1920
Jaanuar 1920
• 01.01.1920 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 059 000 inimest. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 069 344.
• 03.01.1920 kell 10.30 hakkas kehtima 31.12.1919 sõlmitud sõjategevuse seismapanemise leping Eesti ja Nõukogude Venemaa sõjavägede vahel.
• 05.01.1920 loodi Eesti politsei juurde eraldi struktuuriüksusena kriminaalpolitsei.
• 17.‒19.01.1920 toimus I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress, kus otsustati luua Eesti Linnade Liit. Ametlik asutamiskoosolek leidis aset sama aasta 19. septembril.
Veebruar 1920• 02.02.1920 sõlmiti Tartus rahuleping, millele Eesti poolt kirjutasid Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse volinikena alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püümann ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi esindajana kindralmajor Jaan Soots.
Venemaa poolt kirjutasid lepingule Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu volinikena alla Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväelaste ja Kasakate Saadikute Nõukogude Täidesaatva Keskkomitee liige Adolf Joffe ning Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liige Isidor Gukovsky.
Rahulepinguga tunnustasid Eesti ja Venemaa vastastikku teineteise riiklikku iseseisvust.
• 13.02.1920 kinnitas Ajutine Valitsus eestikeelse Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks professor Henrik Koppeli. 01.12.1919 avatud Taru Ülikooli hoolekandja ehk kuraatorina tegutsenud Peeter Põld jäi esialgu samuti ametisse. Rektori ja hoolekandja ülesannete jaotuse aluseks võeti ülikooli põhikirja kava, mille Põld oli Ajutisele Valitsusele esitanud.
• 13.02.1920 ratifitseeris Asutav Kogu oma seadusega Eesti ja Venemaa vahel 02.02.1920 sõlmitud rahulepingu. Rahulepingu tekst avaldati 18.02.1920 ilmunud Riigi Teatajas.
• 14.02.1920 tunnustas Nõukogude Venemaa de jure Eesti Vabariiki. Diplomaatiliste suhete aluseks kujunes Tartu rahuleping, millele Eest Vabariigi ja Nõukogude Venemaa (ehk Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik) esindajad kirjutasid alla 2. veebruaril 1920 Tartus, tunnustades vastastikku teineteise iseseisvust.
Märts 1920
• 12.03.1920 võttis Asutav Kogu vastu tulumaksuseaduse.
• 26.03.1920 ülendati sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner kindralleitnandiks.
• 30.03.1920 vahetasid Eesti ja Venemaa Tartu rahulepingu ratifitseerimiskirju, millega anti seaduslik jõud kahe riigi diplomaatilistele suhetele.
Aprill 1920• 12.04.1920 võttis EV Valitsus vastu Eesti Vabariigi Kaitsepolitsei korralduse, mis nägi ette Siseministeeriumi ametkonnas Kaitsepolitsei asutamise poliitilise kuritegevuse vastu võitlemiseks. Kaitsepolitsei otsekoheseks ülesandeks seati „nende kuritegude vastu võitlemise, ms on sihitud maksva demokraatliku vabariigi ja seltskondliku korra kukutamiseks.“ 12. aprilli 1920 peetakse ka Kaitsepolitsei sünnipäevaks. Reaalset tegevust alustati küll 01.05.1920, mil Tallinnas avati Kaitsepolitsei Peavalitsuse kantselei. Kaitsepolitsei esimeseks ülemaks määrati kapten Helmut Veem (1896‒1941), kes oli seni töötanud Kindralstaabi Valitsuses teadete kogumise osakonna juhina ja komandeeriti Siseministeeriumi käsutusse 11.05.1920.
• 15.04.1920 kinnitas Asutav Kogu valitsuse ettepaneku Rahvasteliitu astumise kohta.
• 20.04.1920 asutati Tartu Ülikooli juures Arno Rafael Cederbergi eestvõtmisel ellu kutsutud Akadeemiline Ajalooselts (algne kirjapilt Akadeemiline Ajaloo-Selts).
• 20.04.1920 ilmus Eesti Spordilehe esimene number. Lehe toimetus asus Tallinna Pikk 47, algselt oli väljaandjaks Eesti spordiselts Kalev (ka E.S.S. Kalev) ja vastutavaks toimetajaks Ado Anderkopp.
• 23.04.1920 asus Eesti Panga juhatuse liikmena ja ühtaegu panga direktorina ametisse Georg Vestel.• 27.04.1920 võttis Asutav Kogu vastu seaduse, mis reguleeris piirituse ja alkohoolsete jookide tootmist ja müüki ning mille kohaselt viina müük kuulutati riigi monopoliks.
Mai 1920
• 18.05.1920 registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogus Eestimaa Vabrikantide Ühisus kui Tallinnas ukj 2. märtsil 1917 asutatud Reveli Tööstuspiirkonna Tehaseomanike ja Vabrikantide Ühisuse õigusjärglane.
• 19.05.1920 andis sõjaminister August Hanko päevakäsu likvideerida Mereobservatoorium, mille tegevus ja varad anti üle 1865 asutatud Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumile (lühinimena oli kasutusel ka Metobs), kus juhatajaks oli Georg Konrad Koch.
Juuni 1920
• 08.06.1920 tunnustas Soome Vabariik de jure Eesti Vabariiki. Soome välisministri sellekohane kiri Eesti esindajale Soomes Oskar Kallasele oli alla kirjutatud küll juba eelmisel päeval, 07.06.1920.
• 09.06.1920 võttis Asutav Kogu vastu seisuste kaotamise seaduse.
• 15.06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse, mis oli esimene ning milles kinnitati, et "Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes". Eesti Vabariigi riigikeeleks kehtestati eesti keel. Põhiõiguste loetelus toonitati, et kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning et isikupuutumatus on Eestis kindlustatud, et Eestis on usu ja südametunnistuse vabadus ning riigiusku Eestis ei ole, et Eestis on vabadus omi mõtteid avaldada ja tsensuuri Eestis ei ole, et Eestis on kindlustatud streigi vabadus ja eraomandus.
Riigi Teatajas 09.08.1920 avaldatud põhiseaduses öeldi: "Riigivõimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahvas ise oma hääleõiguslikkude kodanikkude näol. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt ühe aasta Eesti kodakondsuses. /.../ Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahvaalgatamise ja 3) Riigikogu valimise teel. /.../ Rahvaesitajana teostab riigi seadusandlikku võimu Riigikogu. Riigikogus on sada liiget, kes valitakse üleüldisel, ühetaolisel. otsekohesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse põhimõtete alusel. /.../ Õigus Riigikogu liigete valimisest osa võtta või ennast Riigikogu liikmeks valida lasta on igal Eesti kodanikul, kes on hääleõiguslik. /.../ Iga kolme aasta järele võetakse ette uued Riigikogu valimised. /.../ Riigikogu poolt vastuvõetud seadused kuulutab välja Riigikogu juhatus. Kui seaduses eneses muud korda ja tähtaega ei ole ette nähtud, hakkab ta maksma kümnendal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas. /.../ Valitsemise võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus. Valitsus seisab koos Riigivanemast ja ministritest. /.../ Vabariigi valitsuse kutsub ametisse ja vabastab ametist Riigikogu. /.../ Riigivanem esitab Eesti Vabariiki, juhib ja ühtlustab vabariigi valitsuse tegevust, juhatab valitsuse istungeid ja võib aru pärida üksikuilt ministritelt nende tegevuse kohta."
Eesti Vabariigi põhiseadus avaldati 9. septembril 1920 ilmunud Riigi Teatajas. Eelnevalt, sama aasta 2. juulil oli Asutav Kogu vastu võtnud vabariigi põhiseaduse ning Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse maksmapaneku seadluse, milles öeldi, et "vabariigi põhiseadus omandab seadusliku jõu peale tema väljakuulutamise Riigi Teatajas ja hakkab maksma järgmisel päeval peale Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamiste Riigi Teatajas". Olgu lisatud, et Riigikogu I koosseisu valimised toimusid 27.–29. novembrini 1920 ning Asutava Kogu teadaanne valimiste tulemuste kohta avaldati Riigi Teatajas sama aasta 20. detsembril.
Eesti Vabariigi esimene põhiseadus kehtis kuni 23. jaanuarini 1934. Järgmisest päevast jõustus nn teine põhiseadus.
Juuli 1920
• 01.07.1920 määrati vahekohtunikuks nimetatud Briti koloneli Stephen Georg Tallentsi eestvõtmisel Eesti ja Läti vaheline piirjoon, millega muu hulgas poolitati Valga linn ning anti lätlastele Heinaste (praegune Ainaži). Tallents oli Suurbritannia Välisministeeriumi missiooni volinik Eestis.
• 02.07.1920 teatasid Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööliste Parteisse kuulunud siseminister Aleksander Hellat ning töö- ja hoolekandeminister Anton Palvadre, et nende partei rühm Asutavas Kogus oli otsustanud valitsusliidust lahkuda, mistõttu nad lahkuvad valitsusest. Peaminister Jaan Tõnisson esitas selle peale Asutavale Kogule valitsuse tagasiastumispalve. Alanud valitsuskriis kestis kuni 30. juulini 1920, mil ametisse nimetati Tõnissoni juhitud uus valitsus.
• 02.07.1920 võttis Asutav Kogu vastu Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahva algatamise õiguse seaduse, mis avaldati Riigi Teatajas 30.07.1920.
• 28.07.1920 kinnitas Eesti Asutav Kogu ametisse Ado Birgi juhitud valitsuse. Paraku jäi enamik Asutava Kogu liikmetest erapooletuks ning poolt anti vaid 18 ja vastu 3 häält (Asutavasse Kogusse kuulus ühtekokku 120 liiget). Sellest johtuvalt leidis Birk, et tal puudub Asutava Kogu toetus ning keeldus ametisse astumast. Nii kohustas Asutav Kogu Jaan Tõnissoni valitsust jätkama, kuni 30. juulil 1920 kinnitas Asutav Kogu ametisse Jaan Tõnissoni II valitsuse. Ehk siis Ado Birgi valitsus kestis vormiliselt kaks päeva, kuid tegelikult polnud ametis ühtegi päeva. Birk oli kutsunud valitsusse Eesti Rahvaerakonna (ER), Eesti Tööerakonna (ETE) ja Kristliku Rahvaerakonna (KRE) esindajad. Birk ise kuulus Eesti Rahvaerakonda, nagu ka järgmine valitsusjuht Jaan Tõnisson.
Formaalselt 28. juulist 30. juulini 1920 ametis olnud Ado Birgi valitsusse kuulusid:
peaminister Ado Birk (ER); haridusminister Nikolai Kann (KRE); kaubandus- ja tööstusminister Viktor Pihlak (ER); kohtuminister Jüri Jaakson (ER); põllutööminister Theodor Pool (ETE); rahaminister Tõnis Vares; siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu, ER); sõjaminister Aleksander Ernst Tõnisson; teedeminister Aleksander Bürger (Pürge, ER); toitlusminister Gustav Viard; töö- ja hoolekandeminister Adam Bachman (Randalu, ER); välisminister Karl Robert Pusta.
• 30.07.1920 nimetas Asutav Kogu ametisse uue ehk Jaan Tõnissoni juhitud teise valitsuse, mis koosnes üksnes Eesti Rahvaerakonna (ER) esindajaist ja parteitutest ministritest. 30. juulist 1920 kuni 26. oktoobrini 1920 ametis olnud Jaan Tõnissoni II valitsuse koosseis oli järgmine:
peaminister Jaan Tõnisson (ER); haridusminister Friedrich Sauer (Priit Sauer); kaubandus- ja tööstusminister Oskar Johannes Wirkhaus (Virkhaus, ER); kohtuminister Jüri Jaakson (ER); põllutööminister August Kerem (ER); rahaminister Tõnis Vares; siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu, ER); sõjaminister Aleksander Ernst Tõnisson; teedeminister Aleksander Bürger (Pürge, ER); toitlusminister Jaan Kriisa (ER); töö- ja hoolekandeminister Adam Bachman (Randalu, ER); välisminister Ado Birk (ER).
August 1920
• 01.08.1920 alustas tegevust riiklik Eesti Aurukatelde ja Muude Hädaohtlikkude Sisseseadete Järelvalve Selts, mis kujundati 1913. aastast tegutsenud Põhja Järelvalve Seltsi Balti osakonnast. 1922. aastast jätkas selts tegevust nime all Eesti Tehnilise Järelvalve Selts. Seltsi elektriosakonna järelevalvele allusid generaatorid, mootorid, trafod, pingemuundajad, akupatareid, elektriliinid ja siseinstallatsioon. Selts likvideeriti 1936. a seoses Eesti Rahvusliku Jõukomitee loomisega.
• 29.08.1920 tuli Alfred Neuland Antverpenis peetud suveolümpiamängudel tõstmises kergekaalus olümpiavõtjaks, kogudes kolme tõste kogusummas 257,5 kilogrammi.
September 1920• 06.09.1920 otsustab valitsus oma seadusega asutada Valga linna ja selle ümberkaudsete valdade baasil iseseisva Valga maakonna ning Narva linna ja ümberkaudsete valdade baasil iseseisva Alutaguse maakonna.
• 19.09.1920 asutati Tallinnas toimunud linnade ja alevite esindajate koosolekul Eesti Linnade Liit, mille põhikiri oli juba eelnevalt, 28.06.1920 registreeritud Tallinna-Haapsalu Rahukogus.
• 30.09.1920 saatis Valga Liit Asutava Kogu esimehele August Reile, peaminister Jaan Tõnissonile ja väliminister Ado Birkile protestikirja Valga linna poolitamise kavatsuse vastu.Oktoober 1920
• 05.10.1920
nimetati Eesti esimeseks saadikuks Soomes Oskar Kallas, kes andis oma volikirjad üle 26.10.1920 ning resideeris Soomes juba alates detsembrist 1918 kui Eesti esimene diplomaatiline esindaja. Oktoobris 1920 nimetati ka Soome esimeseks saadikuks Eestis Emil Erkki Reijonen, kes andis oma volikirjad üle 11.11.1921 ja resideeris Tallinnas. Soome tunnustas Eesti iseseisvust de facto 08.08.1919 ja de jure 06.06.1920.
