1950
Jaanuar 1950
• 01.01.1950 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 022 906 inimest, sealhulgas meessoost 432 506 ja naissoost 590 400.
• 19.01.1950 suri akadeemik Julius Aamisepp (sündinud 01.09.1883).
Veebruar 1950
• 12.02.1950 asutati Euroopa Ringhäälingute Liit (European Broadcasting Union ehk EBU), mille peakorter on asunud Šveitsis Genfis.
Märts 1950
•21.03‒26.03.1950 toimus EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, kus mõisteti hukka „kodanlikud natsionalistid“. Sellele järgnes laiaulatuslik eesti haritlaskonna represseerimine, mis eriti rängalt tabas kõrgkoole, teadusasutusi ja loomingulisi liite.
Aprill 1950
• 04.04.1950 vabastati Nikolai Karotamm EK(b)P Keskkomitee I sekretäri ametikohalt ja heideti välja EK(b)P Keskkomitee büroo koosseisust. Sellekohane otsus langetati tegelikult juba 26.03.1950 EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil.
• 05.04.1950 valiti EK(b)P Keskkomitee I sekretäriks Johannes Käbin, kes sinnani oli tegutsenud EK(b)P Keskkomitee sekretärina propaganda ja agitatsiooni alal.
• 20.04.1950 algas tänavanimede nõukogulikuks muutmine. Tartus nimetati ümber 13 tänavat, samasugused kampaaniad viidi läbi ka teistes linnades.
• 28.04.1950 võeti Tartus maha Kalevipoja ausammas, mis oli pühendatud Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusele.
Mai 1950
• 15.05.1950 võeti Tartus maha Rootsi kuninga Gustav II Adolfi mälestussammas.
• 23.05.1950 väljus Tallinna Balti jaamast esimene otserong Moskvasse.
Juuni 1950
• 28.06.1950 likvideeriti Õpetatud Eesti Selts.
Juuli 1950
• 21.‒23.07.1950 toimus Tallinnas XIII üldlaulupidu, millel osales 1106 kollektiivi ühtekokku 31 907 laulja ja pillimängijaga. Kooride üldjuhtideks olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Ants Kiilaspea, Aado Velmet, Richard Ritsing, Karl Leinus ja Juhan Simm. Puhkpilliorkestreid juhatasid Leopold Vigla, Jaan Kääramees ja Aleksei Stepanov. Algselt olid kooride üldjuhtideks kinnitatud veel Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik, kes aga pärast märtsis 1950 toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumit ja seal kõlanud süüdistusi vangistati.
August 1950
• 15.08.1950 asutati artelli Põhjakalur ning Randlase, Forelli ja Murdlaine kolhoosi ühinemise Kirovi-nimeline kalurikolhoos (ametliku nimega S.M. Kirovi nimeline kalurikolhoos), mille esimeseks esimeheks valiti Paul Alliksoo (1916–1968).
• 18.08.1950 kinnitas ENSV Teaduste Akadeemia üldkogu presiidiumi otsuse Hans Kruusi vabastamise kohta akadeemia presidendi ametist.
September 1950
• 09.09.1950 jõudis Tallinnas lõpule üks suuremaid kohtumõistmisi metsavendade üle. Tähtajaga 10‒25 aastat saadeti vangi 24 metsavenda ja nende abilist.
• 13.09.1950 nimetati ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse ja Õiguse Instituut ümber Majanduse Instituudiks. Seni instituudi koosseisus tegutsenud õigusteaduse sektor viidi üle ühiskonnateaduste osakonna alla.
• 13.09.1950 valiti ENSV Teaduste Akadeemia üldkogul akadeemia presidendiks Johan Eichfeldt.
• 26.09.1950 muudeti administratiiv-territoriaalne jaotust: maakondade ja valdade asemele moodustati rajoonid, mis jagunesid külanõukogudeks
Oktoober 1950
• 01.10.1950 moodustati Tartumaa Ahja ja Kiidjärve valla ning Võrumaa Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva valla ühendamisel Põlva rajoon, mille alla loodi 20 külanõukogu.
November 1950
• 04.11.1950 võtsid Euroopa Nõukogu liikmesriikide valitsused vastu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mida on nimetatud ka Euroopa inimõiguste konventsiooniks.
Detsember 1950
• 14.12.1950 loodi ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet
• 17.12.1950 toimusid ENSV rajoonide, linnade, alevite ja külade töörahva saadikute nõukogude valimised.
1951
Jaanuar 1951
• 01.01.1951 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 049 831 inimest, sealhulgas meessoost 447 177 ja naissoost 602 654. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 022 906.
• 01.01.1951 arreteeriti Tartus 38 keskkooliõpilast, kellele esitati süüdistus nõukogudevastases tegevuses. Kohtuprotsessini jõuti küll alles sama aasta augustis.
• 16.01.1951 langetas Tallinna TSN Täitevkomitee otsuse likvideerida 1774. aastal loodud Kopli saksa kalmistu ning rajada selle asemele kultuuri- ja puhkepark. Enne kalmistu maatasa lükkamist viidi sealt Metsakalmistule kirjanik Eduard Bornhöhe ja helilooja Konstantin Türnpu põrmud.
Veebruar 1951
• 24.02.1951 hakkas Rakveres ilmuma ajaleht Bolševistlik Töö, mis oli esimene masina-traktorijaamade väljaandeid Eestis.
• 25.02.1951 toimusid ENSV Ülemnõukogu III koosseisu valimised. 115-liikmelisse Ülemnõukogusse valiti taas ka Jossif Stalin.
Märts 1951
• 21.03.1951 hakkas Tartus ilmuma Tartu Masina-Traktorijaama häälekandja Traktoristi Hääl. Ajalehe viimane number ilmus 30.12.1953.
• 29.03.1951 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis. Uueks Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Müürisepp, kes vahetas sellel ametikohal välja Arnold Veimeri. Müürisepast sai ühtaegu ENSV välisminister.
Aprill 1951
• 01.04.1951 küüditati Eestist Venemaale üle 300 uskliku, kellest enamiku moodustasid Jehoova tunnistajad, kuid oli ka mitme muu keelatud usulahu liikmeid. See oli teadaolevalt viimane inimeste massiline väljasaatmine Eestist.
• 11.04.‒14.04.1951 toimunud EKP kongressil kuulutas EKP Keskkomitee I sekretär Ivan (Johannes) Käbin, et Eestis on sotsialism põhiliselt juba rajatud.
• 28.04.1951 avati Tallinnas Harjumäel Viktor Kingissepa mälestussammas (skulptor Enn Roos, arhitekt Alar Kotli).
Mai 1951
• 07.05.1951 nimetati maaspordiühing Jõuad ümber spordiühinguks Kolhoosnik.
