keskerakonda alates 1998. aastast. Ta on olnud läbi aastate üks suuremaid erakonna toetajaid. Näiteks 2005 juunis annetas Keskerakonnale 25 000 krooni, 2006 juunis 20 000 krooni, 2008 augustis 15 000, septembris 15 000 ja detsembris veel 15 000 krooni. Ühtekokku annetas Ain Seppik alates 2005. aastast kuni märtsini 2009 Keskerakonnale 292 000 krooni. Mais 2009 lisandus sellele 30 000 krooni ja septembris 2009 veel 15 000 krooni.
▪ Ain Seppiku pojad Siim ja Sulev Seppik, kes ise ühegi erakonna liikmeskonda ei kuulu, olid 2009. aasta märtsi seisuga annetanud kumbki Keskerakonnale 875 000 krooni ehk siis kahe peale kokku 1,65 miljonit krooni.
â–ª Ain Seppiku majanduslike huvide deklaratsioonidega aastaist 2002-2009 saab tutvuda siin.
▪ Seppik pälvis 1997 Valgetähe V klassi teenetemärgi ja 2007 Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonežski II klassi ordeni.
▪ Ain Seppiku abikaasa Malle Seppik (sündinud 13.01.1953) on Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esinaine. Pojad Sulev (30.03.1975) ja Siim (9.08.1979) on aga tegevad kinnisvaraäris. Siim Seppik kuulub Advokatuuri detsembrist 2001 ja on vandeadvokaat alates augustist 2004.
▪ Ain Seppikule on süüks pandud seda, et tegutsedes ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi liikmena, jättis ta novembris 1985 muutmata alaealisi noorukeid süüdimõistva otsuse. Oktoobris 1995 langetatud Riigikohtu otsust, millega nimetatud ENSV Ülemkohtu otsus tühistati ja noorukid rehabiliteeriti, võivad meie tellijad lugeda siit. Vabakutseline ajakirjanik Toomas Kümmel on paljuski just nimetatud seigale pühendanud 96-leheküljelise raamatu "Ain Seppiku süümeskandaal" (2003, Tallinn, Eesti Päevaleht).
▪ Seppik on ka ise kirjutaja rollis olnud. Nimelt avaldas ta 2000. aastal koos Kersti Hiedeli ja Maido Pajuga raamatu "Pereadvokaat" (333 lk, Tallinn, kirjastus Ilo). 2009 kirjutas ta aga järelsõna ajalehe Kesknädal artiklite kogumikule "Kuritegu ja karistamatus".
▪ Seoses Ain Seppiku ning ajalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht vahel 2003. aasta alguses puhkenud vaidlusega tegi Avaliku Sõna Nõukogu avalduse, mida on võimalik lugeda siit.
▪ 2007. aastal esitasid Ain Seppik ning tema pojad Sulev ja Siim Seppik hagi ajalehe Äripäev vastu, nõudes nende arvates ebaõigete andmete ümberlükkamist ning oma au ja hea nime teotamise lõpetamist. Harju Maakohus langetas selles kohtuasjas oma otsuse 29. oktoobril 2008, kuid Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle osaliselt oma 2009. aasta 15. oktoobri otsusega. Viimasele esitas Äripäev kassatsioonkaebuse ja Seppikud omakorda vastukassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus otsustas oma 2010. aasta 8. veebruari määrusega jätta need menetlusse võtmata. Mis ühtaegu tähendas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Mõlema nimetatud otsusega on võimalik tutvuda siin.
(viimati muudetud 22.02.2013)
|