• 21.10.1920 nimetati Asutava Kogu otsusega Riigikohtu liikmeks Johan Arro (Asutava Kogu algses protokollis oli tema nimeks pandud eksitavalt Juhan Aru).• 26.10.1920 nimetas Asutav Kogu ametisse Ants (Anton) Piibu juhitud valitsuse, kes vahetas välja Jaan Tõnissoni teise valitsuse. Piibu valitsus oli ametis 26. oktoobrist 1920 kuni 25. jaanuarini 1921, koosnedes üksnes Eesti Tööerakonna esindajatest. Ehk siis Piip oli valitsuse eesotsas ajal, mil jõustus Eesti Asutava Kogu poolt 15.06.1920 vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 21.12.1920, osa sätteid oli jõustunud küll juba 09.08.1920). Põhiseaduse kohaselt asus valitsuse etteotsa peaministri asemel riigivanem.
Ants Piibu juhitud valitsuse koosseis oli järgmine:
peaminister Ants Piip (kuni 20.12.1920, alates 21.12.1920 oli ametis juba riigivanemana); haridusminister Jüri Annusson; kaubandus-, tööstus- ja teedeminister Juhan Kukk; kohtuminister Otto Strandman (kuni 14.01.1921, mil tema asemele asus ministri kohusetäitjana Karl Baars); põllutööminister Theodor Pool; rahaminister Karl Baars; sõjaminister Ants Piip; töö-, hoolekande- ja siseminister Lui Olesk; toitlusminister Peet Johanson; välisminister Otto Strandman (kuni 14.01.1921, mil tema asemele asus ministri kohusetäitjana Ants Piip).
November 1920
• 13.11.‒14.11.1920
toimus Tallinnas II üleriiklik naiskongress, mis kogunes Asutava Kogu naisliikmete eestvõtmisele ja kus langetati otsus Eesti Naisorganisatsioonide Liidu (Eesti Naisliidu) asutamiseks. Kongressil võeti vastu Naisliidu põhikiri ja valiti ka liidu juhatus. Liidu juhatajaks asus Marie Reisik.
• 27.–29.11.1920 toimusid Eestis Riigikogu I koosseisu valimised, mille tulemused avaldati 20. detsembril 1920 ilmunud Riigi Teatajas.Detsember 1920
• 20.12.1920 pidas oma viimase istungi seni kõrgeima võimukandja rollis olnud Eesti Asutav Kogu, kes sellega oma volitused vastvalitud I Riigikogule üle andis. Asutav Kogu jõudis aasta ja kaheksa kuuga pidada viis istungjärku ja kokku 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 erinevat seadust ja määrust. I Riigikogu esimene istung toimus alles 4. jaanuaril 1921.
• 20.12.1920 ilmunud Riigi Teatajas avaldati sama aasta 27.–29. novembrini toimunud Riigikogu I koosseisu valimiste tulemused. 100-kohalises Riigikogus sai suurima esinduse Eesti Tööerakond (22 kohta), kellele järgnesid Põllumeeste Kogud (21 kohta), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (18 kohta), Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (11 kohta), Eesti Rahvaerakond (10 kohta), Kristlik Rahvaerakond (7 kohta), Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu (5 kohta), Saksa-Balti Erakond (4 kohta) ning Majandusline Rühm ja Vene Rahvusline Liit Eestis kumbki 1 kohaga.
Personaalselt osutusid valituks Tööerakonna esindajad Tallinna ringkonnas Jüri Annusson ja Anton Uesson; Harjumaa ringkonnas Otto Strandman, Aleksander Veiler ja Lui Olesk; Läänemaal Johannes Zimmermann ja Villem Maaker, Saaremaal Aleksander Kaar ja Ants Piip; Virumaal Ado Anderkopp, Johann Kukk, Tõnis Kalbus ja Christjan Kaarna; Tartumaal Juhan Luiga; Võru-, Valga- ja Petserimaal Frits Suit, Arnold Schulbach, Karp Koemets ja Vassili Grigorjev, Järvamaal Johann Kana; Viljandimaal Kaarel Baars; Pärnumaal Julius Seljamaa ja Theodor Pool.
Põllumeeste Kogude esindajana osutusid valituks Harjumaal Johann Laidoner ja Eduard Birkenberg; Läänemaal Jüri Uluots ja Aleksander Saar; Saaremaal Georg Tamm; Virumaal Jaan Soots, Eduard Liivak ja Eduard Steinmann; Tartumaal Mart Kiirats, Jaan Hünerson, Otto Pärlin ja Artur Tupits; Võru-, Valga- ja Petserimaal Paul Leis ja Peeter Koemets; Järvamaal August Jürmann; Viljandimaal Jaan Eigo, Peeter Puusepp ja Jüri Parik; Pärnumaal Konstantin Päts, Christjan Arro ja Hans Mitt.
Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist valiti Riigikokku Läänemaal Mait Püümann; Saaremaal Mihkel Neps ja Aleksander Jõeäär; Virumaal Hans Martna ja Karl Virma; Tartumaal August Rei, Leopold Johanson, Johan Jans, Villem Ernits ja Alma Ostra; Võru-, Valga- ja Petserimaal Karl Ast, Anton Palvadre, Ernst Martinson ja Emma Asson; Järvamaal Aleksander Oinas; Viljandimaal August Marfeldt ja Jaan Vain; Pärnumaalt Mihkel Martna.
Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei esindajana osutusid valituks Läänemaal Martin Bleimann; Virumaal August Hansen ja Otto Münther; Tartumaal Hans Kruus, Paul Keerdo, Karl Freiberg ja Erich Jonas; Viljandimaal Jakob Meerits ja Artur Liiberg; Pärnumaal Jaan Piiskar ja Oskar Gustavson.
Eesti Rahvaerakonnast valiti Harjumaal Aadu Birk; Virumaal Adam Bachmann; Tartumaal Jaan Tõnisson, Peeter Põld, Karl Einbund, Jaan Järve ja Jaan Mägi; Võru-, Valga- ja Petserimaal Jaan Kriisa ja August Kerem; Pärnumaal Anton Jürgenstein.
Kristlikust Rahvaerakonna esindajatest osutusid valituks Tallinnas Oskar Amberg ja Johann Bergmann; Harjumaal Voldemar Linnamägi; Läänemaal Hans Pöhl; Virumaal Aksel Kallas ja Hugo Bernhard Rahamägi; Viljandimaal Jaan Lattik.
Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu kandidaatidest valiti Tallinnas Johann Soans, Jaan Santa, Johannes Allikso ja Jüri Rooberg; Harjumaalt Jaan Reinberg.
Saksa-Balti Erakonnast valiti Riigikogusse Tallinnas Georg Stackelberg ja Max Bock; Tartumaal Hermann Koch ja Pärnumaal Hermann Ammende.
Majanduslise Rühma esindajaist osutus valituks Johannes Kesküll ja Vene Rahvuslisest Liidust Aleksei Sorokin.
Riigikogu I koosseisu kogunes oma esimesele istungile 4. jaanuaril 1921.
• 20.12.1920 asus senine peaminister Anton (Ants) Piip riigivanema ametisse, jäädes edasi valitsuse etteotsa. Muudatuse tingis 15. juunil 1920 vastuvõetud ja 21. detsembrist 1920 jõustunud EV põhiseadus, mille kohaselt moodustasid valitsuse riigivanem ja ministrid ehk siis riigivanem oli ühtaegu ka valitsusjuht. Selline kord jäi kehtima kuni 1934. aasta alguseni.
• 31.12.1920 tunnustas Poola de jure Eesti Vabariiki. Poola välisminister andis sellest teada kirjaga Eesti välisministrile.
1921
Jaanuar 1921
• 01.01.1921 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil 1 076 543 inimest. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 059 000.
• 04.01.1921 kogunes oma esimesele istungile Riigikogu I koosseis. Veel enne esimest kogunemist oli valimistel saadud mandaadist loobunud Hermann Ammende, kelle asemele asus juba 4. jaanuaril Walter von Pezold. Samal päeval ehk 04.01.1921 valiti Riigikogu juhatuse esimeheks Otto Strandman, juhatuse esimeseks abiesimeheks Karl Virma, teiseks abiesimeheks Jaan Järve, juhatuse sekretäriks Artur Tupits, esimeseks abisekretäriks Jaan-Johann Bergmann ja teiseks abisekretäriks Walter von Pezold.
• 07.01.1921 loobusid oma kohast Riigikogus Jüri Rooberg, Peeter Põld, Jaan Mägi, Jaan Kriisa ja Hans Mitt, kelle asemele asusid vastavalt Johannes Vanja, August Ehrlich, Oskar Liigand, Johan Semm ja Ado Rõõmussaar.
• 10.01.1921 tunnustas Argentina de jure Eesti Vabariiki. Sellekohane Argentina välisteenistuse kinnitus, mis saadeti Eesti Londoni esinduse peakonsulist asjuri Jaan Kopvillemi nimele, allkirjastati küll kaks päeva hiljem, 12.01.1921.
• 13.01.1921 andis oma volikirjad üle Venemaa esimene suursaadik Eestis Maksim Litvinov, kes resideeris Tallinnas. Venemaa esimeseks diplomaatiliseks esindajaks Eestis võib aga pidada Isidor Gukovskit, kes oli 02.02.1920 ka Tartu rahulepingu üks allakirjutajaid Venemaa poolt.
• 14.01.1921 toimusid muudatused Anton Piibu juhitud EV Valitsuse koosseisus. Välis- ja kohtuministri kohalt lahkus Otto Strandman. Välisministri kohusetäitjaks sai riigivanem Anton (Ants) Piip, kes ühtaegu sai ka sõjaministriks. Kohtuministri kohusetäitjaks asus rahaminister Karl August Baars.• 18.01.1921 lahkus Riigikogust Ado Rõõmussaar ja tema asemele asus Andres Lilienblatt.
• 25.01.1921 astus Riigikogu I koosseisust tagasi Otto Münther ning tema asemele asus Paul Abramson.
• 25.01.1921 astus Anton Piibu juhitud valitsuse asemel ametisse Konstantin Pätsi juhitud valitsus, mida on nimetatud ka Pätsi esimeseks valitsuseks. Ehkki Päts oli varemgi valitsuse eesotsas olnud, seda koguni kolmel järjestikusel korral ajavahemikul veebruarist 1918 maini 1919, oli siis tegu Ajutise Valitsusega.
25. jaanuarist 1921 ametis astunud Pätsi I valitsusse kuulusid Põllumeeste Kogude (PK), Eesti Tööerakonna (ETE), Kristliku Rahvaerakonna (KRE) ja Eesti Rahvaerakonna (RE) esindajad. Kuni 21. novembrini 1922 võimul olnud valitsuses toimusid aja jooksul mitmed muudatused. 25.01.1921 asusid valitsusse:
riigivanem Konstantin Päts, välisminister Ants (Anton) Piip, kaubandus- ja tööstusminister Juhan (Johann, Johannes) Kukk, sõjaminister Jaan Soots, haridusminister Heinrich Bauer, siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), põllutööminister Bernhard Aleksander Rostfeld (Roostfelt) ja kohtuminister Jaak Reichmann. Rahaministrina asus ametisse Georg Vetsel, kellest jäi seejärel tühjaks Eesti Panga juhatuse liikme ja direktori koht.• 26.01.1921 nimetati ametisse ka vabade ministrikohtade kohusetäitjad: teedeministri kohuseid asus täitma Ants Piip, töö- ja hoolekandeministri kohuseid Karl Einbund, ning toitlusministri kohuseid Bernhard Aleksander Rostfeld. Mitmete vabade ministrikohtade ajutiste kohatäitmistega püsis see valitsus võimul kuni 21. novembrini 1922.
• 26.01.1921 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Venemaal Tõnis Vares, kes andis oma volikirjad üle 14.02.1921 ja resideeris Moskvas.
• 26.01.1921 tunnustasid Antanti (Entente´i) kõrgemat nõukogu esindanud Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Belgia de jure Eesti Vabariiki. Kõik viis riiki olid de facto juba varem Eesti Vabariiki tunnustanud. Mis puutub Jaapanisse, siis 08.03.1921 lisati sellele ka Jaapani valitsuse kinnitus Eesti tunnustamise kohta. De facto oli Jaapan valitsus Eesti iseseisvust tunnustanud küll juba 02.06.1919 ning juulist 1921 kuni novembrini 1922 resideeris Tallinnas koguni Jaapani diplomaatiline agent. Esimese saadiku Eestis määras Jaapan alles 1937. aastal, kui Riias resideerinud Shin Sakuma 20.05.1937 oma volikirjad Kadriorus üle andis. Muide, 10.07.1935 nimetas Jaapan ametisse oma aukonsuli Eestis, kelleks oli ettevõtja Voldemar Puhk. Samas oli ka Eestil Jaapanis oma aukonsul, 25.07.1934 otsusega ametisse nimetatud Alfred Ruthe, kes avas 22.12.1934 ka konsulaadi.
Veebruar 1921
• 03.02.1921 tunnustas Portugal de jure Eesti Vabariiki. Vastav kirjalik kinnitus allkirjastati küll 06.02.1921.
• 05.02.1921 tunnustasid Rootsi, Norra ja Taani de jure Eesti Vabariiki.
• 11.02.1921 lahkus Riigikogust Hugo Bernhard Rahamägi ja teda asendas Johannes Märtson.
• 24.02.1921 tunnustas Ungari de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvust oli Ungari de facto kinnitanud kuu varem, 18.01.1921.
• 26.02.1921 tunnustas Rumeenia de jure Eesti Vabariiki.
• 27.02.1921 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega kehtestati Eestis alates 01.05.1921 Ida-Euroopa kellaaeg, mis on Greenwichi meridiaani järgi arvestatud Lääne-Euroopa kellaajast kaks tundi ees.