Juuni 1951
• 03.06.1951 andis Ameerika Hääl eetrisse esimese eestikeelse raadiosaate.
• 08.06.1951 nimetati Tartu Riikliku Ülikooli rektoriks Feodor Klement.
• 19.06.1951 suri akadeemik Mihkel Pill (sündinud 07.01.1884).
Juuli 1951
• 27.07.1951 suri akadeemik Paul Kogerman (sündinud 05.12.1891), kes oli aastail 1936–1939 Tallinna Tehnikainstituudi/Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja nimetati 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
August 1951
• 06.08.1951 andis ENSV Ministrite Nõukogu välja määruse, mis nägi ette seltsimehelike kohtude moodustamise asutustes ja ettevõtetes.
• 31.08.1951 loodi Tartu Riikliku Ülikooli kolme teaduskonna – põllumajandus-, veterinaaria- ja metsandusteaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia ehk EPA. Senine põllumajandusteaduskond jaotati samas agronoomia- ja zootehnikateaduskonnaks. Ühtaegu toodi Tallinna Polütehnilisest Instituudist üle põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond. Vastloodud EPA allutati NSVL Kõrgema Hariduse Ministeeriumile. EPA esimeseks rektoriks sai Richard Antons (1899–1966).
September 1951
• 05.09.1951 korraldasid metsavennad Lelle lähedal raudteel plahvatuse, mille tagajärjel sõitis rööbastelt välja postirongi vedur. Tapeti kolm postivagunit saatnud sõdurit ja võeti kaasa rahakotid. Metsavendade rünnaku oli ette valmistanud Relvastatud Võitluse Liidu juht Erich Järlet, kes lõhkas laengu otse rongi ees.
Oktoober 1951
• 06.10.1951 hakkas Tallinnas Balti jaama ja Kopli liinil senise sisepõlemismootoriga trammi asemel sõitma elektritramm.
• 28.10.1951 anti käiku Ahtme soojuselektrijaama esimene generaator.
November 1951
• 04.11.1951 avati Torontos Eesti Rahvusteater Kanadas.
• 05.11.1951 suri akadeemik Voldemar Vadi (sündinud 25.02.1891).
• 10.11.1951 loodi Kanadas Torontos Välisvõitluse Nõukogu, millest kujunes 1960. ja 1970. aastatel üks mõjukamaid Kanada eestlaste organisatsioone.
Detsember 1951
• 31.12.1951 seati Tallinna Võidu väljakule esimest korda üles näärikuusk.
• 31.12.1951 lõpetas tegevuse Rahvusvaheline Pagulasorganisatsioon, mille kaudu leidis endale uue kodumaa üle 27 000 eestlase.
1952
Jaanuar 1952
• 01.01.1952 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 073 439 inimest, sealhulgas meessoost 460 175 ja naissoost 613 264. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 049 831.
• 01.01.1952 nimetas eksiilvalitsus Karl Selteri Eesti Vabariigi esindajaks Saksamaa Liitvabariigis.
• 01.01.1952 asutati Eesti Riiklik Nukuteater.
• 03.01.1952 ilmus Kanadas Torontos eestikeelse ajalehe Vaba Eestlane esimene number. Vaba Eestlane hakkas ilmuma kaks korda nädalas ja seda hakati lisaks Kanadale levitama ka USAs. Vaba Eestlase toimetajana asus tegutsema Karl Arro ja väljaandjaks oli kirjastus ORTO.
• 21.01.1952 avati Tartus Riia mäel toonase Eesti Põllumajandusakadeemia peahoone ees (praegu asub seal Balti Kaitsekolledž) Vladimir Iljitš Lenini pronksist ausammas. See oli esimene sellelaadne, mille autoriteks olid eestlased. Lenini ausamba loojateks olid skulptorid August Vomm, Ferdi Sannamees ja Garibaldi Pommer ning arhitektid Mart Port ja Lorenz Haljak. Samasse kohta oli juba 1949. aastal paigutatud Lenini kuju, mis oli aga valmistatud raudbetoonist ning hakanud seetõttu murenema.
Veebruar 1952
• 25.02.1952 otsustas EK(b)P Keskkomitee büroo vabastada Valdar Leede EK(b)P Tartu Linnakomitee esimese sekretäri kohustest. Leedele pandi süüks tööga mittetoimetulemist ja „vähest bolševistlikku printsipiaalsust“. EK(b)P Tartu Linnakomitee uueks esimeseks sekretäriks kinnitati Johannes Undusk, kes oli enne seda ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Kultuurhariduslike Asutiste Komitee esimees.
Märts 1952
• 23.03.1952 toimus Nukuteatris esimene esietendus, kui lavale jõudis Sergei Mihhalkovi nukunäidend „Ninatärk jänku“.
Aprill 1952
• 12.04.1952 anti käiku Kohtla-Järve põlevkivigaasitehas, mille toodang suunati valdavalt Leningradi.
• 16.04.1952 allkirjastati kohtuotsus, mille järgi määrati kindral Johan Laidonerile 25 aastat vanglakaristust ja konfiskeeriti kogu tema vara.
Mai 1952
• 03.05.1952 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse Tallinna, Tartu ja Pärnu oblasti moodustamise kohta.
• 15.05.1952 nimetati Kuressaare linn Saaremaal ümber Kingissepaks.
• 23.05.‒25.05. toimusid USAs Eesti Rahvuskomitee Esinduskogu valimised.
• 31.05.1952 suri akadeemik Jüri Nuut (sündinud 10.07.1892).
Juuni 1952
• 08.06.1952 korraldati Kanadas Eesti Rahvuskomitee Esinduskogu valimised.
• 27.06.‒30.06.1952 toimus Londonis Baltimaade esindajate konverents.
Juuli 1952
• 19.07.1952 New Yorgi Eesti Majas toimunud kogunemisel otsustati luua Eesti Rahvuslik Komitee Ühendriikides kui USAs elavate eestlaste esinduskogu. Komitee esimeheks valiti Juhan Vasar. Hiljem kohendati uue esinduskogu nimeks Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides.
• 27.07.1952 tuli Johannes Kotkas Soomes Helsingis peetud suveolümpiamängudel kreeka-rooma maadluses raskekaalus olümpiavõtjaks.
August 1952
• 28.08.1952 koostati Pariisis protokoll Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta.
September 1952
• 01.09.1952 reorganiseeriti senine Tallinna Õpetajate Instituut Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks. Instituudi rektorina astus ametisse senine Õpetajate Instituudi direktor Karl Prinkman (1903‒1992). Vastav otsus langetati küll varem, 21.07.1952.
• 21.09.1952 suri Saksamaal Baden Badenis kindralmajor Voldemar Rieberg (ka Voldemar Viktor Rieberg, sündinud 12.05.1886), kes oli aastail 1924‒1939 Inseneriväe inspektor.
• 27.09.1952 avati Tartus Toomemäe nõlval Nikolai Pirogovi mälestussammas (skulptorid Arseni Mölder ja Juhan Raudsepp).
Oktoober 1952
• 14.10.1952 nimetati Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei Moskva eeskujul ümber Eestimaa Kommunistlikuks Parteiks.
November 1952
• 07.11.1952 avati Pärnus Jossif Stalini ausammas (skulptor Aleksander Kaasik).
• 28.11.1952 valmis Kohtla-Järve ja Tallinna vaheline gaasijuhe.
Detsember 1952
• 28.12.1952 avati Tartus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas Vabaduse puiestikus täpselt samas kohas, kus varem seisis Vabadussõja mälestusmärgina püstitatud Kalevipoja kuju.
1953
Jaanuar 1953
• 01.01.1953 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 092 763 inimest, sealhulgas meessoost 470 927 ja naissoost 621 836. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 073 439.
• 06.01.1953 alustas New Yorgis tegevust Ülemaailmne Koostööbüroo, mis liitis eestlaste keskorganisatsioone ja mille esimeheks valiti professor Juhan Vasar.
• 12.01.1953 määras Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes August Rei Oslos Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisu, kuhu algselt nimetati peaministri asetäitja ja siseminister Johannes Sikkar, põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja Tõnis Kint, haridusminister ja ja sotsiaalministri kohusetäitja Gustav Suits, majandusminister ja teedeministri kohusetäitja Mihkel Truusööt, väliminister ja kohtuministri kohusetäitja Aleksander Warma.
Veebruar 1953
• 06.02.1953 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse ENSV riigilipu kohta. Seadlus kõlas nii: „Muuta Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigilippu ja kinnitada Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigilipuks punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Sinine laineline vööt koos valgete triipudega moodustab kolm kümnendikku lipu laiusest. Ülemine punane vööt moodustab poole lipu laiusest, alumine punane vööt ühe viiendiku lipu laiusest. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk. Lipu laiuse suhe pikkusega on 1:2.“
Ühtlasi tehti seadluses Ülemnõukogule ettepanek muuta seoses riigilipu muutmisega ENSV konstitutsiooni. Senine, alates 31.10.1940 kehtinud ENSV lipp oli sisuliselt koopia NSV Liidu riigilipust, ainsa erinevusega, et selle üleval vasakus nurgas asuva kuldse sirbi ja vasara kuju kohale oli kuldsete tähtedega kirjutatud ENSV.
Märts 1953
• 05.03.1953 suri Moskvas partei- ja valitsusjuht Jossif Stalin (Jossif Vissarionovitš Džugašvili, sündinud 18. detsembril 1878). Tema asemel valiti NSVL Ministrite Nõukogu esimeheks Georgi Malenkov (1902‒1988). Uus NLKP Keskkomitee esimene sekretär valiti alles 7. septembril 1953, kui sellesse ametisse astus Nikita Hruštšov (1894‒1971).
• 13.03.1953 suri Venemaal Vladimiri vanglas kindral Johan Laidoner (sündinud 12.02.1884), kes oli alates 1919. aastast väikeste vahedega olnud Eesti Kaitseväe ülemjuhataja.
Aprill 1953
• 25.04.1953 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse oblastite kaotamise kohta Eestis, lähtudes seejuures eelmisel päeval langetatud NLKP Keskkomitee analoogsest otsusest.
• 27.04.1953 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse ministeeriumide ümberkujundamise kohta. Muu hulgas liideti erinevad kultuuriametkonnad ühtseks Kultuuriministeeriumis. Teiste seas viidi Kultuuriministeeriumi alla senine ENSV Ministrite Nõukogu Raadioinformatsiooni Komitee, millest kujundati Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsus.
Mai 1953
• 09.05.1953 New Yorgis toimunud Eesti Rahvuskomitee Esinduskogu koosolekul otsustati saata USA Senati ja Esindajatekoja liikmetele märgukiri, et teavitada neid Eestis valitsevast olukorrast. Nimetatud märgukiri avaldati ka Senati protokollis.
Juuni 1953
• 17.06.1953 puhkes Ida-Saksamaal üldine ülestõus, mis sai alguse eelmisel päeval Ida-Berliinis alanud ehitustööliste streigist. Ülestõus, millega läks kaasa üle miljoni inimese, suruti maha Nõukogude väegrupi tankide abil. Meeleavaldajad protestisid Saksa DV valitsuse ja Sotsialistliku Ühtsuspartei poliitika vastu. Lääne-Saksamaal hakati pärast seda 17. juunit tähistama riigipüha Saksamaa ühtsuse märgina. Seda kuni Saksamaa taasühinemiseni aastal 1990, mil seati sisse Saksa ühtsuse päev 3. oktoobril.
Juuli 1953
• 13.07.1953 arutas EKP Keskkomitee büroo tõsimeeli Kohtla-Järve ümbernimetamist Stalinilinnaks. Arutelu lõpuks sellest ideest siiski loobuti.
• 24.07.1953 suri Venemaal Irkutski oblastis Taišeti vangilaagris kindralmajor Tõnis Rotberg (sündinud 09.09.1882), kes oli aastail 1920‒1938 sõjaväe varustusvalitsuse ülem ning kes pärast 1940. aasta kommunistlikku juunipööret jõudis paar kuud olla sõjaminister.
August 1953
• 20.08.1953 asutati Tartu rajoonidevaheliste kapitaalremondi töökodade baasil Tartu Remonditehas.
September 1953
• 05.09.1953 algasid USA läänerannikul San Franciscos kolm päeva kestnud eestlaste päevad. San Francisco linnapea Elmer Robinson kuulutas sel puhul 6. septembri Eesti päevaks.
Oktoober 1953
• 18.10.1953 suri Stockholmis Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Aleksander (kodanikunimega Aleksander Paulus, sündinud 15.02.1872), kes oli Riigikogu IV ja VI koosseisu ning ka Rahvuskogu liige.
November 1953
• 02.11.1953 alustas Hispaanias tegevust Eesti eksiilvalitsuse esindus. Eesti esindajaks sai Karl Robert Puska, kes oli ühtlasi Eesti esindaja Prantsusmaal.
• 22.11.1953 suri akadeemik Andrei Tšernõšov (sündinud 22.04.1904).
• 30.11.1953 alustas Washingtonis tööd nn Kersteni komisjon, kes uuris 1940. aasta sündmusi ja sellele järgnenud vägivalda Baltimaades. Kongresmen Charles Joseph Kersteni juhtimisel tegutsenud komisjon pidas oma viimase istungi 11.12.1953.