• 28.02.1921 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Prantsusmaal Karl Robert Pusta, kes andis oma volikirjad üle 19.05.1921 ja resideeris Pariisis. Pusta oli tegutsenud Eesti esindajana samas juba veebruarist 1918. Prantsusmaa tunnustas Eesti iseseisvust de facto 01.03.1918, de jure aga 26.01.1921. Prantsusmaa esimene saadik Eestis Andre Gilbert nimetati 05.04.1921, kes andis oma volikirjad üle 16.06.1921 ja resideeris Tallinnas.
Samal päeval ehk 28.02.1921 nimetati Karl Robert Pusta ka Eesti saadikuks Itaalias. Nagu öeldud, resideeris Pusta Pariisis ja andis Roomas oma volikirjad üle 25.06.1921. Itaalia tunnustas Eesti Vabariiki de facto 29.05.1918, de jure aga 26.01.1921. Itaalia esimene saadik Eestis oli Agostino Depretis, kes andis oma volikirjad üle 21.02.1921 ja resideeris Tallinnas, sealhulgas juba alates aprillist 1920 diplomaatilise agendina.
Märts 1921• 01.03.1921 asutati Riigi Statistika Keskbüroo, millest kujunes Riigikantselei haldusala suurim alaline allüksus. Keskbüroo ülesandeks oli valitsusele ja muudele riigiasutustele vajalike statistiliste andmete kogumine ja läbitöötamine. Büroo etteotsa asus esimesest päevast alates Albert Pullerits, esialgu juhataja kohusetäitjana, 25. augustist 1921 aga juba juhatajana. Riigi Statistika Keskbüroo asus tegutsema Tallinnas Toomkooli 13 hoones. Alates 1922. aastast hakkas Riigi Statistika Keskbüroo välja andma kuukirja Eesti Statistika.
• 02.03.1921 tunnustasid Läti ja Leedu de jure Eesti Vabariiki.
• 04.03.1921 nimetati Jaan Järve asemel Riigikogu I koosseisu juhatuse teiseks abiesimeheks August Kerem.
• 05.03.1921 tunnustasid Reini Vabariik ja Holland de jure Eesti Vabariiki. Holland oli eelnevalt, 16.06.1920 tunnustanud Eesti iseseisvust de facto.
• 08.03.1921 tunnustas Hispaania de jure Eesti Vabariiki. Sellest anti teada Hispaania välisministri kirjaga Eesti esindajale Pariisis. Veel samal aastal, 06.12.1921 andis oma volikirjad üle Hispaania esimene saadik Eestis, resideerides küll ise Helsingis.
• 22.03.1921 asutati Tallinnas Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut, mille eesotsas seisid Robert Holst ning Jakob Tillo. Kaasatud olid aga veel ka Madis Jaakson, Otto Strandman ja Martin Christian Luther. Ettevõtte algne põhikapital oli 10 miljonit Eesti marka, millest ligi 60% kuulus Holstile.
• 22.03.1921 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Lätis Aleksander Hellat, kes resideeris Riias ja oli alates oktoobrist 1920 tegutsenud Eesti esindajana Lätis. Eesti esimene esindaja Lätis oli Theodor Tallmeister, kes oli asunud sellesse ametisse 18.07.1919.
Aprill 1921• 05.04.1921 lahkus Riigikogust Jaan Reinberg ning tema asemele asus Jaan Kurgema.
• 07.04.1921 tunnustas Valgevene de jure Eesti Vabariiki.
• 12.04.1921 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Paul Leis ja teda asendas Karl Ipsberg. Samal päeval lahkus Riigikogust ka Mart Kiirats, kelle asemele asus Jaan Saul.
• 22.04.1921 tunnustas Šveits de jure Eesti Vabariiki.
• 27.04.1921 asus Konstantin Pätsi esimese valitsuse siseminister Karl Einbund ka hoolekandeministri kohusetäitjaks.
Mai 1921• 01.05 1921 hakkas Eestis kehtima Ida-Euroopa aeg.
• 01.05 1921 korraldasid kommunistid Tallinnas ulatusliku demonstratsiooni.
• 09.05 1921 loodi Rakvere Eesti Haridusseltsi (asutatud 1907) ja Rakvere Rahvamaja Seltsi (asutatud 1920) ühinemisel Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Selts, mille etteotsa valiti Rakvere toonane linnapea Jakob Liiv. Uue seltsi käsutusse läks ka endise Rakvere mõisa peahoone, mille hooldamiseks senine Rakvere Rahvamaja Selts oli loodudki.
• 09.05.1921 asus alates 25. jaanuarist vabaks jäänud Eesti Panga direktori ametikohale Leo Sepp.• 10.05.1921 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Jaan Kurgema ja tema asemele asus Mihkel Haus.
• 13.05.1921 alustasid Tallinnas Narva ja Pärnu maanteel osaliselt endist hobutrammiliini kasutades liiklemist mootortrammid.
• 26.05.1921 kinnitati Riigikogu istungil Riigi Statistika Keskbüroo põhikiri. Vastavalt põhikirjale kujunes keskbüroo esmaseks ülesandeks üldriikliku statistika korraldamine 1) demograafia alal (rahvaarv ja liikumine, rahva tervishoid, rahva haridus, rahva kõlblus, rahva hoolekanne); 2) põllumajanduse alal (pinnaalade statistika, kultuuri seisude statistika, saakide statistika, loomade statistika); ja 3) üldmajanduse alal (tööstuse statistika, töö statistika, välis- ja sisekaubanduse statistika; rahanduse statistika, side ja liikumise statistika). Riigi Statistika Keskbüroo allus riigisekretärile, seisis riigivanema järelevalve all ja tema tegevust juhatas keskbüroo juhataja (1927. aastast direktor), kelle nimetas ametisse valitsus riigisekretäri ettepanekul.Juuni 1921
• 10.06.1921 ülendati sõjavägede dermatoloog-konsultant sanitaarteenistuse polkovnik Aleksander Paldrok sanitaarteenistuse kindralmajoriks. Samal päeval pälvis sanitaarteenistuse kindralmajori auastme ka sõjavägede neuroloog-konsultant Ludvig Puusepp (Puusep).
• 22.06.1921 tunnustas Liechtenstein de jure Eesti Vabariiki.
• 26.06.1921 tunnustas Austria de jure Eesti Vabariiki.
Juuli 1921
• 09.07.1921 tunnustas Saksamaa de jure Eesti Vabariiki.
• 10.07.1921 pälvis sõjaväe kirurg-konsultant Werner Zoege von Manteuffel sanitaarteenistuse kindralmajori auastme.
• 16.07.1921 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Mihkel Haus ja tema asemele asus Jüri Reinthal.
• 29.07.1921 tegi sama aasta märtsis asutatud lennufirma Aeronaut oma esimese rendilennukiga reisi: postilennuk lendas Tallinnast Riiga. Esimesel kuul tehti kokku 17 edasi-tagasi lendu. Lisaks tavapärasele postile toimetati kohale 38 reisijat ja 1 koer.
Et Aeronaudil päris alguses oma lennukeid (ka rendilennukeid) ei olnud, kasutati selleks veel enne Tallinna ja Riia lennuühenduse sisseseadmist partnerite õhumasinaid. Nii avati rootslaste toel 19.07.1921 Tallinna ja Stockholmi lennuühendus, kus lennukid sõitsid kaks korda nädalas. Hiljem hakati sealgi kasutama Aeronaudi enda lennukeid.
• 30.07.1921 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Adam Bachmann ning tema asemele asus Jakob Westholm.
August 1921
• 05.08.1921 abistas Eesti näljahädas Venemaad 10 miljoni margaga.
• 10.08.1921 asutasid 15 Riigikogu liiget Parlamentidevahelise Ühingu Eesti rühma, mille esimeheks sai Mihkel Martna.
September 1921
• 12.09.1921 toimus lauljate kongress, kuhu 30 lauluseltsi koos oma 1498 lauljaga olid läkitanud ühtekokku 58 esindajat. Kongressil asutati Lauljate Liit ja võeti vastu selle põhikiri. Lauljate Liit, mis registreeriti ametlikult 22.12.1921, tegutses kuni suveni 1940, mil punavõimud selle laiali saatsid. Aastail 1924-1940 andis Lauljate Liit välja kord kuus ilmunud Muusikalehte. 28.03.1982 asutatud Kooriühing loeb end alates novembrist 1993 Lauljate Liidu õigusjärglaseks.
• 14.09.1921 tegi EV Valitsus määruse Kütteainete Keskkomitee likvideerimiseks. Esiteks oli küttekriis Vabadussõja järel lahenemas, ja teiseks, keskkomiteele allutatud tubratööstustes valmistatud turvas oli põletamiseks enamjaolt kõlbmatu, mis lõpptulemusena tõi kaasa enam kui 15 miljoni marga suuruse kahjumi. Lisaks avastati mitmeid kuritarvitusi. Kütteainete Keskkomitee lõpetas tegevuse 27.01.1922, mil alustas tegevust likvideerimiskomisjon. Keskkomitee funktsioonid anti osaliselt üle Riigi Metsatööstusele ja Riigi Turbatööstusele. Komisjon realiseeris nii Kütteainete Keskkomitee kui ka tema allasutuste varad, ettevõtte lõpparuanne koostati küll alles 31. detsembriks 1925.• 22.09.1921 võeti Eesti, Läti ja Leedu Rahvasteliidu täiskogu liikmeks. Genfis viibis sel puhul Eesti delegatsioon, mida juhtis välisminister Ants Piip.
Oktoober 1921
• 07.10.1921 lahkus Riigikogu I koosseisust Georg Tamm ja tema asemele asus Juhan Koppel.
• 07.10.1921 nimetati Eesti Panga presidendi kohusetäitja Eduard Aule ametlikult Eesti Panga presidendiks.
• 08.10.1921 asutati Eesti Arhitektide Ühing, mida praegune Eesti Arhitektide Liit peab oma eelkäijaks. Eesti Arhitektide Ühingu asutajaiks olid Karl Burman sen, Ernst Ederberg, Eugen Habermann, Erich Jacoby, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kühnert, Anton Soans, Karl Tarvas ja Franz de Vries. Ühing seadis enda eesmärgiks koondada Eesti arhitekte ehituskunsti edendamiseks.
• 10.10.1921 tunnustas Vatikan ehk Püha Tool de jure Eesti Vabariiki. Vatikan oli Eesti iseseisvust tunnustanud de facto küll juba 11.04.1919.
• 11.10.1921 astus Riigikogu I koosseisust tagasi Juhan Jans.
• 13.10.1921 asus Riigikogu I koosseisus kaks päeva varem ehk 11.10.1921 tagasi astunud Juhan Jansi asemele Artur Bach.
• 15.10.1921 lahkus Riigikogust Aleksander Kaar ja tema asemele asus Friido Kirs.
• 18.10.1921 astus Riigikogu I koosseisust tagasi Artur Bach ja tema asemele asus Peeter Treiberg (Tarvel).
• 19.10.1921 asus Riigikogu I koosseisust tagasi astunud Johannes Allikso asemele Eduard Kägu. Samal Päeval astus tagasi veel ka Jaan Santa, keda asendas Villem Tiideman.
• 21.10.1921 astus Riigikogust tagasi Peeter Puusepp ja teda asendas Tõnis Pedak.
• 26.10.1921 tegi Riigikogu juhatus otsuse, millega Paul Abramson tagandati Riigikogu liikmete hulgast. Abramsoni asemel arvati Riigikogusse Johan Anderson.
November 1921
• 02.11.1921 astus Riigikogu I koosseisust tagasi Friido Kirs ja tema asemele asus Timotheus Grünthal.
• 11.11.1921 andis 26. oktoobril 1921 Riigikogusse arvatud Johan Anderson teada, et ta loobub Riigikogu liikme volitustest. Et samamoodi toimis ka temast nimekirjas järgmisel kohal asunud Jüri Parinbach (hilisema nimega Jüri Parijõgi), siis arvati Riigikogusse Voldemar Oras.
• 15.11.1921 asus Riigikogu I koosseisust tagasi astunud Villem Tiidemani asemele Jaan Leeto. Samal päeval lahkus Riigikogust ka Jüri Reinthal, kelle asemele asus Aleksander Prass.
• 16.11.1921 otsustas EV Valitsus vabastada riigiametitest välisriikide kodakondsusega inimesed.
• 18.11.1921 nimetati Otto Strandmani asemel Riigikogu I koosseisu juhatuse esimeheks Juhan (Johann) Kukk. Samal päeval loobus Kukk kaubandus- ja tööstusministri ning tööministri kohusetäitja ülesannetest Konstantin Pätsi esimeses valitsuses. Kaubandus-tööstusministri kohuseid asus täitma teedeminister Karl Ipsberg.
• 23.11.1921 asus Konstantin Pätsi esimese valitsuse rahaminister Georg Vestel ka riigivanema asetäitjaks. Samal päeval asus välisminister Ants Piip valitsuses ühtlasi kaubandus- ja tööstusministri kohusetäitjaks, loobudes samas teedeministri kohustest, mida asus täitja Bernhard Rostfeld
• 25.11.1921 asus Riigikogu I koosseisus tagasi astunud Timotheus Grünthali asemele Aleksander Hint.
• 25.11.1921 sõlmisid Eesti ja Ukraina sõpruslepingu, milles vastastikku tunnustati teineteise iseseisvust. Ukraina küll ühines 30.12.1922 liidulepinguga, mis sai aluseks NSV Liidu moodustamisele.
Detsember 1921• 02.12.1921 ülendati sõjavägede staabi ülem polkovnik Paul Lill kindralmajoriks.
• 05.12.1921 tunnustas Brasiilia de jure Eesti Vabariiki.
• 06.12.1921 lahkus Riigikogust Artur Liiberg ja tema asemele asus Jaan Tiks. Enne Tiksi oli küll järgmine nimekirjas August Leps, kes aga loobus oma kohast.
• 07.12.1921 arvati Riigikogust välja Aleksander Prass, kes oli võtnud Venemaa kodakondsuse.
• 14.12.1921 astus Riigikogu I koosseisust tagasi Martin Bleimann ja tema asemele asus Kustas Köidam.