Detsember 1953
• 29.12.1953 suri akadeemik Artur Luha (sündinud 09.07.1892).
1954
Jaanuar 1954
• 01.01.1954 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 120 213 inimest, sealhulgas meessoost 486 088 ja naissoost 634 125. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 092 763.
• 01.01.1954 loodi Autotranspordibaasi nr 4 reisijateveo osakonna baasil Tartu Autobussi- ja Taksopark.
• 01.01.‒03.01.1954 toimus Austraalias esimene eestlane kokkutulek.
Veebruar 1954
• 12.02.1954 saatis Rootsis tegutsev Eesti põllumeeste kogude keskjuhatus USA presidendile, Prantsusmaa presidendile ja Suurbritannia peaministrile märgukirja palvega aidata välja selgitada Konstantin Pätsi saatust.
• 24.02.1954 heisati Viljandis kirikutorni tippu sinimustvalge lipp.
Märts 1954
• 25.03.1954 suundus Tallinnast Kasahstani uudismaid hõlvama 200 noort, aluseks NLKP Keskkomitee pleenumi otsus uudismaade rajamisest NSV Liidus valitsenud näljahäda leevendamiseks.
Aprill 1954
• 14.04.1955 vabastas EKP Keskkomitee büroo Johannes Unduski EKP Tartu Linnakomitee esimese sekretäri kohustest (Undusk edutati EKP Keskkomitee propaganda ja agitatsiooni osakonna juhatajaks). EKP Tartu Linnakomitee uueks esimeseks sekretäriks kinnitati Jaroslav Raid, kes oli enne seda EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna lektorite grupi juhataja.
Mai 1954
• 09.05.1954 võttis USA Senat senaator P. Douglase ettepanekul vastu resolutsiooni, mis taunis Balti riikide okupeerimist ja nõudis, et USA president kasutaks kõiki võimalusi selle okupatsiooni lõpetamiseks.
Juuni 1954
• 01.06.1954 hakkas kehtima NSVL Kaubandusministeeriumi korraldus, mis keelas tänavakioskites viina müügi kohapeal tarvitamiseks.
• 17.06.1954 toimusid ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel külanõukogude ümberkorraldused: senisest 641 külanõukogust jäi alles 320, ajendiks kolhooside ühendamine.
• 30.06.1954 valiti ENSV Teaduste Akadeemia üldkogul Johan Eichfeld taas akadeemia presidendiks. Asepresidentideks valiti Gustav Naan ja Arnold Humal, akadeemik-sekretäriks (ehk peasekretäriks) Johannes Heil.
Juuli 1954
• 10.07.1954 seati sisse regulaarne bussiühendus Tallinna ja Viljandi vahel.
• 20.07.1954 avas Tallinna Autobussipark Tallinna ja Leningradi vahel regulaarse bussiühenduse.
• 26.07.1954 asuti Märjamaa rajooni Viisnurga kolhoosis esimest korda Eestis võsa hävitama keemiliste vahenditega. Päeva jooksul puistati lennukit 50 hektari suurusele maa-alale keemilist preparaati.
August 1954
• 01.08.1954 avati Moskvas üleliiduline põllumajandusnäitus, kus oli ka Eesti NSV paviljon.
September 1954
• 01.09.1954 mindi kõigis üldhariduskoolides üle poeg- ja tütarlaste üheskoos õpetamisele. Vaid keskkooli lõpuklassides jätkati veel viimast aastat poiste ja tütarlaste eraldi õpetamist, sedagi mitte kõikjal.
• 10.09.‒12.09.1954 toimusid USAs Eesti Rahvuskomitee valimised, milles osales 3796 eestlast.
Oktoober 1954
• 30.‒31.10.1954 kogunes New Yorgi Eesti Majas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides. Muu hulgas otsustati luua Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, mille põhikiri samas ka heaks kiideti. Juhan Vasar, kes valiti uuesti juhtima Eesti Rahvuskomiteed Ühendriikides, asus ühtlasi ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimeheks.
November 1954
• 27.11.1954 andis ENSV Glavliti ülem välja käskkirja, mille kohaselt tuli raamatupoodidest kokku korjata 1946. aastal trükitud Lenini portreed, mis oli „vananenud ja kunstiliselt madalal tasemel“.
Detsember 1954
• 18.12.1954 toimetati Konstantin Päts Jämejala psühhoneuroloogiahaiglasse, kus teda hoiti kuni 30.12.1954.
1955
Jaanuar 1955
• 01.01.1955 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 137 640 inimest, sealhulgas meessoost 496 035 ja naissoost 641 605. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 120 213.
• 30.01.1955 avati Tallinnas Laial tänaval ENSV Riikliku Nukuteatri uus mängusaal, kus etendus Enn Toona näidend „Punamütsike“.
Veebruar 1955
• 23.02.1955 saatis Tallinna Trammide ja Trollibusside Trust liinile Saksa DV-st saadud uued trammid koos järelvagunitega.
• 24.02.1955 heisati Viljandis ja mitmel pool mujalgi sinimustvalgeid lippe, sealhulgas Viljandi Pauluse kiriku tornis.
Märts 1955
• 22.03.1955 korraldasid julgeolekujõud Viljandis Eesti Vabariigi Noorte Partisanide Komitee liikmete arreteerimisi. Kokku tehti kindlaks 17 komitee liiget, neist Ants Põrk mõisteti 8 aastaks ja Endel Audla 5 aastaks vangi.
Aprill 1955
• 01.04.1955 hakkas ilmuma ajaleht Kodumaale Tagasipöördumise Eest.
• 07.04.1955 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis. Ministrite Nõukogu esimehena jätkas Aleksei Müürisepp. Ühtlasi moodustati Ministrite Nõukogu esimehe esimese asetäitja ametikoht, kuhu nimetati Valter Klauson. Aleksei Müürisepast sai samaaegselt ka ENSV välisminister.
Mai 1955
• 12.05.1955 vabastati EKP Keskkomitee büroo otsusega ELKNÜ KK I sekretäri kohustest Boris Tolbast ning nimetati uueks ELKNÜ KK I sekretäriks Vaino Väljas.
• 15.05.1955 avati Tallinnas kahe saali ja 800 kohaga kino Sõprus (arhitektid Peeter Tarvas ja August Volberg).
• 22.05.1955 alustati Maardu karjääris fosforiidimaagi kaevandamist nn lahtisel meetodil.
Juuni 1955
• 17.06.1955 külastas Tartut NLKP Keskkomitee I sekretär Nikita Hruštšov, kes saabus Riiast Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustöötajate ühiselt nõupidamiselt. Lisaks Tartule külastas ta Viisu sovhoosi ja Kaardiväelase kolhoosi. Tallinnas korraldati Hruštšovile aga kohtumina ENSV juhtivtöötajatega.