• 15.12.1921 asus Riigikogust välja langenud Aleksander Prassi asemele sai Aksel Brehm, kes aga juba järgmisel päeval ehk 16.12.1921 teatas samuti loobumisest.
• 16.12.1921 loobus Konstantin Pätsi esimese valitsuse siseminister Karl Einbund hoolekandeministri kohusetäitja ametist seoses Kristjan Kaarna nimetamisega töö- ja hoolekandeministriks. Lisaks loobus Bernhard Rostfeld teedeministri kohustetäitja ülesannetest seoses Karl Ipsbergi nimetamisega teedeministriks. Ipsberg võttis Ants Piibult üle ka kaubandus- ja tööstusministri kohusetäitja ameti.
• 29.12.1921 tunnustas Tšehhoslovakkia de jure Eesti Vabariiki.
• 30.12.1921 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Poolas Aleksander Hellat, kes andis oma volikirjad üle 21.02.1922 ja resideeris Varssavis juba juunist 1921, mil ta asus tegutsema peakonsulina. Poola esimene saadik Eestis Waclaw Dobrzynski nimetati küll alles 08.12.1923, kuid oli sinnani tegutsenud Poola asjurina Eestis alates oktoobrist 1922. Resideeris Tallinnas. Olgu öeldud, et Poolal oli oma diplomaatiline esindaja Tallinnas juba oktoobrist 1919.
1922
Jaanuar 1922
• 01.01.1922 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 097 733 inimest. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 076 543.
• 25.01.1922 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Suurbritannias Oskar Kallas, kes andis oma volikirjad üle 28.03.1922 ning resideeris Londonis. Suurbritannia oli tunnustanud Eesti iseseisvust de facto juba 20.03.1918, de jure aga 26.01.1921. Eesti esimene esindaja Suurbritannias oli Ants Piip alates veebruarist 1918.
• 30.01.1922 tunnustas Island de jure Eesti Vabariiki. Et Islandi välissuhteid korraldas sel ajal Taani, käis toona Eesti ja Islandi omavaheline suhtlemine üksnes läbi Islandi esindaja Taanis.Veebruar 1922
• 19.02.–20.02.1922 toimusid Valgas Säde seltsi ruumides Lõuna-Eesti põllumeeste päevad.
• 22.02.1922 nimetas Tallinna Linnavolikogu seni linna keskel asunud Peetri platsi ümber Vabaduse platsiks. Omaaegne Heinaturg nimetati Peetri platsiks 1910. aastal, mil möödus 200 aastat Eesti ühendamisest Venemaaga ning sel puhul avati 12.10.1910 (vkj 29.09.1910) Kaarli puiestee ja Harju tänava sihtide ristumiskohas Peeter I ausammas näoga Harju tänava suunas. 1922. aasta esimestel kuudel oli linnavolikogus korduvalt arutusel ka Peeter I pronkskuju mahavõtmine, kuid otsust ei sündinudki. Kuni valitsus haaras initsiatiivi enda kätte ja toonane siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) andis selleks lõpuks korralduse, mille järel alustati 28.04.1922 ettevalmistusi kuju mahavõtmiseks. Tõid tehti peamiselt öösel. Lõplikult võeti kuju maha 30.04.1922 varajastel hommikutundidel.
Vabaduse plats kandis oma nime kuni 1941. aasta kevadeni, mil see nimetati ümber Võidu väljakuks, sama aasta sügisel aga uuesti Vabaduse väljakuks. Alles 1948 nimetati Vabaduse väljak uuesti Võidu väljakuks, kuni mais 1989 sai sellest taas Vabaduse väljak.
Märts 1922
• 07.03.1922 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Jakob Meerits ja tema asemele asus Vladimir Binsol.
• 10.03.1922 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Karl Ellis, tema asemele asus Paula Järv. Lisaks lahkus Riigikogust Hans Kruus ja tema asemele pidi asuma Jaan Kalla, kes aga juba 15.03.1922 samuti tagasi astus.
• 14.03.1922 lahkus Riigikogu I koosseisust Jaan Järve ja tema asemele asus Alfred Teppan. Samal päeval arvati Riigikogust välja Jaan Leeto, kelle asemele asus Arnold Sommerling.
• 15.03.1922 asus Riigikogu I koosseisus tagasi astunud Johann Soansi asemele
Sergei Andrejev. Samuti Riigikogu kohast loobunud Jaan Kalla asemele asus Karl
Stallmeister.
• 17.03.1922 kirjutati Poola pealinnas Varssavis alla poliitiline leping Eesti, Soome, Läti ja Poola vahel. Lepingule kirjutasid alla nelja riigi välisministrid, Eesti poolt Ants Piip. Lepingu artiklis I kinnitati, et nelja riigi valitsused kinnitavad rahulepingute vastastikust tunnistamist, mis lõpetasid sõjaseisukorra 2. veebruaril 1920 Eesti ja Vene, 11. augustil 1920 Läti ja Vene, 14. oktoobril 1920 Soome ja Vene ning 13. märtsil 1921 Poola ja Vene, Ukraina ja Valgevene vahel. Artiklis II kohustuti tegema mitte ühtegi lepingut, “mis otsekoheselt või kaudselt vastu käiks ühele nende riikide seast“. Artikkel III kõlas aga nii: „Et oma isekeskisi suhteid täiele selgusele viia ja nende tõsidust garanteerida, peab igaüks konverentsil esitatud valitsustest siit alates kolmele teisele valitsusele teadustama lepingute teksti, mis tema ja ühe või mitme võõra valitsuse vahel tehtud.“ Jutt on 13.03.1922 Varssavis alanud Eesti, Soome, Läti ja Poola konverentsist, mille viimasel päeval kõnealune leping vastu võetigi. Riigikogu kinnitas nimetatud lepingu oma 08.04.1922 tehtud otsusega, mis ilmus koos lepingu tekstiga 25.04.1922 ilmunud Riigi Teatajas.
• 28.03.1922 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Arnold Sommerling ning tema asemele asus Jaak Jakobson.
Aprill 1922
• 03.04.1922 suri Riigikogu liige Aksel Kallas, kelle asemele nimetati 07.04.1922 Madis Rookman.
• 07.04.1922 arvati Riigikogu I koosseisust välja Jaak Jakobson, kes oli saanud Venemaa kodakondsuse, ja tema asemele asus Adolf Leevald. Samal päeval asus Riigikogu liikmeks ka Madis Rookman (03.04.1922 surnud Aksel Kallase asemel).
• 25.04.1922 lahkus Riigikogu I koosseisust Paula Järv ja tema asemele asus Karl Tammik. Lisaks lahkus Riigikogust Kustas Köidam, keda asendas August Putk.
Mai 1922
• 05.05.1922 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Karl Tammik ja tema asemele asus Johan Teng.
• 15.05–17.05.1922 oli riigivanem Konstantin Päts visiidil Soomes.
• 19.05.1922 tunnustas Kreeka de jure Eesti Vabariiki.
• 19.05.1922 astus Eesti Ülemaailmse Postiliidu liikmeks.
• 20.05.1922 tunnustas Bulgaaria de jure Eesti Vabariigi.
• 23.05.1922 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Hollandis (Madalmaades) Oskar Kallas, kes ise resideeris Londonis.
• 30.05.1922 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega piirivalve määrati Siseministeeriumi koosseisu.Juuni 1922
• 22.06.1922 astus Riigikogust tagasi August Putk, keda asendas August Sprenk (hilisema nimega August Saluste).
• 27.06.1922 võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse, milles oli öeldud, et „Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine)-must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11.“ Samas lisati, et riigilipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.
Juuli 1922
• 28.07.1922 teatas USA konsul Tallinnas välisminister Ants Piibule, et USA tunnustab Eesti Vabariiki de jure. Analoogse avaldus tegid Ühendriikide konsulid samal päeval ka Lätis ja Leedus.
August 1922
• 27.08.1922 avati Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi ruumides Kloostri tänavas Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu esimene kunstinäitus. Sealt alates muutusid sellelaadse näitused iga-aastasteks.
• 31.08.1922 võttis Eesti lennundusfirma Aeronaut üle Tallinna ja Riia vahelise lennuliini, mida hakkas teenindama Taanist ostetud lennuk Sablatnig P-3.
September 1922
• 02.09.1922 avati Tallinna üle-eestiline põllumajandusnäitus.
• 03.09.1922 korraldati Harjumaal Peningi valla Võisilma talus põrandaaluse Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu asutamiskongress.
• 12.09.1922 toimus Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone pidulik avamine. Riigikogu hoone projekteerisid arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson.
• 15.09.1922 lahkus Riigikogust August Marfeldt (hilisem Maramaa) ja tema asemele asus Aleksander Tulp.
• 20.09.1922 moodustati Siseministeeriumi koosseisus Piirivalve Valitsus.
• 23.09.1922 astus Riigikogus tagasi Hans Martna ja teda asendas Märt Raud.
• 25.09.1922 lahkus Riigikogust Jüri Uluots ja tema asemele asus Johannes Villman.
• 29.09.1922 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Märt Raud ja tema asemele asus Robert Astrem. Lisaks arvati Riigikogust välja Adolf Leevald, Johan Teng ja Johannes Vanja, kes olid sama aasta mais nn 115 protsessil mõistetud Eesti Vabariigi seadusliku riigikorra kukutamise katse eest kaheksaks aastaks sunnitööle. Leevaldi asemel asus Riigikogusse Jaan Tomp ja Vanja asemel Johannes Reesen. Kommunist Tengi asemel pääses Riigikogusse aga hoopis Jüri Jaakson Rahvaerakonnast, sest kommunistide nimekiri oli end jõudnud juba ammendada. Jaaksoni volitused said kinnituse 3. oktoobril 1922.
Oktoober 1922
• 03.10.1922 asus Riigikogu I koosseisus 29.09.1922 tagandatud Johan Tengi asemele Jüri Jaakson.
• 06.10.1922 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Rumeenia Aleksander Hellat, kes oli 1921. aastast tegutsenud samas asjurina ning resideeris Varssavis.
• 17.10.1922 astus Riigikogust tagasi Peeter Treiberg (hilisema nimega Peeter Tarvel) ja tema asemele asus Johannes Lehman.• 18.10.1922 asus Riigikogu I koosseisus tagasi astunud Julius Seljamaa asemele Karl Liivak.
• 20.10.1922 lahkusid Konstantin Pätsi esimesest valitsusest Eesti Tööerakonda kuulunud välisminister Ants Piip ning töö- ja hoolekandeminister Kristjan Kaarna.
• 21.10.1922 esitas Konstantin Pätsi valitsus tagasiastumispalve. Uus valitsus astus ametisse 21. novembril 1922.• 24.10.1922 võttis Riigikogu vastu kodakondsusseaduse.
• 28.10.1922 lahkus Riigikogust Anton Uesson ja tema asemele asus Villem Reinok.
November 1922
• 01.11.1922 asus Riigikogu I koosseisus tagasi astunud Johannes Lehmani asemele Eduard Kirs.
• 01.11.1922 asus vastloodud Piirivalve Valitsuse esimese juhina ametisse kolonelleitnant Ants Kurvits. Seda päeva peab Eesti piirivalve ka oma sünnipäevaks.
• 20.11.1922 nimetati Juhan Kuke asemel Riigikogu I koosseisu juhatuse esimeheks Konstantin Päts ja Artur Tupitsa asemel juhatuse sekretäriks Tõnis Kalbus.
• 21.11.1922 asus Konstantin Pätsi valitsuse asemel ametisse uus, Juhan Kuke juhitud valitsus. Sellesse kuulusid: riigivanem Juhan (Johann, Johannes) Kukk, raha ja kaubandus-tööstusminister Georg Vestel, sõjaminister Jaan Soots, põllutööminister Bernhard Rostfeld (Roostfelt), teedeminister Karl Ipsberg, kohtuminister Jaak Reichmann, töö- ja hoolekandeminister Christjan Kaarna ja haridusminister Aleksander Veidermann (Veiderma). 28. novembril 1922 liitus valitsusega välisminister Aleksander Hellat ja 7. aprillil 1923 siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Nimetatud valitsus püsis võimul kuni 2. augustini 1923.
• 24.11.1922 lahkus Riigikogust Villem Reinok ja tema asemele asus Rudolf Paabo.
• 28.11.1922 asus Juhan Kuke valitsuse välisministriks Aleksander Hellat.
• 29.11.1922 astus Riigikogu I koosseisus tagasi Rudolf Paabo ja teda asendas Paul Öpik.Detsember 1922
• 01.12.1922 asus rahaminister ning kaubandus- ja tööstusminister Georg Vestel
riigivanem Juhan Kuke juhitud valitsuses riigivanema asetäitjaks.
• 04.12.1922 lahkus Riigikogust Johan Semm ja tema asemele asus Karl Piirisild.
• 06.12.1922 Riigikogu I koosseisust arvati välja Sergei Andrejev ja Eduard Kägu, kes olid kommunistliku kihutustegevuse eest süüdi mõistetud. Nende asemel asusid Riigikogusse vastavalt Alfred Maurer ja Aleksander Raudkepp.
• 28.12.1922 algas esmakordselt Eesti Vabariigis rahvaloendus (eelmised kaks rahvaloendust olid läbi viidud Tsaari-Venemaa koosseisus aastail 1881 ja 1897).
1922. aasta loenduse kohaselt oli Eesti rahvaarv 1 107 059, kellest 520 239 ehk 47% olid mehed ja 586 820 ehk 53% naised. Linnades elas loenduse andmeil 298 873 inimest (neist Tallinnas 122 419) ja maal 791 934 inimest. Eestlasi oli kogu rahvastikust 87,7%, venelasi 8,2% sakslasi 1,7%, rootslasi 0,7%, lätlasi ja juute võrdselt 0,4%.
1923
Jaanuar 1923
• 01.01.1923 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 107 130 inimest, sealhulgas meessoost 520 366 ja naissoost 586 764. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 097 733.
• 03.01.1923 lahkus Riigikogust Karl Stallmeister, keda asendas Aleksander Pärn.