• 23.06.1955 jõudsid Eestis esmakordselt kauplustesse televiisorid, mida esimesena hakati müüma Tallinnas.
• 29.06.1955 ilmus NSV Liidu Kultuuriministeeriumi käskkiri Tallinna Televisioonistuudio loomiseks ning kinnitati selle põhikiri. Tallinna Televisioonistuudio allutati NSVL Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsusele. Samal ajal moodustati ENSV Sideministeeriumi juurde Kaugnägemise Keskus (hilisem Tallinna Telekeskus), mille ülesandeks oli hooldada seadmeid, mida telestuudio lepingu alusel saadete ettevalmistamisel ja eetrisse andmisel hakkas kasutama.
Juuli 1955
• 15.07.1955 avati Tallinnas Komsomoli-nimeline staadion.
• 19.07.1955 anti eetrisse ETV eelkäija, Tallinna Televisioonistuudio esimene ametlik proovisaade, mis kestis 2 tundi ja 35 minutit. Järgmine saatepäev oli 21. juulil ja sealt edasi juba igal laupäeval ja pühapäeval. Novembris 1955 lisandusid saatepäevadena veel ka teisipäev ja neljapäev. 1956. aastast alates mindi eetrisse juba kõigil nädalapäevadel.
• 20.07.‒22.07.1955 toimus Tallinnas XIV üldlaulupidu, millel osales 893 kollektiivi ühtekokku 30 321 laulja ja pillimängijaga. Laulupea üldjuhtideks olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Karl Leinus, Jaan Kääramees, Ants Kiilaspea, Aksel Pajupuu, Harald Uibo, Voldemar Lemmik ja Serafim Milovski. Oli ka nimetatud kaks laulupeo aujuhti: Juhan Simm ja Mihkel Lüdig.
• 21.07.1955 loodi New Yorgis Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu.
August 1955
• 25.08.1955 läkitasid Balti riikide endised parlamendiliikmed kirja Helsingis kokku tulnud Rahvusvahelise Parlamentide Liidu kongressile, protestides NSV Liidu delegatsiooni osalemise vastu.
September 1955
• 29.09.1955 vabastati EKP Keskkomitee büroo otsusega ajalehe Rahva Hääl toimetaja ametist Ernst Laur ning uueks toimetajaks kinnitati August Saaremägi.
• 30.09.1955 anti käiku Narva Hüdroelektrijaama esimene turbiin. Seoses sellega paisutati Narva jõele veehoidla, kust hakkasid hiljem vett saama ka Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Soojuselektrijaam.
Oktoober 1955
• 01.10.1955 alustas tegevust sama aasta juulis loodud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, mille esimeheks valiti Juhan Vasar.
• 30.10.1955 asutati Tartu Rajoonidevaheline Koduloomuuseum, mis on praeguse Tartu Linnamuuseumi eelkäija. Muuseum algne aadress oli Oru 2, alates 2001. aastast toimetatakse aadressil Narva maantee 23.
November 1955
• 23.11.1955 loodi ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon.
Detsember 1955
• 01.12.1955 kinnitati EKP Keskkomitee büroo otsusega EKP Jõhvi Rajoonikomitee esimeseks sekretäriks Jaan Masing, kes sinnani oli Jõhvi Linna TSN Täitevkomitee esimees. Masingu eelkäijaks esimeses sekretäri kohal oli Vassili Petrov, kes oli linnakomitee eesotsas alates selle moodustamisest oktoobris 1950 (Eesti Majanduslool puuduvad kahjuks veel andmed Vassili Petrovi elu ja muude tegemiste kohta).
• 29.12.1955 avati Tartus 1. Mai (praeguse Raatuse) tänavas uus kino Komsomol, mille saalis oli 330 istekohta ja mis kandis aastaid hiljem nime kino Illusioon. 23.02.2006 avati kinohoones ööklubi Club Illusion.
1956
Jaanuar 1956
• 01.01.1956 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 150 791 inimest, sealhulgas meessoost 503 586 ja naissoost 647 205. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 137 640.
• 02.01.1956 suri akadeemik Ferdinand Laja (sündinud 17.04.1889).
• 11.01.1956 vastas Suurbritannia valitsus eitavalt NSV Liidu nõudele anda talle üle iseseisvatele Balti riikidele kuulunud kullavaru.
• 18.01.1956 suri Venemaal Kalinini (praeguse Tveri) oblastis Buraševo psühhiaatriahaiglas Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (sündis 23. veebruaril 1874). Kodumulda jõudis tema põrm alles 1990. aastal, mil ta 21. oktoobril maeti Tallinna Metsakalmistule.
Veebruar 1956
• 06.02.1956 reorganiseeriti Tartu Metallitööstuse Kombinaat, mille üks osakondadest valmistas tehnilist portselani, ümber Tartu Keraamikatehaseks.
• 14.02.‒25.02.1956 toimus Moskvas NLKP XX kongress, mille viimasel päeval korraldatud kinnisel istungil tegi NLKP Keskkomitee I sekretär Nikita Hruštšov ettekande Jossif Stalini kuritegudest, nimetades muu hulgas Stalinit türanniks. Sellest johtuvalt jäeti 5. märtsil ära tavakohaseks saanud Stalini surma-aastapäeva pidulik tähistamine, seda ka Eestis.
Märts 1956
• 11.03.1956 läks esimest korda eetrisse uudistesaate „Aktuaalne kaamera“, mida Eesti Televisioon on siiani oma kavas hoidnud. Igapäevaseks muutus „Aktuaalne kaamera“ küll alles oktoobrist 1958.
• 18.03.1956 otsustas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo laiali saata rahvusdiviisid, sealhulgas Eesti diviisi.
Aprill 1956
• 20.04.1956 lubati välisajakirjanikel esimest korda pärast sõda külastada Eestit, kus tuli küll liikuda etteantud kindlal marsruudil. Eelnevalt oli EKP Keskkomitee büroo võtnud 27.03.1956 vastu määruse objektide kohta (Tallinnas oli selleks välja valitud 23 objekti), mida välisturistidele näidata. Lubatud oli väisata Tallinna, Pärnut ja Kohtla-Järvet, ülejäänud osa Eestist jäi nende jaoks endiselt suletuks.
Mai 1956
• 23.05.1956 suri Rootsi pealinnas Stockholmis akadeemik Gustav Suits (sündinud 30.11.1883)., kes oli 1924–1941 Akadeemilise Kirjandusühingu esimees ja nimetati 13.04.1938 vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
Juuni 1956
• 02.06.1956 toimunud Rootsi eestlaste esinduskogu valimistel osales üle 5000 inimese.