• 11.01.1923 anti teada, et Riigikogu I koosseisus on tagasi astunud Paul Öpik ja teda asendas Karl Mikita. Lisaks astus Riigikogu I koosseisus tagasi Georg Stackelberg, kelle asemele asus Berend von Wetter-Rosenthal.
• 14.01.1923 loodi Rahvasteliidu Eesti Ühing.
• 17.01.1923 lahkus Juhan Kuke valitsusest kohtuminister Jaak Reichmann. Kaks päeva hiljem, 19.01.1923 asus kohtuministri kohusetäitjaks välisminister Aleksander Hellat.
• 27.01.1923 kehtestati riigivanema tervistusmarsiks senise „Porilaste marsi“ asemel Eero Liivese poolt aastal 1922 loodud „Pidulik marss“.
Veebruar 1923• 17.02.–19.02.1923 viidi Eestis läbi esimene rahvaküsitlus, kus kaalukeelel oli usuõpetuse kuulumine avalike algkoolide õppekavasse. Usuõpetuse õppekavasse lülitamise poolt oli 328 383 ja vastu 130 675 inimest.
• 22.02.1923 tunnustas Luksemburg de jure Eesti Vabariiki. Samal päeval saatis Luksemburgi välisminister kirja sooviga sõlmida Eestiga tööstus- ja kaubamärkide kaitse leping.
• 22.02.1923 ülendati sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülem sanitaarteenistuse kolonel Artur Lossmann sanitaarteenistuse kindralmajoriks.
Märts 1923
• 01.03.1923 võttis Riigikogu vastu trükiseaduse.
• 02.03.1923 lahkus Riigikogust Aleksander Tulp ja teda asendas Johannes Orik (hilisema nimega Juhan Ennulo).
• 09.03.1923 võttis Riigikogu vastu kalapüügiseaduse.
• 12.03.1923 asus Riigikogu I koosseisus tagasi astunud Johannes Oriku asemele Peeter Adamson.
Aprill 1923
• 19.04.1923 otsustas Valga Linnavolikogu liita Valga linnaga Puraküla, mille tulemusena kasvas linna elanike arv ligi 2000 inimese võrra.
• 23.04.1923 suri Valga tuntud ärimees Jaan Klasmann (sündinud 17.02.1866), kes pidas Valga kesklinna omanimelist poodi koos laoruumidega, oli Valga Kaupmeeste Ühingu asutajaliige ning lõi aktiivselt kaasa mitmetes seltsides.
Mai 1923
• 5.05.–07.05.1923 toimusid II Riigikogu valimised. Nimekirjadesse oli kantud 702 542 hääleõiguslikku kodanikku, kellest käis valimas 67,9%. II Riigikogus said valimiste tulemusena Põllumeeste Kogud 23 mandaati, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Erakond 15 mandaati, Tööerakond 12 mandaati, Töörahva Ühine Väerind 10, Eesti Rahvaerakond ja Kristlik Rahvaerakond kumbki 8 mandaati, Iseseisev Sotsialistlik Töölispartei 5 mandaati, Rahvuslik Vabameelne Partei, Vene ühendatud parteid ning asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate ühendus igaüks 4 mandaati, Saksa-Balti Erakond 3, Majaomanikkude Seltside Liit 2 mandaati ning Üürnike Ühendus ja Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit kumbki ühe mandaadi.
• 20.05.1923 võttis Piirivalve Valitsus kaitseväelt lõplikult üle kogu riigipiiri valvamise kohustuse.
• 30.05.1923 lõpetas I Riigikogu oma tegevuse. Kaks aasta ja veidi enam kui kaks kuud tegutsenud I Riigikogu pidas kokku 87 koosolekut, kus võeti vastu 230 erinevat seadust ja määrust. 31. maist 1923 hakkasid kehtima II Riigikogu volitused.
Juuni 1923
• 07.06.1923 kogunes oma esimesele istungile II Riigikogu. Riigikogu esimeheks valiti Jaan Tõnisson.
• 15.06.1923 suri Tartus Riigikohtu liige Paul Beniko (sündinud 09.06.1866).
• 30.06.‒02.07.1923 toimus Tallinnas Kadriorus VIII üldlaulupidu, mis oli esimene iseseisvas Eesti Vabariigis. Laulupeol osales 386 kollektiivi kokku 10 562 lauljaga. Kooride üldjuhtideks olid Anton Kasemets ja Juhan Simm. Puhkpilliorkestreid juhatas Eduard Knude, sõjaväeorkestreid Gerog Reder.
Laulupidude traditsioonile pandi alus Tartus 18.‒20. juunini 1869, mil toimus Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli puhul I üldlaulupidu. Tartus toimus 20.‒22.06.1879 ka II üldlaulupidu. III üldlaulupidu, mis korraldati vaid aasta hiljem, 11.‒13.06.1880, toimus esimest korda Tallinnas. Sedavõrd lühike ajavahe II ja III laulupeo vahel oli tingitud sellest, et III üldlaulupeoga väljendati tänu keiser Aleksander II 25-aastasele valitsemisele. IV ja V üldlaulupidu toimusid taas Tartus, vastavalt 15.‒17. juunini 1891 ja 18.‒20. juunini 1894. Kaks aastat hiljem, 8.‒10. juunini 1896 toimunud VI üldlaulupidu korraldati jällegi Tallinnas, et sinna jäädagi. Enne I maailmasõda jõuti korraldada veel üks üldlaulupidu, sedakorda VII, mis toimus 12.‒14. juunini 1910 samuti Tallinnas.
Juuli 1923
• 02.07.1923 asutati Eesti‒Vene Kaubanduskoda.
• 03.07.1923 suri Valerian Baggo (sündinud 13.05.1843, ka Valerian von Baggehufwudt), kes oli seisnud Saku õlletootmise eesotsas juba alates 1866. aastast.
• 07.07.1923 sõlmisid Eesti ja Rootsi kaubanduslepingu.• 17.07.1923 alustati Sonda ja Mustvee vahelise kitsarööpmelise raudtee ehitust, mille käigus leidis rakendamist ka juba eelnevalt valminud 18 kilomeetri pikkune metsaveolõik Jõepereni.
August 1923
• 02.08.1923 astus ametisse uus, Konstantin Pätsi juhitud valitsus. Selle koosseisu kuulusid: riigivanem Konstantin Päts, rahaminister Georg Vestel, siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), välisminister Friedrich Karl Akel, haridusminister Aleksander Veidermann (Veiderma), sõjaminister Ado Anderkopp, teedeminister Karl Ipsberg, kaubandus-tööstusminister Bernhard Rostfeld (Roostfelt), põllutööminister August Kerem, töö- ja hoolekandeminister Oskar Amberg. 12. oktoobril 1923 liitus valitsusega kohtuminister Rudolf Gabrel. Nimetatud valitsus püsis võimul kuni 26. märtsini 1924, mil ametisse astus Freidrich Karl Akeli juhitud valitsus.
• 17.08.1923 tunnustas Hiina de jure Eesti Vabariiki.
• 29.08.1923 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Saksamaal Karl Menning, kes resideeris ka ise Berliinis ja oli juba alates veebruarist 1921 Saksamaal asjurina tegutsenud.
• 30.08.1923 tegi Eestisse visiidi Suurbritannia parlamendidelegatsioon.September 1923
• 15.09.1923 lõpetas Tallinna Tehnikumi inseneride esimene lend.
• 22.09.1923 ilmus pere- ja noorsooajakirja Ronk esimene number. Ajakirja peatoimetajaks oli Helmi Jansen.
Oktoober 1923
• 04.10.1923 avati Tallinna ja Berliini vahel regulaarne lennupostiühendus.
• 08.10.1923 avati Tallinna ja Helsingi vahel regulaarne lennuühendus.
• 16.10.1923 korraldati Tallinnas kolme Balti riigi esimene rahandusalane konverents, kus Eesti tegi muu hulgas teatavaks, et kogu riigis käibel oleval rahal on tagatud kullakate.
November 1923
• 01.11.1923 Tallinnas toimunud Eesti-Läti konverentsil kirjutati alla sõjalis-poliitilise liidu loomise lepingule, mille kohaselt võtsid Eesti ja Läti vastastikku kohustuse osutada abi kolmanda riigi kallaletungi korral.
• 03.11.1923 nimetati Ants Piip Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks USAs Washingtonis. Oma volikirja andis Piip USA riigisekretärile üle 31.12.1923. Piip tegutses saadikuna kuni 1925. aasta detsembrini, lahkudes USAst 28.12.1925.
• 13.11.1923 lahkus valitsusest teedeminister Karl Ipsberg. Tema koht jäigi täitmata, kuni 16. märtsil 1924 nimetati ametisse uus valitsus.
• 25.11.1923 avati Tallinna hipodroom, kus selleks ajaks oli valmis saanud 1000 meetri pikkune galopirada ja 1100 meetri pikkune traavirada.
Detsember 1923• 08.12.1923 registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukohtus Eesti Olümpia Komitee põhikiri.
• 14.12.1923 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Belgias Karl Robert Pusta, kes oli alates märtsist 1921 tegutsenud asjurina ja resideeris alaliselt Pariisis. Poola esimene saadik Eestis, Bernard de l´Escaille andis oma volikirjad üle 15.06.1922, kuid temagi eri resideerinud Tallinnas, vaid Varssavis. Belgia oli tunnustanud Eesti iseseisvust de facto 07.06.1920 ning de jure 26.01.1921.
• 14.12.1923 asutati Tallinnas Toompeal NMKÜ ruumides kokku tulnud koosolekul Eesti Käsipalli Liit, mis ühendas nii korv- kui ka võrkpalli harrastajaid. Sestap peavadki seda päeva on sünnipäevaks nii praegune Eesti Korvpalliliit kui ka Eesti Võrkpalliliit. Eesti Käsipalli Liidu viieliikmelise juhatuse esimeheks valiti Aleksander Strömling (1894‒1953, kandis aastast 1935 nime Aleksander Matsalu). Eesti meistrivõistlusi nii korv- kui ka võrkpallis alustati aastal 1925.
1924
Jaanuar 1924
• 01.01.1924 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 114 498 inimest, sealhulgas meessoost 523 837 ja naissoost 590 661. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 107 130.
• 02.01.1924 hakkas Pärnus ilmuma ajaleht Pärnu Postimees, mille väljaandja ja vastutav toimetaja oli Hugo Kuusner. Pärnu Postimees vahetas välja Postimehe Pärnu väljaande, mille viimane number ilmus 31.12.1923.
• 12.01.1924 ilmus Pärnumaa Teataja esimene number. Kaks korda nädalas ilmuvat lehte hakkas välja andma Pärnu Maakonna Põllumeeste Esitus.
• 23.01.1924 tunnustas Türgi de jure Eesti Vabariiki.
Veebruar 1924
• 21.02.1924 valis Eesti Spordi Keskliidu esindajate peakoosolek loodava Eesti Olümpiakomitee koosseisu 13 eluaegset liiget, kelleks osutusid Jaan Tõnisson, Johan Laidoner, Georg Vestel, Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), Ado Anderkopp, dr. Friedrich Karl Akel, dr. Oskar Kallas, dr. Heinrich Koppel, Karl Pusta, Artur Uibopuu, Eduard Aule, Konrad Mauritz ja Anton Uesson. Neile lisandus EOK auesimehena Konstantin Päts. Täiendavalt valiti EOK koosseisu Leopold Tõnson kui Spordi Keskliidu esindaja.
Märts 1924
• 10.03.1924 esitas Konstantin Pätsi juhitud valitsus tagasiastumispalve.
• 22.03.‒24.03.1924 toimus Tallinnas III üleriigiline asunike ja riigirentnike kongress.
• 26.03.1924 astus ametisse uus, Friedrich Karl Akeli juhitud valitsus, mille koosseisu kuulusid: riigivanem Friedrich Karl Akel, välisminister Otto Strandman, siseminister Theodor Rõuk, põllutööminister August Kerem, haridusminister Hugo-Bernhard Rahamägi, töö- ja hoolekandeminister Cristjan Kaarna, kohtuminister Rudolf Gabriel, sõjaminister Oskar Amber ja teedeminister Karl Kark. 1. aprillist liitus valitsusega rahaminister Karl (Kaarel) August Baars.
Aprill 1924
• 11.04.1924 otsustasid Eesti Naisüliõpilaste Seltsist Ilmatar lahkunud liikmed asutada Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Ahava, mis jõudis tegutseda kuni novembrini 1930.
Mai 1924
• 02.05.1924 tunnustas Kuuba de jure Eesti Vabariiki.
• 05.05.1924 kogunes detsembris 1923 moodustatud Eesti Olümpia Komitee juhatus. EOK juhatuse esimeseks esimeheks valiti Karl Friedrich Akel.
• 11.05.1924 läks Haapsalust eetrisse esimene ringhäälingu katsesaade Eestis. Regulaarse ringhäälingu alguspäevaks peetakse Eestis 18. detsembrit 1926, mil Tallinnas alustas tööd Kopli raadiojaam.
• 14.05.1924 lahkus välisministri ametist Otto Strandman, et asuda rahaministriks. Senine rahaminister Karl (Kaarel) August Baars lahkus valitsusest.
• 14.05.1924 avati pidulikult Ellamaa Elektrijaam, mis valmis
tegelikult juba 1923. aasta lõpul. Jaama algne võimsus oli 1400 kW, mis kasvas
aga 1940. aastaks 8,5 MW-ni. Elektrijaama hoone koosnes kolmest põhiosast:
katlamaja, generaatorisaal ning jaotla. Ellamaa Elektrijaamas lõpetati elektri
tootmine 01.05.1966, mille järel toimis jaam ligi 40 aastat Turba asula
katlamajana. Elektrijaama hoonestik restaureeriti aastaks 2017 ning alates sama
aasta juulist asub seal Mootorispordi Muuseum.
Juuni 1924
• 06.06.1924 asus välisministri ametisse Karl (Kaarel) Robert Pusta.
Juuli 1924
• 10.07.1924 tuli Eduard Pütsep Prantsusmaal Pariisis toimunud suveolümpiamängudel kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus olümpiavõitjaks.
August 1924
• 01.08.1924 kehtestas Holland suhetes Eestiga viisavabaduse.
• 16.08.1924 mõrvasid kommunistid Abjas Riigikogu liikme Jaak Nanilsoni (sündinud 1880), kes oli teatanud, et lahkub kommunistide parlamendirühmast ja liitub iseseisvate sotsialistide rühmaga.
September 1924
• 20.09.1924 kell 11.15 väljus Tallinna Balti jaamast pidulikule avasõidule neljast vagunist koosnenud elektrirong, mis oli esimene sellelaadne Eestis ja ka kogu Baltikumis. Esimese sõidu tegid kaasa toonane riigivanem Friedrich Akel ja mitmed valitsuskabineti liikmed.
Oktoober 1924
• 18.10.1924 lahkus valitsusest sõjaminister Oskar Amberg
November 1924
• 01.11.1924 asutati osaühisus Raadio-Ringhääling, mida võib pidada Eesti Raadio eelkäijaks.
• 11.11.1924 asus sõjaministriks Hans Kurvits, kes küll juba 26. novembril 1924 ametist lahkus.
Detsember 1924
• 01.12.1924 Eestis alustatud mässuga püüdsid kommunistid Nõukogude Venemaa abi ja toega kukutada Eesti Vabariigi Valitsust, Riigikogu ja seaduslikku korda, et Eestiski kommunistide võim kehtestada. Mässu kavandati ja juhiti otseselt Nõukogude Venemaalt, kust saadud raha eest soetati ka relvad. Eelnevalt oli illegaalselt Eestisse saadetud kümneid eriväljaõppega löögirühmlasi (peamiselt varem punaarmeesse kuulunud eestlasi) ja Kommunistliku Partei aktiviste, kelle hulka kuulus näiteks põrandaaluse EKP üks juhte Jaan Anvelt.
Tallinnas alustasid mässulised oma tegevust 1. detsembri varahommikul. Ühel löögirühmal õnnestus hõivata Toompea lossi vahtkonnaruum, kuid kell 8 Toompeale saabunud valitsusväed sundisid mässulised taganema. Mässuliste salgad ründasid veel näiteks toonase riigivanema Friedrich Karl Akeli elamist, siseminister Karl Einbundi (Kaarel Eenpalu) korterit, Postimaja, Balti jaama, Tallinn-Väikse raudteejaama, eeluurimisvanglat, Sõjaministeeriumi Pika tänava hoonet ja Sõjakooli Tondi kasarmuid. Väljaspool Tallinna olid suuremateks operatsioonideks katsed õhku lasta Mustjõe raudteesild Aegviidu lähedal ja Vasula raudteesild Tartu lähedal. Ehkki lõhkekehad pandi plahvatama, ei tekitanud need suuremaid vigastusi ja rongiliiklus peagi taastati. Lööksalgad organiseeriti samuti näiteks Pärnus, Viljandis ja Kohilas, kuid et Tallinnas mässajad edu ei saavutanud, siis midagi erilist ei suudetud mujalgi korda saata.
1924. aasta 1. detsembri hommikul kuulutas EV Valitsus oma otsusega välja sõjaseisukorra ning Johan Laidoner nimetati kõigi kaitsevägede ülemjuhatajaks. Laidoner omakorda andis kolme diviisi ülemale kindralkuberneri volitused oma piirkonnas. Kolme kindralkuberneri määruste kohaselt allutati riigikukutamisega seotud süüasjad sõjakohtu pädevusse. 29. detsembril 1924 kandis sõjaväeprokurör Konstantin Lembit Trakmann ette sõjavägede staabiülemale, et "mässust osavõtvaid terroriste oli umbes 200-250 meest". Mässu ajal sai surma 18 terroristi, lisaks lasti hiljem tribunali otsusel maha veel 97 isikut. Eesti poolt sai surma ühtekokku 21 isikut, nende seas Balti jaamas tulevahetuses hukkunud teedeminister Karl Kark.
• 02.12.1924 esitas Friedrich Karl Akeli valitsus tagasiastumispalve.
• 11.12.1924 võttis Riigikogu vastu Kaubandus-Tööstuskoja seaduse.
• 16.12.1924 asus Friedrich Karl Akeli valitsuse asemel ametisse uus, Jüri Jaaksoni juhitud valitsus. Sellesse kuulusid: riigivanem Jüri Jaakson, välisminister Karl (Kaarel) Robert Pusta, siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), põllutööminister August Kerem, haridusminister Hugo-Bernhard Rahamägi, töö- ja hoolekandeminister Christjan Kaarna, kohtuminister Rudolf Gabrel, rahaminister Leo Sepp, sõjaminister Jaan Soots, teedeminister Karl Johannes Virma ja portfellita minister Karl Ast (Rumor). Nimetatud valitsus püsis võimul kuni 15. detsembrini 1925.
• 17.12.1924 kinnitas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Kaitseliidu ajutise põhikirja. Samal päeval nimetatu Kaitseliidu ülemaks kolonel Aleksander Seiman.
1925
Jaanuar 1925
• 01.01.1925 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 116 730 inimest, sealhulgas meessoost 524 777 ja naissoost 591 953. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 114 498.
• 01.01.‒20.01.1925 viibis Eestis Rahvasteliidu delegatsioon.
Veebruar 1925
• 01.02.1925 alustas tööd Helme Põllutöökool, mis jõudis ühe ja sama nime all tegutseda kuni aastani 1934.
• 02.02.1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas alates 17.12.1924 kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ning tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit 15 malevaks, need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks.
• 05.02.1925 võtab Riigikogu vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse.
• 10.02.1925 nimetati Kaitseliidu ülemaks Johannes Roska (Orasmaa).
• 12.02.1925 võttis Riigikogu vastu riigikorra kaitse seaduse.
• 16.02.1925 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Leedus Julius Seljamaa, kes resideeris Riias. Eesti esimene asjur Leedus (Kaunases) oli August Schmidt (hilisem August Torma), kes oli ametisse määratud jaanuaris 1921 ja kes andis oma volikirjad üle 12.03.1921.
• 23.02.‒24.02.1925 olid Eestis Rahvateliidu peasekretär James Eric Drummond ja Läti Vabariigi president Janis Cakste.
Märts 1925
• 06.03.1925 tunnistati siseministri määrusega kehtetuks 1923. ja 1924. aasta linna-, maakonna-, alevi- ja vallavolikogude valimistel kandideerinud Töörahva Ühise Väerinde nimekirjad. Volikogudesse pääsenud Töörahva Ühise Väerinde esindajate saadikukohad läksid jagamisele teiste erakondade vahel.
Aprill 1925
• 18.04.1925 nimetati Kaitseliidus Lääne maleva viies malevkond ümber Hiiumaa malevkonnaks.
Mai 1925
• 09.05‒11.05.1925 tegid riigivanem Jüri Jaakson ja välisminister Karl Robert Pusta ametliku visiidi Läti Vabariiki.
• 21.05.1925 käis Eestis visiidil Soome Vabariigi president Lauri Kristian Relander.
• 29.05.1925 võttis Riigikogu vastu Tartu Ülikooli seaduse.
Juuni 1925
• 09.06.1925 valiti Riigikogu esimeheks August Rei.
• 15.06.1925 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Austrias Karl Menning, kes ise resideeris Berliinis.
• 16.06.1925 võttis Riigikogu vastu riigimaade põliseks tarvitamiseks ja omanduseks andmise seaduse.
• 19.06.1925 võttis Riigikogu vastu riigivapi seaduse. Selle seadusega kehtestati ka riigipitser. Oma riigipitsati sai Eesti küll alles veebruaris 1926 ja see valmistati Londonis firmas Waterlow & Sons Ltd. Aastail 1926-1940 kinnitati selle pitsatiga kõige olulisemad Eesti Vabariigi dokumendid.
Juuli 1925
• 24.07.1925 sõlmisid Suurbritannia ja Eesti Londonis kokkuleppe Vabadussõja aegadest pärit võlgade tasumise kohta. Eesti võlgnes Suurbritanniale sõjavarustuse eest 917 200 Briti naela, mis kokkuleppe kohaselt tuli tasuda osade kaupa 1955. aastaks.
August 1925
• 16.08.1925 avati Tallinnas Narva maanteel esimene täismõõtmetega jalgpallistaadion, kus pealtvaatajaile oli 3470 istekohta.
September 1925
• 08.09.1925 avati Tallinnas Politseikool.
Oktoober 1925
• 05.10.1925 lahkus ametist välisminister Karl (Kaarel) Robert Pusta. Alles 23. oktoobril 1925 nimetati uueks välisministriks Ado (Aadu) Birk.
• 12.10.1925 avati Tartus Raadil Maarja kalmistul Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi hauamonument, autoriks skulptor Jaan Koort.
• 15.10.1925 asus Eesti Panga presidendiks Eduard Aule asemel Arthur Uibopuu. Vastava otsuse oli valitsuse langetanud küll juba 25.09.1925.
November 1925
• 10.11.1925 alustas tööd Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
• 12.11.1925 võttis Riigikogu vastu usuühingute ja nende liituse seaduse, samuti perekonnaseisu seaduse.
• 25.11.1925 esitas Jüri Jaaksoni valitsus tagasiastumispalve.
• 26.11.1925 võttis Riigikogu vastu kaalu ja mõõdu seaduse, mis sai aluseks meetermõõdustikule üleminekule Eestis. Seaduses öeldi, et:
„Kaalu ja mõõdu aluseks võetakse meeter ja kilogramm vastavalt rahvusvahelistele algtüüpidele, mis rahvusvahelisel üldkonverentsil kaalu ja mõõdu asjus heaks tunnustatud ning rahvusvahelises kaalu ja mõõdu büroos Pariisis alal hoitakse.
Vastavalt rahvusvahelistele algtüüpidele valmistatakse meeter ja kilogramm kahes eksemplaris vastupidavast ja muutmatust garanteerivast materjalist. Üks eksemplar hoitakse alal Proovikojas, teine ‒ Tartu Ülikoolis. Iga viie aasta järele kontroleeritakse neid üksteisega, Proovikoja, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikumi esitajate poolt. Iga kahekümne viie aasta järele kontroleeritakse ühed algtüübid rahvusvahelise kaalude ja mõõtühikute büroos olemasolevate algtüüpidega.“
Meetermõõdustikule mindi Eestis täielikult üle küll alles 1. jaanuarist 1929.
• 30.11.1925 asutati Eesti Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit. Noorte Meeste Kristlike Ühingute (NMKÜ ehk ingliskeelse lühendiga YMCA) ajalugu ulatub aastasse 1844, mil Londonis loodi esimene sellelaadne kooslus. Eestisse jõudis NMKÜ aastal 1919, mil siia saabusid seni Venemaal tegutsenud Ameerika YMCA liikmed. Esialgu, aastast 1920 kuulus NMKÜ tegevus Eestis Berliinis asunud YMCA Vene osakonna alla. 1923 loodi juba NMKÜ Vene skautide malev, mis korraldas 1923‒1930 Keila-Joal oma laagreid. Iseseisvaks organisatsiooniks kujunemine sai alguse 1924. aastal, mil nii Eesti kui ka Läti NMKÜ liikmed eraldusid YMCA Vene osakonna alluvusest. NMKÜ tegevus on seotud peamiselt noorsootöö, hariduse, kultuuri, spordi, keskkonna ning sotsiaal- ja tervishoiu valdkondadega. Olgu lisatud, et näiteks 1939. aastal oli Eestis 20 NMKÜ-d, kus tegutses kokku 7580 liiget. 1940, pärast kommunistlikku riigipööret kõik need ühingud ja ka Eesti NMKÜ Liit suleti.
Detsember 1925
• 10.12.1925 võttis Riigikogu vastu tööstuslike koolide seaduse.
• 15.12.1925 vahetas Jüri Jaaksoni juhitud valitsuse välja uus, Jaan Teemanti juhitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Jaan Teemant, välisminister Ants Piip, siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), põllutööminister Heinrich Laretei, töö- ja hoolekandeminister Christjan Kaarna, kohtuminister Tõnis Kalbus, rahaminister Leo Sepp, sõjaminister Jaan Soots ja teedeminister Oskar Amberg. 12. jaanuaril 1926 liitus valitsusega kaubandus- ja tööstusminister Ernst Constantin Weberman.
Nimetatud valitsus püsis võimul 23. juulini 1926, mil tema asemele asus Jaan Teemanti juhitud uus valitsus.
• 18.12.1925 võttis Riigikogu vastu raadioseaduse.
• 28.12.1925 toodi Kanadast Prints Edwardi saarel tegutsenud Charles Daltoni kasvandusest Eestisse neli paari hõberebaseid, keda hakati pidama Harjumaal Aegviidu lähistel Nelijärvel asunud farmis. Seda sündmust on peetud karusloomakasvatuse alguseks Eestis.
1926
Jaanuar 1926
• 01.01.1926 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 117 270 inimest, sealhulgas meessoost 524 876 ja naissoost 592 394. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 116 730.
• 04.01.1926 avati Tartus üle Emajõe viinud Vabadussild, mis valmis insener Konstantin Zereni projekti järgi. 64,5 meetrit pikk ja 13,6 meetrit lai raudbetoonist sild läks maksma 24,8 miljonit Eesti marka.
• 12.01.1926 liitus Jaan Teemanti juhitud valitsusega kaubandus- ja tööstusminister Ernst Constantin Weberman.
• 24.01.1926 suri Tallinnas tuberkuloosi kindralmajor Aleksander Silberg (ka Aleksander Heinrich Johannes Silberg, sündinud 18.04.1869), kes tegutses aastail 1923‒1924 Sõjaväe Tehnikakooli ülemana ja seejärel 1924‒1925 Arsenali ülemana.
• 26.01.1926 võttis Riigikogu vastu perekonnanimede seaduse.
Veebruar 1926
• 11.02.1926 võttis Riigikogu vastu kogukonna, asutuste ja ja erarendi maade korraldamise seaduse (rahvas ristis selle popsiseaduseks).