• 15.06.1956 ilmus eestikeelse ajalehe Nõukogude Sõdur viimane number, kus oli erandkorras neli külge. Jaanuarist 1948 välja antud Nõukogude Sõdur koosnes tavaliselt kahest küljest. 1948. aastal ilmus 95 Nõukogude Sõduri numbrit, 1949. aastal 116, 1950. aastal 153, 1951. aastal 152, 1952. ja 1953. aastal võrdselt 148 numbrit, 1954. aastal 154, 1955. aastal 153 ja 1956. aastal 68 numbrit. Kogu selle perioodi vältel ei avaldatud kordagi, kus sellist lehte välja anti ning kus asus Nõukogude Sõduri trükikoda. Kirjas oli vaid vastutav toimetaja, kelleks aastast 1948 kuni jaanuarini 1953 oli keegi T. Raias ja sealt edasi, alates veebruarist 1953 kuni ilmumise lõpuni keegi A. Hanschmidt (ilmselt oli tegu Alfred Hanschmidtiga, kes elas aastail 1920‒1994).
• 15.06.1956 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega likvideeriti seni Tallinna linnarajoonina toiminud Nõmme rajoon, mis liideti Tallinna Kesklinna rajooniga.
Juuli 1956
• 01.07.1956 asutati Tartus õmblusvabrik Sangar, seda 1944 loodud vilditööstusartelli baasil.
• 07.07.‒08.07.1956 toimus Tartus I Baltimaade üliõpilaste laulupidu Gaudeamus.
August 1956
• 06.08.1956 saatis Eesti Rahvuskomitee USA kahele suuremale parteile – vabariiklastele ja demokraatidele – märgukirja, milles paluti rakendada jõulisemat poliitikat ikestatud Baltimaade vabastamiseks.
• 29.08.1956 tegi ENSV Ministrite Nõukogu teatavaks, et on rahuldanud ENSV Teaduste Akadeemia 03.08.1956 esitatud taotluse ennistada Hans Kruusi akadeemiku tiitel ja õigused.
September 1956
• 01.09.1956 kaotati keskkoolides, keskeriõppeasutustes ja kõrgkoolides õppemaks.
• 22.09.1956 Kanadas Torontos toimunud EV Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühma koosolekul valiti Riigivolikogu esindajaks Leonhard Vahter ja Riiginõukogu esindajaks Juhan Müller.
• 28.09.1956 suri akadeemik Alfred Koort (sündinud 29.05.1901).
• 29.09.1956 kogunes oma esimesele koosolekule sama aasta 2. juunil valitud Rootsi eestlaste esinduskogu, mille esimeheks sai Jaan Lattik.
Oktoober 1956
• 23.10.1956 puhkes Ungaris rahvaülestõus, mille Ungaris viibinud NSV Liidu sõjaväeüksused jõuga maha surusid.
November 1956
• 04.11.1956 levitas Tartus loodud põrandalune Eesti Noorte Malev linnas üle 300 lendlehe, milles avaldati toetust Ungari ülestõusnutele ja nõuti Eestile vabadust.
• 17.11.‒19.11.1956 toimusid Ameerika Ühendriikides sealse Eesti Rahvuskomitee valimised.
Detsember 1956
• 30.12.1956 hakkas ilmuma Raadioleht, kus oli ära toodud ka telekava.
1957
Jaanuar 1957
• 01.01.1957 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 165 009 inimest, sealhulgas meessoost 507 687 ja naissoost 657 322. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 150 791.
• 19.01.1957 kogunes 1956. aasta novembris valitud Eesti Rahvuskomitee Ameerika Ühendriikides. Komitee uueks esimeheks valiti August Kärsna.
• 20.01.1957 valiti Balti Rahvaste Nõukogu aastakoosolekul nõukogu esinaiseks ajakirjanik Mall Jürma.
Veebruar 1957
• 10.02.1957 esitas 19 USA Kongressi Esindajate Koja liiget president Dwight D. Eisenhowerile kirja, milles nõuti, et president astuks koheselt samme NSV Liidu interventsioonide küsimuse tõstatamiseks ÜRO tegevuskavasse.
• 24.02.1957 saatis USA Valge Maja kaudu läkituse eestlaskonnale Eesti iseseisvuspäeva puhul. Eraldi tervituse edastas ka USA asepresident Richard Nixon.
Märts 1957
• 12.03.‒13.03.1957 toimus ENSV Ülemkohtus kohtuprotsess põrandaaluse Eesti Noorte Maleva liikmete üle, kes olid novembris 1956 levitanud Tartus lendlehti Ungari ülestõusu toetuseks ja Eesti vabaduse nõudmiseks. Vangilaagrisse mõisteti kaheksa noorukit, sealhulgas Jaan Isotamm seitsmeks, Voldemar Kohv kuueks ja Enn Tarto viieks aastaks.
• 25.03.1957 kirjutasid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Roomas alla Euroopa Majandusühenduse asutamislepingule (ehk Rooma lepingule) ja veel ka Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule (nimetatud ka Euratomi lepinguks). Rooma leping jõustus 01.01.1958, tähistades ühtlasi Euroopa Majandusühenduse (praeguse Euroopa Liidu eelkäija) tegevuse algust. 01.01.1958 jõustus ka Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.
Aprill 1957
• 01.04.1957 kehtestas EV eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes August Rei oma dekreediga kodakondsusseaduse muudatuse, mille kohaselt pagulaseestlastel säilis Eesti kodakondsus ka mõne teise riigi kodakondsusesse astumisel.
Mai 1957
• 03.05.1957 ilmus viimane ENSV Teataja Lisa, mida üllitati alates veebruarist 1947 ning kus avaldati valdavalt teateid isikute teadmata äraolijaks, kadunuks või surnuks tunnistamise kohta ning kadunud dokumentide kehtetuks tunnistamise kohta.
• 22.05.1957 asutati praeguse Vabaõhumuuseumi eelkäija ENSV Riiklik Etnograafiamuuseum, kellele eraldati Tallinnas Rocca al Mare kaldapealsel 70 hektarit maad. Muuseum avati külastajatele küll alles 29. augustil 1964.
• 22.05.1957 asutati ka Tallinna Moemaja, mis hakkas tegelema nii individuaalõmblusega kui ka tootjatele mudelite väljatöötamisega.
Juuni 1957
• 07.06.1957 moodustati ENSV Rahvamajanduse Nõukogu.
• 29.06.1957 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega anti Sillamäele linna staatus, kohe selle järel muudeti Sillamäe vabariikliku alluvusega linnaks.
Juuli 1957
• 01.07.1957 liideti ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsus ja seni NSVL Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse alla kuulunud Tallinna Televisioonistuudio ühtseks ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Raadio- ja Televisioonikomiteeks.