• 12.02.1926 võttis Riigikogu vastu Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse.
• 15.02.1926 ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teataja esimene number. Ajakirja anti välja kuni juulini 1940.
• 19.02.1926 ülendati kindralstaabi ülem kolonel Nikolai Reek kindralmajori auastmesse.
• 23.02.‒24.02.1926 viibis Tallinnas Poola parlamendiliikmete delegatsioon.
Märts 1926
• 12.03.1926 asutati Eesti Maapank, mis hakkas talupidajatele pikaajalist laenu pakkuma.
• 14.03.1926 suri Tallinnas südamerabandusse sanitaarteenistuse kindralmajor Werner Zoege von Manteuffel (ka Werner Maximillian Friedrich Zoege von Manteuffel, sündinud 13.07.1857), kes oli alates 1919. aastast tegutsenud Eesti Sõjaväe kirurg-konsultandina.
• 17.03.1926 võttis Riigikogu vastu kaitseväeteenistuse seaduse.
Aprill 1926
• 11.04.1926 võttis Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi peakoosolek vastu otsuse kuulutada välja uue teatrihoone arhitektuurikonkurss. Teatrihoone kavatseti rajada Rakvere mõisa peamaja juurdeehitisena. Konkursil osales ainsa arhitektina Johann Ostrat, kelle projekt valmis juba järgmisel aastal. Reaalse ehituseni jõuti alles 17.01.1929, mil korraldati teatrimaja ehituseks kiviveotalgud, et Kundast ostetud ja raudteed pidi Rakverre toimetatud paekivid hobustega ehitusplatsile toimetada. Teine talgupäev oli 10.02.1929. Tulevase teatrimaja pidulik nurgakivipanek leidis aset 28.07.1929. Rakvere Linnavalitsus oli teatri ehitamiseks eraldanud 1 miljon marka (10 000 krooni), mis taheti välja maksta viie aasta jooksul ehk 2000 krooni aastas, kuid sisuliselt kogu summa kulus ära juba 1930. aasta lõpuks ning ehitustööd seiskusid.
Et võlgadesse sattunud selts ei suutnud teatrimaja valmis ehitada, otsustas linna nii seltsimaja ehk endise mõisa peahoone kui ka poolelioleva teatrimaja üles osta ning ise ehituse lõpuni viia, milleks telliti täiendav projekt. Ehitustöid taasalustati veebruaris 1939 ning teatrimaja pidulik avamine toimus 24.02.1940, mis ühtlasi tähistas Rakvere Teatri tegevuse algust. Kokku kulutas linn hoonete ostmisele ja ehitustööde lõpuleviimisele 226 000 krooni.
• 19.04.1926 tunnustas Mehhiko de jure Eesti Vabariigi iseseisvust.
Mai 1926
• 15.05.‒17.05.1926 toimusid Riigikogu III koosseisu valimised. Valimisnimekirjadesse oli kantud 715 783 kodanikku, kellest käis valimas 73,6%.
Valimiste tulemusena kogusid: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 24 mandaati, Põllumeeste Kogud 23 mandaati, Asunikkude, Väikepõllupidajate ja Riigirentnikkude Koondus 14 ja Tööerakond 13 mandaati, Eesti Rahvaerakond 8, Eesti Tööliste Partei 6, Kristlik Rahvaerakond 5, Vene Rahva ühendatud nimekiri 3 ning Saksa-Balti Erakond ja Üleriikline Majaomanikkude Seltside Liit koos teiste eraomanduse pooldajatega kumbki 2 mandaati.
Juuni 1926
• 13.06.1926 avas riigivanem Jaan Teemant Kadrioru staadioni, kuhu kogunenud ligi 15 000 pealtvaatajat jälgisid seejärel Eesti ja Leedu maavõistlust jalgpallis, mille Eesti võitis 3:1.
• 14.06.1926 lõpetas oma tegevuse Riigikogu II koosseis.
• 18.06.1926 muudeti 1. detsembrist 1924 kehtestatud üleriigiline sõjaseisukord osaliseks sõjaseisukorraks.
• 22.06. 1926 toimus Riigikogu III koosseisu esimene istung. Riigikogu esimeheks valiti Karl Einbund (Kaarel Eenpalu).
Juuli 1926
• 23.07.1926 astus ametisse Jaan Teemanti juhitud uus valitsus, mis vahetas välja Teemanti juhitud eelmise valitsuse. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Jaan Teemant, välisminister Friedrich Karl Akel, siseminister Heinrich Laretei, põllutööminister Oskar Köster, haridusminister Jaan Lattik, töö- ja hoolekandeminister Otto Tief, kohtuminister Johan (Juhan) Sepp, rahaminister Leo Sepp, sõjaminister Jaan Soots ja kaubandus-tööstusminister Karl-Ferdinand Kornel. Väikeste muudatustega püsis see valitsus ametis kuni 4. märtsini 1927.
August 1926
• 17.08.1926 suri Tallinnas kindralmajor Gustav Kunnos (sündinud 11.07.1878), kes oli alates 1922. aastast olnud Sõjaringkonnakohtu esimees.
September 1926
• 12.09.1926 toimus Tallinnas Lasnamäe lennuväljal lennupäev, mis oli esimene sellelaadne üritus Eestis. Demonstratsioonlennul kukkus otse tuhandete pealtvaatajate silme ees all lennuk, mille piloot Aleksander Konno hukkus. Eesti sõjaväelenduri kutsemärgiga Konno oli oktoobrist 1919 olnud Lennuväesalga ülema kohusetäitja.
• 29.09.1926 esitasid Põllumeeste Kogud oma esimese kava Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmiseks.
Oktoober 1926
• 05.10.1926 avati Tallinnas Vabaduse platsi veerel kino Gloria Place, mis oli toona Eesti suurim.
November 1926
• 06.11.1926 nimetati Arthur Uibopuu asemel Eesti Panga presidendiks Jüri Jaakson.
• 12.11.1926 astus omal soovil tagasi siseminister Heinrich Laretei. Järgmisel päeval nimetati siseministri kohusetäitjaks Jaan Soots, kes jäi edasi ka sõjaministriks.
Detsember 1926
• 07.12.1926 võttis Riigikogu vastu vallavolikogude ja vallavalitsuste korraldamise seaduse.
• 10.12.1926 ilmus Eesti Naisorganisatsioonide Liidu (Eesti Naisliidu)
häälekandja, ajakirja Naiste Hääl esimene number. Ajakirja vastutav toimetaja
oli Marie Reisik.
• 18.12.1926 alustas Tallinnas tööd
Kopli raadiojaam, mida võib pidada regulaarse ringhäälingu alguseks Eestis.
• 31.12.1926 asutati Saare Maavalitsuse esimehe Mihkel Nepsi eestvedamisel Saaremaa Merispordi Selts.
1927
Jaanuar 1927
• 01.01.1927 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 116 343 inimest, sealhulgas meessoost 524 305 ja naissoost 592 038. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 117 270.
• 01.01.1927 kehtestati Eestis raadiomaks. Raadiomaksu hakati korjama iga poole aasta tagant jaanuaris ja juulis, kusjuures seda sai tasuda ka selleks spetsiaalselt välja antud kaardile kleebitud postmarkidega. Raadiomaksu suurus olenes vastuvõtjast. Enim pidi tasuma kolme- ja enamalambilise vastuvõtja puhul, odavaim variant oli võõra vastuvõtja külge lülitatud valjuhääldi ehk nn kuulamiskoht. 1940. aasta 1. mai seisuga oli Eestis 93 514 raadioabonenti ehk raadiomaksu maksjat.
• 02.‒03.01.1927 toimus Tartus rühma haritlaste eestvõtmisel rahvusliku kasvatuse kongress.
• 23.01.1927 avati põhjaliku renoveerimise läbinud Kadrioru lossis kunstimuuseum Suure osa ekspositsioonist moodustasid riigiasutustelt ja ka mõisatest saadud Euroopa vanema kunsti ja baltisaksa kunstnike, aga ka Eesti oma kunstnike teosed. 1928 loodi nende kogude hoidmiseks Eesti Kunstimuuseum, mis võttis üle 17.11.1919 asutatud Tallinna Eesti Muuseumi funktsioonid. Eesti Kunstimuuseum sai Kadrioru lossis tegutseda küll vaid 1929. aasta maini, mil loss kujundati ümber riigivanema residentsiks. Riigivanemaks oli siis August Rei ja tema järel, perioodil juulist 1929 kuni veebruarini 1931 Otto Strandman. Kunstimuuseum koliti aga 1929. aastal Tallinna südalinna aadressile Narva maantee 4, mis paraku hävis 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel.
Veebruar 1927
• 22.02.1927 esitas Jaan Teemanti teine valitsus tagasiastumispalve. Uus, Jaan Teemanti juhitud kolmas valitsus astus ametisse 04.03.1927.
Märts 1927
• 04.03.1927 astus ametisse juba kolmas järjestikune Jaan Teemanti juhitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Jaan Teemant, välisminister Friedrich Karl Akel, siseminister Jaan Hünerson, põllutööminister Oskar Köster, haridusminister Jaan Lattik, töö- ja hoolekandeminister Jaan Masing, kaubandus-tööstusminister Karl-Ferdinand Kornel, kohtuminister Otto Tief, rahaminister Leo Sepp, sõjaminister Nikolai Reek ja teedeminister August Kerem. Nimetatud valitsus püsis võimul 9. detsembrini 1927, mil tema asemele asus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus.
• 31.03.1927 kirjutasid Läti välisminister Feliks Cielens ja Eesti saadik Lätis Julius Seljamaa alla protokollile, millega määrati kindlaks Eesti-Läti riigipiir.
Aprill 1927
• 22.04.1927 tegi proovisõidu Raudteetehastes valminud mootorvagun, mis võeti kasutusele Tartu ja Elva vahel. Hiljem hakati samalaadseid vaguneid kasutama ka Tartu ja Jõgeva, Tartu ja Petseri ning Tartu ja Valga vahel.
Mai 1927
• 03.05.1927 võttis Riigikogu vastu välislaenu seaduse, millega volitati EV Valitsust raha- ja pangareformi teostamiseks välislaenu võtma. Samal päeval võttis Riigikogu vastu ka rahaseaduse, mis kehtestas Eesti uueks rahaühikuks Eesti krooni. 1 kroon võrdsustati 0,403226 grammi puhta kulla väärtusega. Lisaks kinnitas Riigikogu veel ka Eesti Panga uues põhikirja.
• 03.05.1927 valiti esimese eestlasena Tartu Ülikooli audoktoriks pedagoog ja haridustegelane Peeter Põld.
Juuni 1927
• 26.06.1927 hakkas ilmuma Raadioleht.
Juuli 1927
• 01.07.1927 hakkas Eesti ja Läti vahel kehtima viisavabadus.
• 07.07.1927 andis AS Ilmarine Teedeministeeriumile üle tehases valminud esimesed kodumaised teehöövlid.
• 11.07.1927 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Tšehhoslovakkias Otto Strandman, kes ise resideeris Varssavis.
August 1927
• 08.08.1927 sõlmisid Eesti Vabariik ja NSV Liit piirivahejuhtumite reguleerimise kokkuleppe, mis jõustus 20. jaanuaril 1928. Kokkulepet on nimetatud ka piiritülide rahumeelse lahendamise konventsiooniks.
• 29.08.1927 asutati Eesti Töölisspordi Liit.
September 1927
• 01.09.1927 alustas õppetööd Tartu Kõrgem Muusikakool, mille direktoriks sai Harald Laksberg., kes püsis selles ametis kuni aastani 1940.
Oktoober 1927
• 01.10.1927 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eelduseks on eelnev sõduriteenistus.
November 1927
• 11.11.1927 nimetati Friedrich Karl Akeli asemel uueks välisministriks Aleksander Hellat.
• 13.11.1927 avati Tallinna Reaalkooli kõrval mälestussammas Vabadussõjas 1918‒1920 langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele, mida rahvas hakkas hiljem kutsuma „Reaali poisiks“. Monumendi autoriteks olid skulptor Ferdi Sannamees ja arhitekt Anton Soans. Mälestusmärgi rajamiseks vajaminev raha koguti paljuski korjandustega, kuid rahaliselt toetasid seda ka Tallinna linn, Eesti riik ja Eesti kultuurkapital. 1940. aasta punase riigipöörde järel võeti kuju 23.09.1940 maha, ent sakslaste tulles pandi 28.08.1941 taas püsti. Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamise järel „Reaali poiss“ 29.03.1948 hävitati. 23.02.1993 kuju taasavati (tegu on algse kavandi järgi valmistatud koopiaga).
• 22.11.1927 esitas Jaan Teemanti valitsus tagasiastumispalve.
Detsember 1927
• 03.12.1927 otsustavad Tartu Tööstuse Ettevõtjate ja Meistrite Keskselts ning Tartu Meistrite ja Sellide Keskselts ühineda, et jätkata tegevust Tartu Töösturite Keskühinguna.
• 09.12.1927 astus ametisse uus, Jaan Tõnissoni juhitud valitsus. Sellesse kuulusid: riigivanem Jaan Tõnisson, välisminister Hans Rebane, siseminister Jaan Hünerson, põllutööminister Oskar Köster, haridusminister Alfred Julius Mõttus, töö- ja hoolekandeminister Karl-Johannes Soonberg (Soonpää), kaubandus-tööstusminister Johan Holberg, kohtuminister Tõnis Kalbus, rahaminister Anton Teetsov, sõjaminister Nikolai Reek ning teedeminister August Kerem. Nimetatud valitsus püsis võimul kuni 4. detsembrini 1928, mil tema asemele asus August Rei juhitud valitsus.
• 13.12.1927 toimus Tartus arstirohtude tehase Helios püssirohuosakonnas plahvatus, mille tagajärjel kaheksa töölist hukkus ja tehase tootmishooned täielikult hävisid.
• 14.12.1927 nimetati teedeminister August Kerem ühtaegu ka riigivanema asetäitjaks.
• 16.12.1927 võttis Riigikogu vastu Riigi Teataja seaduse.
1928
Jaanuar 1928• 01.01.1928 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 114 941 inimest, sealhulgas meessoost 523 474 ja naissoost 591 467. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 116 343.
• 01.01.1928 hakkas Eestis seni käibel olnud Eesti marga asemel kehtima Eesti kroon.
Veebruar 1928
• 16.02.1928 avati Lelle ja Pärnu Papiniidu jaama vaheline raudteeühendus.
• 20.02.1928 pälvis merejõudude juhataja mereväekapten Hermann Salza kontradmirali sõjaväelise auastme.
• 24.02.1928 suri Tartus Riigikohtu liige Johan Arro (sündinud 13.04.1865).
Märts 1928
• 20.03.1928 toimus esmakordselt raadio otseülekanne Riigikogu koosolekust.
• 25.03.1928 kirjutati Riias alla Eesti ja Läti ajutisele majanduslepingule, millega ületati ajutine madalaseis kahe riigi suhetes.
Aprill 1928
• 18.04.1928 asutati Välis-Eesti Ühing, mis seadis enda eesmärgiks välisriikides elavate eestlaste koondamise ühingu ümber, et elustada nende sidemeid kodumaaga.
• 27.04.1928 avati Tallinnas Eesti esimene autonäitus. Väljas olid 8 veo- ja 22 sõiduautot.
Mai 1928
• 01.05.1928 nimetati Karl Akel Eesti esimeseks saadikuks Rootsis. Eesti esimene esindaja Karl Menning oli Rootsiga asju ajanud juba alates jaanuarist 1920. Rootsi esimene saadik Eestis Ulf Torsten Unden andis oma volikirjad üle 04.02.1922, aga tema resideeris Riias.
• 04.05.1928 nimetati Karl Akel Eesti esimeseks saadikuks ka Norras. Nagu öeldud resideeris Akel Stockholmis. Norra tunnustas Eesti iseseisvust 05.02.1921 ja Eesti esimene esindaja Karl Menning oli ametis juba jaanuarist 1920. Alates 20.04.1921 oli Eesti asjuriks Norras Eduard Virgo. Norra esimene saadik Eestis andis oma volikirjad üle 10.06.1922 ja resideeris alaliselt Helsingis.
Samal päeval ehk 04.05.1928 nimetati Karl Akel Eesti saadikuks veel Taanis. Olgu öeldud, et Taani esimene saadik Eestis Flemming Lerche andis oma volikirjad üle 14.07.1922, kuid temagi resideeris alaliselt Helsingis.
• 25.05.1928 nimetati Eesti esimeseks saadikuks Hispaanias Karl Robert Pusta, kes ise resideeris Pariisis.
• 25.05.1928 võttis Riigikogu vastu raudteevõrgu arendamise kava aastaiks 1928‒1937.
• 28.05.1928 korraldas Riigimetsade Valitsus esmakordselt üleriigilise metsapäeva.
Juuni 1928
• 08.06‒14.06.1928 tegi EV Riigikogu delegatsiooni külaskäigu Ungarisse sealsesse parlamenti.
• 30.06.‒02.07.1928 toimus Tallinnas IX üldlaulupidu, millel osales 436 kollektiivi ühtekokku 15 049 laulja ja pillimehega. Kooride üldjuhtideks olid Juhan Aavik, Leonhard (ka Leenart) Neumann ja Anton Kasemets. Puhkpilliorkestrite üldjuht oli Raimund Kull.
Juuli 1928
• 08.07.1928 asutati Eesti Jahtklubide Liit, mille asutajaliikmeteks said Tallinna Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Selts, Haapsalu Purje- ja Sõudeklubi, Pärnu Jahtklubi, Kuressaare Jahtklubi ja Narva Jahtklubi.
August 1928
• 01.08.1928 tuli Osvald Käpp Amsterdamis toimunud suveolümpiamängudel vabamaadluse kergekaalus olümpiavõitjaks.
• 05.08.1928 tuli Voldemar Väli Amsterdami olümpial kreeka-rooma maadluse sulgkaalus olümpiavõitjaks. Kaheksa aastat hiljem toimunud Berliini olümpiamängudel õnnestus tal 09.08.1936 võita kreeka-rooma maadluse kergekaalus veel ka pronksmedal.
September 1928
• 04.09‒05.09.1928 tegi riigivanem Jaan Tõnisson visiidi Rootsi Kuningriiki.
Oktoober 1928
• 21.10.1928 avati Tallinnas kaitseväe kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusehis, autoriks arhitekt Edgar Johan Kuusik.
November 1928
• 12.11.1928 esitas tagasiastumispalve Jaan Tõnissoni juhitud valitsus, kes jätkas tööd kuni uue valitsuse ametisse astumiseni 4. detsembril 1928.
Detsember 1928
• 20.12.1928 astus ametisse August Rei juhtitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem August Rei, välisminister Jaan Lattik, sise- ja kohtuminister Tõnis Kalbus, põllutööminister Karl-Johannes Soonberg (Soonpää), töö- ja hoolekandeminister ning ühtaegu ka haridusminister Leopold Johannes Johanson, rahaminister ning samas ka kaubandus-tööstusminister Aleksander Oinas, sõjaminister Mihkel Juhkam ja teedeminister Oskar Köster. Nimetatud valitsus püsis ametis kuni 9. juulini 1929.
• 20.12.1928 võttis Riigikogu vastu meetri- ja venesüsteemiliste mõõtude vahekorra seaduse. Meetermõõdustiku kasutusele võtmise oli Riigikogu otsustanud juba 26.11.1925 heaks kiidetud kaalu ja mõõdu seadusega, kuid kehtima hakkas see alles 01.01.1929. Meetri- ja venesüsteemiliste mõõtude vahekorra seadusega kehtestati järgmised vahekorrad:
Raskusmõõdud
1 puud = 16,380496 kilogrammi
1 nael = 0,40951241 kilogrammi = 409,51241 grammi
1 lood = 12,797263 grammi
1 solotnik = 4,2657543 grammi
1 dool = 44,43494 milligrammi
Pikkusemõõdud
1 verst = 1,06680 kilomeetrit
1 süld = 2,13360 meetrit
1 arssin = 0,711200 meetrit = 71,1200 sentimeetrit
1 verssok = 44,4500 millimeetrit
1 jalg = 304,800 millimeetrit
1 toll =25,4000 millimeetrit
1 liin = 2,54000 millimeetrit
Pinnamõõdud
1 ruutverst = 1,13806 ruutkilomeetrit = 113,806 hektarit
1 tiin = 1,09254 hektarit = 10 925,4 ruutmeetrit
1 ruutsüld = 4,55225 ruutmeetrit = 0,0455225 aari
1 ruutarssin = 0,505805 ruutmeetrit
1 ruutverssok = 19,758 ruutsentimeetrit
1 ruutjalg = 0,0929030 ruutmeetrit
1 ruuttoll = 6,45160 ruutsentimeetrit
Kantmõõdud (ehk mahumõõdud)
1 kantsüld = 9,71268 kantmeetrit (kuupmeetrit)
1 kantarssin = 359,729 kantdetsimeetrit (kuupdetsimeetrit)
1 kantverssok = 87,8244 kantsentimeetrit (kuupsentimeetrit)
1 kantjalg = 28,3168 kantdetsimeetrit (kuupdetsimeetrit)
1 kanttoll = 16,3871 kantsentimeetrit (kuupsentimeetrit)
Õõnesmõõdud kuivainetele
1 setvert = 2,0991 hektoliitrit = 209,91 liitrit
1 setverik = 26,239 liitrit
1 karnits = 3,2798 liitrit
Õõnesmõõdud vedelainetele
1 pang = 0,12299 hektoliitrit = 12,299 liitrit
1 toop = 1,2299 liitrit
1 veinipudel ehk 1/16 osa pangest = 0,76871 liitrit
1 viinapudel ehk 1 õllepudel ehk 1/20 osa pangest = 0,61497 liitrit
1929
Jaanuar 1929
• 01.01.1929 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 116 553 inimest, sealhulgas meessoost 524 166 ja naissoost 592 387. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 114 941.
• 01.01.1929 hakkas Eestis kehtima meetermõõdustik. Sinnani kasutati Eestis Vene mõõtühikute süsteemi. Meetermõõdustiku kehtestamise aluseks oli Riigikogus juba 26.11.1925 vastu võetud kaalu ja mõõdu seadus, mille elluviimise tähtaja määramine jäi aga valitsuse otsustada. Vahetult enne meetermõõdustiku kehtima hakkamist, 20.12.1928 võttis Riigikogu vastu meetri- ja venesüsteemiliste mõõtude vahekorra seaduse, kus oli eraldi välja toodud kahe eri süsteemi raskuse-, pikkuse-, pinna-, kant- ja õõnesmõõtude vahekorrad. Olgu lisatud, et Venemaal mindi meetermõõdustikule üle oluliselt varem, aluseks Rahvakomissaride Nõukogu 14.09.1918 dekreet.
Veebruar 1929
• 05.02.1929 leiab Riigikogus aset kaklus, kus teineteisega lähevad kätt pidi kokku põllumeeste ajalehe Kaja peatoimetaja Artur Tupits ning töö- ja hoolekandeminister Lepold Johanson, kes oli ühtlasi haridusministri kohustes. Kaklus sünnitas väljendi „tupitsat tegema“, mis hiljem mugandus „tuupi tegemiseks“.
• 15.02.1929 püstitas iselaadse rekordi Riigikogu liige Märt Martinson, pidades Riigikogu koosolekul talumajandusnõuande korraldamise seaduse esimesel lugemisel 11 tundi kestnud kõne.
Märts 1929
• 01.03.1929 hakkas Eesti ning Jaapani vahel kehtima viisavabadus.
• 19.03.1929 võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite korraldamise seaduse, mis vähendas ministeeriumite arvu kümnelt seitsmele.
Aprill 1929
• 01.04.1929 hakkas Eesti ja Austria vahel kehtima viisavabadus.
• 26.04.1929 moodustati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu osakond.
Mai 1929
• 11.05.‒13.05.1929 toimusid IV Riigikogu valimised. Nimekirjadesse kantud 733 250 hääleõiguslikust valijast käis hääletamas 69,3%. Hääletamise tulemusena sai Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 25 mandaati, Põllumeeste Kogud 24 mandaati, asunikkude, riigirentnike ja väikepõllupidajate ühendus (toona koondus) 14 mandaati, Tööerakond 10 ja Rahvaerakond 9 mandaati, Eesti Tööliste Partei, linna- ja maatöörahva. popside, asunike, rentnike ja kehvikute ühine nimekiri 6 mandaati, Kristlik Rahvaerakond 4, Saksa-Rootsi valimisblokk 3, majaomanike, kaupmeeste, töösturite ja teiste eraomanduse pooldajate nimekiri 3 ning Vene Rahvuslik Liit 2 mandaati.
• 15.05.1929 hakkas Eesti ja Saksamaa vahel kehtima viisavabadus.
• 17.05.1929 kirjutati Moskvas alla Eesti ja NSV Liidu kaubanduslepingule.
Juuni 1929
• 02.06.1929 asutati Eesti Vabadussõdalaste Keskliit, mis liitis vabadussõjalaste poolt loodud kolm kohalikku organisatsiooni. Ühinemise algatas Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu abiesimees Artur Sirk. Keskliit seadis oma eesmärgiks Vabadussõja vaimu edasikestmise ja hoolitsuse veteranide materiaalse heaolu eest.
• 14.06.1929 lõpetas oma tegevuse III Riigikogu. 15. juunil 1926 esimese istungi pidanud III Riigikogus toimus kokku kaheksa istungjärku ja peeti 241 koosolekut. Vastu võeti üle 300 seaduse.
• 23.06.1929 tähistati esimest korda Vabadusristi päeva.
• 27.06.‒28.06.1929 käis Eestis visiidil Rootsi kuningas Gustav V, kes muu hulgas külastas Riigikogu. Tallinna Raekojas anti Rootsi kuningale üle Tallinna aukodaniku ja ka Narva aukodaniku tunnistus.
• 29.06.1929 esitas August Rei valitsus tagasiastumispalve.
Juuli 1929
• 01.07.1929 alustas tegevust Rahaministeeriumi ja Kaubandus-Tööstusministeeriumi liitmise teel loodud EV Majandusministeerium.
• 01.07.1929 hakkas Eesti ja Tšehhoslovakkia vahel kehtima viisavabadus.
• 02.07.1929 pidas oma avakoosoleku IV Riigikogu.
• 09.07.1929 vahetas August Rei valitsuse välja Otto Strandmani juhitud valitsus. Uude valitsusse kuulusid: riigivanem Otto Strandman, välisminister Jaan Lattik, kohtu- ja siseminister Tõnis Kalbus, põllutööminister August Kerem, haridus- ja sotsiaalminister Jaan Hünerson, majandusminister Johannes-Friedrich Zimmermann, kaitseminister Oskar Köster ja teedeminister August Jürman (ka Jürmann, hiljem Jürima). Nimetatud valitsus püsis ametis kuni 12. veebruarini 1931.
August 1929
• 14.08.1929 asutati Tallinnas Paneuroopa Eesti Ühing, mille esimeheks valiti rahvusvahelise õiguse professor Ants Piip.
September 1929
• 21.09.‒23.09.1929 toimus Säde seltsi majas ja aias kolmas Valga maakondlik põllumajandus- ja tööstusnäitus.
Oktoober 1929
• 05.10.1929 saabus Eestisse mitteametlikule visiidile Soome Eduskunna ehk sealse parlamendi 71 saadikut.
November 1929
• 02.11.1929 hakkas ilmuma Tartu Maaleht.
• 17.11.1929 avati pidulikult Tartu linna veevärk, mis tugines Meltsiveski allikatele rajatud pumbajaamale. Esimese tegevusaasta lõpuks oli linna veevärgil 47 klienti.
Detsember 1929
• 20.12.1929 tähistati Valga Elektrijaama 15. tegevusaastat. Jaama ehitas Saksa elektriselts AEG.