August 1957
• 06.08.1957 mõistis ENSV Ülemkohus vangi järjekordsed Ungari ülestõusu toetuseks koostatud lendlehtede levitajad, neist Mart Haljak sai viis aastat vabadusekaotust. Lendlehtedel olnud teksti alla oli kirjutatud „Vaba eestlane“.
September 1957
• 09.09.1957 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse ENSV ja VNFSV piiri osalise muutmise kohta. Selle alusel sai Eesti tagasi Perdaku ja Podmotsa küla, loovutas aga Kljutši, Malaja Kuliška ja Tamme küla.
Oktoober 1957
• 12.10.1957 võttis ENSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse „Eesti NSV-sse tagasipöördumise keelamisest isikutele, kes on karistatud eriti raskete riiklike kuritegude eest, samuti Eesti endiste kodanlike valitsuste liikmetele, kodanlike poliitiliste parteide ja natsionalistlike organisatsioonide, politsei ja riigiasutuste juhtivatele tegelastele ja eesti natsionalistlikust põrandaalusest tegevusest aktiivseile osavõtjaile“. Nimetatud seadlus tühistati alles 17. mail 1989 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt.
November 1957
• 04.11.1957 võeti Tallinnas esimest korda vastu telesaade Leningradist.
• 08.11.1957 levitasid noored Rakveres nõukogudevastaseid lendlehti, kus nimetati Eesti okupeerinud kommuniste aututeks kaabakateks, kes tallavad üha enam talla alla väikesi riike ja rahvaid. Lendlehti levitanud noored arreteeriti 04.12.1957.
Detsember 1957
• 25.12.1957 kinnitati EKP Keskkomitee büroo otsusega EKP Jõhvi Rajoonikomitee esimeseks sekretäriks Ivan Oja, kes enne seda oli olnud Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee esimees. Senine EKP Jõhvi Rajoonikomitee esimene sekretär Jaan Masing vabastati tema enda soovil (lahkumisavalduse kohaselt soovis lõpule viia oma õpingud Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille lõpetaski 1958 ja nimetati seejärel Volta tehase direktoriks).
1958
Jaanuar 1958
• 01.01.1958 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 178 717 inimest, sealhulgas meessoost 515 564 ja naissoost 663 153. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 165 009.
• 03.01.1958 ilmus Spordilehe esimene number. Spordileht hakkas ilmuma esialgu kaks korda nädalas ning seda andis välja ENSV Ajakirjanike Liit.
• 18.01.‒19.01.1958 toimus USAs New Yorgis Eesti organisatsioonide kongress.
• 30.01.1958 avati Järvamaal Albus Põhja-Tammsaare talus A. H. Tammsaare muuseum.
Veebruar 1958
• 04.02.1958 valiti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Johan Eichfeld. Senine esimees August Jakobson vabastati ametist tervislikel põhjustel.
Märts 1958
• 14.03.‒17.03.1958 tegi Tallinna Televisioonistuudio otsereportaaže Soomes Lahtis toimunud suusatamise maailmameistrivõistlustelt.
• 19.03.1958 moodustati ENSV Teaduste Akadeemia juurde arvutuskeskus.
Aprill 1958
• 11.04.1958 vabastati EKP Keskkomitee pleenumil oma ametist EKP Keskkomitee sekretär Ernst Ristimägi, kellele pandi süüks kontrolli kaotamist oma alluvate tegevuse üle. Koos 34 kaasosalisega nii Eestist, Lätist kui ka Leningradi oblastist oli Ristimägi võetud kriminaalvastutusele tekstiilitööstuse toorainete teistesse liiduvabariikidesse sahkerdamise eest aastail 1953‒1955 ehk ajal, mil Ristimägi oli ENSV kergetööstuse ja laiatarbekaupade tööstuse minister.
• 28.04.1958 avati Tallinnas Kadrioru pargis Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas.
Mai 1958
• 09.05.1959 asutati Eestis looduskaitseseaduse alusel 4 looduskaitseala ja 28 keeluala.
• 11.05.1959 tähistati Eestis esimest korda looduskaitsepäeva.
Juuni 1958
• 08.06.1958 peeti USAs Washingtonis Balti päevi, kus muu hulgas esines USA välisministri abi Loy W. Henderson.
• 21.06.1958 avati Raplamaal Juurus Mahtra Talurahvamuuseum, ajendiks Mahtra sõja 100. aastapäev.
Juuli 1958
• 01.07.1958 alustati seniste masinatraktorijaamade reorganiseerimist remonditehnikajaamadeks. Valdav osa masinatraktorijaamadele kuulunud tehnikast müüdi kolhoosidele.
• 20.07.1958 avati Tallinna ja Keila liinil elektriraudtee
August 1958
• 01.08.1958 alustas omaaegse Tallinna Tuletikuvabriku territooriumil tegevust Tallinna Pooljuhttakistuste Tehas, mis juba järgmisel aastal nimetati ümber Hans Pöögelmanni nimeliseks Tallinna Raadiotehnika Tehaseks ja aastal 1966 Pöögelmanni-nimeliseks Tallinna Elektrotehnika Tehaseks.
September 1958
• 13.09.1958 avati Rootsis Stockholmi Metsakalmistul Gustav Suitsu haual mälestuskivi.
Oktoober 1958
• 01.10.1958 muutus igapäevaseks ETV uudistesaade „Aktuaalne kaamera“, mis läks esimest korda eetrisse küll juba 11.03.1956.
• 06.10.1958 läks esimest korda Eesti Raadio eetrisse uudistesaade „Päevakaja“
November 1958
• 01.11.1958 ilmus väliseestlastele suunatud nädalalehe Kodumaa esimene number.
• 22.11.1958 tegi ENSV Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Müürisepp raadios esinedes avalduse, milles ütles, et need välismaale siirdunud Eesti pagulased, kes ei ole end NSVL saatkondades registreerinud ega astunud mõne muu riigi kodakondsusesse, loetakse Nõukogude seaduse kohaselt kodakondsuseta isikuiks.
Detsember 1958
• 20.12.1958 alustas tööd ENSV Teaduste Akadeemia juurde loodud Kodu-uurimise Komisjon, mille alla moodustati aja jooksul eri linnades ja rajoonides kodu-uurimise toimkonnad.
• 27.12.1958 avati Rootsis Stockholmis Eesti Maja.
• 31.12.1958 algasid Lõuna-Aafrikas Johannesburgis eestlaste suvepäevad.
1959
Jaanuar 1959
• 01.01.1959 seisuga elas Eestis Statistikaameti andmeil kokku 1 191 428 inimest, sealhulgas meessoost 523 118 ja naissoost 668 310. Aasta varem oli rahvaarv Eestis 1 178 717.
• 01.01.1959 moodustati Tartu Linna TSN Täitevkomitee Elutarbelise Teenindamise Tööstuskombinaat, mis aasta hiljem kujundati ümber teeninduskombinaadiks Edu.
• 14.01.‒15.01.1959 ENSV Ülemkohtus toimunud kohtuprotsessil mõisteti Mart Niklusele nõukogudevastase agitatsiooni eest 10 aastat vabadusekaotust, millele pidi järgnema kolm aastat asumist.
• 15.01.1959 algas toonase ENSV territooriumil rahvaloendus, mille kohaselt rahvaarv Eestis 1 196 791. Neist oli mehi 525 090 ja naisi 671 701 ehk vastavalt 44 ja 56%.
Linnades elas 675 515 inimest (sealhulgas Tallinnas 281 714) ja maal 521 276 inimest. Rahvastikust oli eestlasi 74,6%, venelasi 20,1%, soomlasi 1,4%, ukrainlasi 1,3%, valgevenelasi 0,9%, juute 0,5%, lätlasi ja poolakaid võrdselt 0,2%. Kogu NSV Liidu territooriumil elas sel ajal 988 616 eestlast, kellest 940 981 pidas eesti keelt oma emakeeleks.
• 20.01.1959 oli EKP KK büroo istungil arutusel ENSV Ametiühingute Nõukogu esimehe Leonhard-Friedrich Illissoni „poliitiliselt kahjulik tegevus“. Illisson nimelt leidis, et ettevõtete direktorite ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel tuleks see kooskõlastada ametiühingu kohaliku komiteega, mille kohta ta oli saatnud vastavasisulise kirja ka EKP Keskkomiteele. EKP KK büroo, kes oli Illissoni seisukohti arutanud ka varem, detsembris 1958 ning jaanuaris 1959 toimunud büroo istungitel, tõlgendas Illissoni ettepanekuid kui katset nõrgendada EKP autoriteeti ning otsustas ta oma ametist vabastada.
• 24.01.1959 kaotati Eestis Antsla, Kallaste, Kilingi-Nõmme, Kiviõli, Kose, Mustvee, Orissaare, Pärnu-Jaagupi, Suure-Jaani, Tõrva, Türi ja Vastseliina rajoon.
• 29.01.1959 kinnitati EKP KK büroo otsusega ENSV Ametiühingute Nõukogu esimeheks Boris Tolbast, ent juba 27.03.1959 see otsus tühistati.
• 30.01.1959 suri akadeemik Ottomar Maddison (sündinud 31.03.1879).
Veebruar 1959
• 13.02.1959 asutati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing.
Märts 1959
• 02.03.1959 suri USA-s Washingtonis akadeemik Julius Mark (sündinud 27.03.1890), kes oli alates 1929. aastast tegutsenud Õpetatud Eesti Seltsi esimehena ja kes 13.04.1938 nimetati vastloodud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 15.03.1959 toimusid ENSV Ülemnõukogu V koosseisu valimised.
• 26.03.1959 ilmus Stockholmis Eesti Päevalehe esimene number. Lehe toimetajatena tutvustasid end Juhan Kokla ja Harry H. Puusepp. Eesti Päevalehe järgmine number ilmus 2. aprillil, millest alates hakkas leht ilmuma kuus korda nädalas.
• 27.03.1959 kinnitati EKP KK büroo otsusega ENSV Ametiühingute Nõukogu esimeheks Paul Neerot. Ühtlasi tühistati EKP KK büroo 29.01.1959 otsus, millega määrati ENSV Ametiühingute Nõukogu esimeheks Boris Tolbast.
Aprill 1959
• 25.04.1959 nimetati ametisse ENSV Ministrite Nõukogu uus koosseis. Ministrite Nõukogu esimehena jätkas Aleksei Müürisepp ja esimehe esimese asetäitjana Valter Klauson. Müürisepp jätkas ühtlasi ka välisministri ametis.
Mai 1959
• 19.05.1959 lasti Tartus õhku sõja ajal kannatada saanud Vanemuise teatri varemed.
Juuni 1959
• 26.06.1959 avati Tallinnas Koplis kino Rahu, kus oli 500 istekohta.
Juuli 1959
• 01.07.1959 alustas tegevust Tallinna Linna Teede ja Sildade Ekspluatatsiooni Kontor, mille juhatajaks määrati Armo Kruusimaa.
August 1959
• 18.08.1959 loodi Tallinna Linnamuuseumi juurde kahe töötajaga mereasjanduse ajaloo osakond, millest sai 01.07.1961 asutatud Eesti Riikliku Meremuuseumi eelkäija.
September 1959
• 10.09.‒14.09.1959 ENSV Ülemkohtus toimunud protsessil mõisteti seitse endist Lihula keskkooli õpilast nõukogudevastase tegevuse ja põrandaalusesse Eesti Rahvavabastuse Organisatsiooni kuulumise eest vangi.
Oktoober 1959
• 09.10.1959 ühendati Tallinnas kaugküttega esimene elamu (praegune Kentmanni 10). Seda päeva on peetud Tallinna kaugkütte sünnipäevaks.
• 14.10.1959 pandi Kiviõli lähedal toime raharööv, kui inkassaatoriautost viidi minema 450 000 rubla kaevuritele mõeldud palgaraha. Autos olnud Kiviõli kombinaadi valveülema asetäitja tapeti, ülejäänud autos olnud allusid röövijate käskudele. Seda on ka peetud esimeseks pangarööviks Eesti NSV-s. Röövijate jõuk tabati kolm aastat hiljem ja jõugu juhid mõisteti surma.
November 1959
• 02.11.1959 hakkas TRÜ äsjaloodud arvutuskeskuses tööle Eesti esimene elektronarvuti Ural-1, mis võttis enda alla ligi 100 ruutmeetrit põrandapinda. On arvatud, et just selle arvuti nimest tuletati eestikeelne sõna „raal“. Toonane arvutuskeskus asus praeguses Eesti Üliõpilaste Seltsi majas Jaan Tõnissoni tänavas (kandis siis nime Viljandi tänav).
• 06.11.1959 avati Tartus jalakäijate sillana tuntud Kaarsild, mille projekteeris Peeter Varep (1914‒1984).
• 15.11.1959 külastas Tallinna esimene sõjajärgne turismigrupp Soomest.
Detsember 1959
• 07.12.1959 suri läbi aegade kuulsaim Eesti lõõtspillimeister August Teppo (sündinud 29.08.1875).
• 28.12.1959 esilinastus menufilmiks kujunenud „Vallatud kurvid“
• 30.12.1959 anti Narva külje all käiku Balti Soojuselektrijaama esimene plokk.